Saturday, November 14, 2009

maadlen maadlen maadlen. ajugümnastika.

Tristesse
(A. de Musset)

j'ai perdu ma force et ma vie
et mes amis et ma gaieté
j'ai perdu jusqu'à la fierté
qui faisait croire à mon génie.

quand j'ai connu la Verité
j'ai cru que c'était mon amie
quand je l'ai comprise et sentie
j'en étais déjà dégouté.

Et pourtant elle est éternelle
et ceux qui se sont passés d'elle
ici-bas ont tout ignoré

Dieu parle, il faut qu'on lui réponde
le seul bien qui me reste dans ce monde
est d'avoir quelquefois pleuré.

Mul ei ole nukker tuju. aga mulle meeldib see nukker luule. Tiina ei ole hulluks läinud. kes tiinat vähegi teab siis ta teab ka et tiina teeb mõnikord kummalisi asju. nt kui te siseneksite mu 9ruutmeetrisse urgu siin Tours'is, oleks seintel nähtaval suured ülesriputatud paberid. neil pabereil on luuletused. mu lemmikluuletused. üks neist on ka siin ette loetud. see on kurb. aga ma ei ole kurb. aga ilus luule ei peagi alati lugeja emotsioonidega kooskõlas olema. aga ma tunnen et seda lugedes miski minu sees liigahtab. ma ei tea mis see on..aga ma tean et ma olen sellest luulest liigutatud. ja ma tahan seda veel kord lugeda. seda veel kord enda sisse imeda. ja see on tõsiselt...see on nagu droog. mida rohkem loed seda rohkem tahad veel lugeda. naljakas...see luule.

mm. ma ei ole saanud tegelikult siia oma mõtteid kirjutada. minu, tiina, mõtteid. mis on sageli nii segased ja mittedeshifreeritavad, et lugejal tekivad teatud kahtlused autoris endas...ma kirjeldan, mis mu ümber toimub, mis ma näen ja kuulen ja tajun ja läbi elan. ja reisidest kirjutan. aga mida tiina mõnikord mõtleb...see on vist murphy seadus...et kui sa tead, et sul on ilusad mõtted, aga ei oska neid ometi kirja panna. kirjutamine on suur kunst. sellest olen ma viimastel kuudel aru saanud. aitäh kirj.teadus, kodune raamatukogu, teater ja kirjandus ise. igaüks ei oska kirjutada. tiina ei oska ka kirjutada. aga tiina õpib, KUIDAS seda osata ja õppida. sest tiina tahab kirjutada.

leian end mõnikord mingist teisest universumist. nt kui tulen koolist kodu poole...ja jalutan alati üle selle sama silla. ja sel sillal...sel sillal on ALATI keegi, kes nõjatub mugavalt reelingule ja vaatab otse. ta vaatab jõge ja järgmist silda seal eemal. ja ta vaatab sügavalt ja kaua. sest tal on aega vaadata. ja mitte miski teda ei sega...ja see on see tema MOMENT. tema hingetõmme.
mina. ma jalutan alati sel sillal. ja ma ei ole veel kunagi nende 2 kuu jooksul seal peatunud. ma pean seal peatuma. kas või paariks minutiks. lihtsalt joosta kogu aeg, kuhugi rutata...see on mõttetu. tuleb leida aega. alati on aega. isegi kui sa ütled endale et sul ei ole aega. tegelikult sul on küll. aga sa ise sisendad et ei ole.
inimene on ikka üks imelik loom. aga siin. prantslastel. neil üldiselt on aega.

siin elades. ma tunnen nii väikestest asjadest rõõmu. ma tunnen inimestest rõõmu, ja õppimisest ja raamatutest tunnen rõõmu, ja kui kõht ulub siis tunnen söögitegemisest rõõmu ja pidudest ja teistega rääkimisest tunnen rõõmu. ma tunnen tuulest rõõmu sest on ju nii tore et ei saja, aga on vaid tuul...:). ühes minu ammu-lemmikraamatuks-saanud teoses on selline repliik peategelase suust: "The more I see the world, the less satisfied I am with it." Võimalik...ja tihti olen ka ise seda tundnud aga ma muudaksin siin ühe sõna..."The more I see the world the less satisfied I am with myself." ja nii ma end ka tunnen praegu. tuleb end kogu aeg eemalt vaadata ja kritiseerida osata. tuleb end paremaks muuta. see on vale kui öeldakse et inimene ei saa end muuta. saab küll. aga ta peab ise tahtma end muutma. ja siin on juba suur vahe...Ma olen tutvunud nii paljude uute inimestega. siin on sõbrad, väga head sõbrad, tunnikaaslased, juhusõbrad, tänavatuttavad, meie residentsi ehitaja-parandaja mees. on igasuguseid inimesi. see paneb mind mõnikord naerma. kõik see krempel üheskoos. kuulda esikus itaalia ja hispaania keelt, siis kreeka ja vene keelt. vahepeal eesti keelt ja naeratada kui teised ümberringi vait jäävad ja sind vaatavad ja ilmselgelt mõistavad et see keel on hoopis mingi veider asi...hahaa! see on imeline! ja kõiki ühendab siis see suur armastus ja KIRG prantsuse keele vastu. eks ole absurdne tegelikult??

Okei. tiina saab ise ka aru et see ilus mõttevoog ei ole üldse nii ilus kui ta tiina endi mõtetes on. seega tiina võtab pretsioossust nüüd vähemaks:)

khm. mis mind shokeerib?
1. siin on süsteem koolis: õpetaja ütleb üldiselt tunnis kui järgmine tund ära jääb. tlu võiks võtta õppust:)
2. õpetaja võib saada väga kurjaks. ta võib läbi teha tõelise metamorfoosi. nagu kafka ette kujutas. aga veel kurjemalt. õpetaja võib hakata natuke mässava õpilase kallal raskelt võtma st ta hakkab õpilast mõnitama...WOW. see oli mulle tõeline shokk kirj.teaduse tunnis. aga just selline asi juhtuski. õpetaja on siin valgustatud monarh. absoluutselt nii ongi.
3. on näha kahjuks end hüpitavaid ja endast ja enda teadmistest liiga heal arvamisel olevaid prantsuse noori...kes julgevad õpetajale vastikult vastu hakata, õpetajat klassis tunni ajal kritiseerida või vastata küsimusele: " Tund pole veel läbi, miks te klassist lahkute?...."EEE...see tund ei ole huvitav...". suurim solvang mida võib õpetajale näkku visata. inimene on ikka huvitav loom küll...
4. mõni õpilane magab koridoris, põranda peal. ma mõistan ..väsimus ja nii...aga siiski on veider natuke...
5. kas tallinna ülikoolis on ka raamatukogu kõige popim koht????
6. 26. nov on tühi päev. tunde pole. miks?sest prantslastel on siin selline asi nagu TÖÖOTSIMISPÄEV. ehk siis STAGE'i otsimine. see on meie mõistes praktika. mis on seotud õpingutega. ega sa selle ajal suurt midagi ei teeni, aga kui tahad tulevikus tõeliselt tööd saada, peab mitu stage'i sinu CVis kirjas olema...
7. näib et kõik ajalooõpsid on siin mehed. muidugi...ma tahaksin olla natuke feminist aga nohh...räägitakse et siin ülikoolis on üks paremaid ajalooinstituute/osakondi...ägens. sellepärast ongi nii raske:) topeltkoormus:):)
8. lyonist võtsin kaasa teadmsie et prantsuse noored armastavad igasuguseid lauamänge...liivi ostis ühe endale ka. speed jungle on nimi. väga arendav ja lõbus mäng.


ei. tiina ei suuda rohkem. tiina on väss. ja läheb teeb endale teed et edasi "keskaja ühiskonda lugeda...."

minu kuumad ja palavad tervitused kõigile, kes igatsevad.

1 comment:

  1. Ma hakkan vaikselt aru saama, miks Tours i hüüdlause on: "Siin elamine on kunst!". Meile on antud kõik võimalused, see tekitab hea tunde. Ma olen õnnelik, et me sinuga õigel ajal õiges kohas oleme-siin on kõik meie endi kätes, loome oma vaimsepagasi, seda mõneti isegi kogu eluks.
    Kas sa ei arva, et meil on vedanud, et meie jaoks pole GL loeng igav?Meil isegi pole kordagi meelde tulnud, et loengutest võiks ära minna.Ma arvan, et me oleme juba praegu võitjad.Vähemalt iseenda üle.
    L

    ReplyDelete