Tiina tuli prmaale. ja tiina avastas et ta tahab kogu maailma läbi käia, sest ei rahuldu praeguste geograafiliste ehk 0 teadmisetga. enne kui tiina kuhugi veel edasi põrutab õpib ta siiski kogu atlase ja maailma kaardi pähe. sest tiina tunneb millegipärast et ta on siiski kohutavalt rumal.
ja see hämmastab tiinat päris sügavalt.
tahaks end kogu aeg targana tunda. aga nii vist ei saa. ei tea, kas nt lepo sumera või arvo pärt...kas nad tunnevad end "suurtena" hinges. sest minu jaoks nad on need kättesaamatud "suured". neil on tõesti...selline aura. oreool. et vaatad neid eemalt ja mõtled: "oosssaaa juuudas küll...."...või lennart meri...ja ometi nii tagasihoidlikud isiksused.
ma mäletan. paar päeva tagasi rääkisime sellest liiviga. et millal me kord võrdne võrdsega oma õppejõududega saame silmitsi seista. tahtmine on suur. aga vahemaa nende ja meie vahel tundub nii ilmatu. aga võibolla ta ainult tundub. see on siiski hvitav fenomen. retoorika õps siin pistab kohe kisama, kui prantsuse noored ta tunnis ei oska ta üldistele kultuurilistele küsimustele vastata....kes oli Louis XIV ajal rahandusminister, kust tuli kuninga soov ehitada versailles. kes oli see arhitekt kes selle lõi? kes on 17. saj suurimad keeleteadlased-kriitikud? kreeka tähtsaim oraator? millal elas ciceron?. mida ütleb Montaigne õpetamise kohta? mis õieti on plejaad ja kust see nimi tuleb? mis on "vanade ja modernsete võitlus" kirjanduses...??? igasugused sellised asjad. näit pole neist siin keegi lugenud Swifti Gulliveri reise....ma ei suutnud seda uskuda, kui ise nägin, et nad raputasid kõik päid. ohhhsaaa pagan küll!!!!
inimese elu on lühike ja on pikk. veider eks ole? kui nii mõelda. pikk, sest näib nagu iga minut veniks. ja see on alati nii; kui tahad et miski kiiresti edasi läheks, siis ta just viibib. ja kui on hea ja lõbus, siis saab just aeg nii kibekiirelt otsa. murphy seadus. nagu meelega oleks seatud siin maailmas, et inimene ei tohi liialt rõõmu tunda elust. igast sekundist ei ole võimalik ju elnaudingut leida...või on siiski? soovitan lugeda Schopenhauerit laupäeva hommikl. Negativist, läbi ja lõhki: inimene on mõttetu, elu on mõttetu, kõik on hukule määratud. ja samas...nt markus aureliuse mõtted...kus kajab läbi see, kui tähtsad on väiksed asjad elus, kui palju need võivad teistele tähendada: naeratus, leebe pilk, "Aitäh", või "ma armastan sind". inimese elu koosnebki väikestest ja suurtest asjadest ja tegudest ja mõtetest. jja mulle näib...et tegelikult...on jst need väiksed need, mis on tähtsad. või nagu öeldakse sageli: et kellekski saada, tuleb nullist alustada ja terve trepp kuni ülemise korruseni läbi kõndida, siis alla vaadata, aru saada, kus algus oli ja kui palju vahet nüüdse ja alguse vahel on. ja nii on elus. ja see ongi elutrepp.
Tiina armastab üle kõige eesti muusikat. klassikalist muusikat. eriti Lepo SUmera "1981" ja arvo pärdi "De profundist". aga tiinat liigutab emotsionaalselt ka Thomas Newman ja tema "Any other name". musika on võimas propaganda masin. ta tirib kõik väiksed emotsioonikiud inimese nahast välja...nagu siis kui on tunne et midagi supervõimsat kajab su ümber ja sul tekib kananahk ihule ja sa mõtled: enam ilusamaks elu lihtsalt minna ei saa. aga saab. ja sa naeratad. sest eestlased niigi naeratavad vähe. tuleb rohkem seda teha. enda ja teiste jaoks. äkki siis see pahur inimene sinu kõrval ka naeratab...
tiina läks jälle natuke hulluks ja ostis 3 väikest raamatukest raamatupoest:
tsehhovi naiste kuningriik
au bonheur de lire
sur le zinc
need kaks viimast on seotud lugemisrõõmudega läbi kuulsate kirjanike silmade ja teine seostub prantsue kohvikutega kus kuulsad pr kirjanikud on armastanud käia.
olguolgu. asjalikkus on nüüd kaugele maha jäänud. aga kreeka keel ei lase end oodata.
kreeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeka.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment