Eks ole ilus ütlus?
Montaigne'il on neid tõsiselt palju, oma ajastu moralist, 16. sai suur prantsuse esprii, nagu öeldakse...e mõtleja ja filosoof ja kirjanik. Kõike koos. suur inimene. hea isik eeskujuks onju?
Mnjaaaaaaaaah. miks ma siis siin jälle mingit roosat mulli-kirjutist veeretan? heheh. ohhh. tuli tahtmine kirja panna igast mõtteid, mis peas praegu keerlevad. kuidagi naljakas tunne. kohusetunne ütleb et pean raamatukokku minema ja siis ehk saab veel ulvikaga kokku. samas siin soojas voodis on ka väga tore ja mugav istuda hehehe. okeiokei. kooli minek jah aga ma tahtsin enne paar rida siiski kirja panna.
Miks ma Montaigne'ist üldse kirjutasin? see on seotud retoorikaga. retoorika...ma poleks iial arvanud, et seda kunagi tõsiselt ülikoolis tunnina võtan. isegi retoorika ajalugu näitab et see on tänaseks võrdlemisi välja surnud, ehkki elab veel ajakirjanduses ja politoloogias edasi...ent siiski. milleks seda vaja? et poetädiga iga hommikul poes saia ja piima hinna pärast kakelda?? hmmm...tundub nagu pisut mittepraktiline siiski. aga vat kus lops (on ikka veider ütlus muide....):), pmt oli see siiski kohustuslik võtta. aga see kujunes mu lemmikuiks üldse...õppejõud, väikest kasvu kostüümis ja range naisterahvas annab seda...aga ta annab seda ikka kogu hingega...sest vahepeal on meil loengu ajal sellised täiesti veidrad poleemikad tekkinud, aga see just huvitabki noori siin. ja nad on sellise õppejõu üle väga õnnelikud. teiste erasmuslaste käest olen kuulnud et leidub ka mitmeid mitte eriti inspireerivaid õppejõudusid...olen ka vähemalt ühte kohanud....
aga muust kirjutades. laupäeval hilja õhtul vaatasime marina, anna, cesca, fra, simoni ja ericuga veel kord Coco avant Chaneli filmi...uuuuh. see on kurb ja realistlik samal ajal. huvitav.sellest filmist ei tüdine üldse ära. muide sealne pr keel on vägavääga kiire:) lihtsalt ääremärkuseks:)
oli natuke kurb, sets sericut ma enam ei näe: sõitis mägedesse suusatama. prantslased MUIDE ei saa aru, miks on olemas selline asi nagu lagendikel suusatamine. neil peavad ikka mäed olema. poleemika tekkis muidugi kui tuli välja suure munamäe kõrgus. naeru oli päris palju. järgnes elav keskustelu teemal: kui suur on küngas ja kui suur on mägi...
mina toetasin et tegemist on siiski mäega...mnjahh...see selleks...
muiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiide. tallinna ülikooli teadete hulgast leidsin midagi vääääääääääga huvitavat mis puudutab mu endist prkeele õppejõudu, väga tarka ja ambitsioonikat noort doktorit:
Detsembrikuus andis Prantsuse suursaadik Eestis tema ekstsellents Frédéric Billet ametlikul vastuvõtul Prantsuse Saatkonna residentsis Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja kultuuride Instituudi lektorile Aleksandra Ljalikovale Prantsuse Vabariigi nimel üle Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus.
Kunstide ja Kirjanduse orden on üks mainekamaid prantsuse aurahasid, millega autasustatakse prantsuse ja välismaa kodanikke, kellel on tähtis roll kunsti- ja kirjandusvaldkonnas ning kes on andnud oma väljapaistva panuse kunsti ja kirjanduse õitsengule Prantsusmaal ning kogu maailmas.
wow...rüütliseisus...meil vist ikka kestab 18 saj veel hehehe.
muide.
leidsin kontakti taas amelie ja jonathaniga kes nii mugavalt minu jaoks elavad pariisis ja huvitavhuvitav kus? aga MONTMARTRE'il. eriti äge. montmartre on minu jaoks üks neist lemmikutest kohtadest. boheemide asi...ei jaksa kogu ajalugu teile siin ära kirjutada, aga tegelt kannab see nimetus eesti keeles tähendust: märtrite mägi. tegu on siis loodusliku künkaga, kuhu alles 19. saj muide sai ehitatud lumivalge, piimjas ja iluuuuuuuuuuuuuuuuuuuuus kirik: püha kabel on nimi eesti keeles. see oli muide ainuke kus pariisis ei tohtinud pilte sees teha. väga härras tunne tuleb sealviibides peale. soovitan soojalt, sinna peab pariisi külastades iga endast lugupidav maailmakodanik minema. (ma kõlan vaikselt juba nagu Lauri Lesi...aiaiaiaiaiaiaiai...):)
ühesõnaga, belle epoque'i e 20.saj alguses kujunes siin pariisi kultuuri meka: siin elavad ja töötavad kunstnikud, kirjanikud, poeedid, skulptorid, muusikud jne . ühesõnaga...boheemid ja see linnaosa on üks ihaldatumaid igale vähegi end pariislaseks nimetavale inimesele. vot niiiiiiiii. pmt mõtlesime liiviga minna nende juurde 16. jaan. eks näeb kas neid veel ära tunnen hehehe. loodan et ehk ikka. võimalik et amelie teeb meile eesti sööki ta on nimelt võtnud meie koduköögi kokandustunde pariisis. eksole hämmastav see meie maailm???
Noniiiiiiiiiii. okei. jälle on kell palju. pean lippama. tervitused teile kõigile.
hoplaaaaa!
Monday, January 11, 2010
Saturday, January 9, 2010
Ei saa mitte vaiki olla. Partir, c'est Mourir un peu...
kohe üldse mitte. sest on juba kaua aega vaikitud.
olgu. tuleb tunnistada, et kerge masendushoog on juba minust üle käinud. eile oli see dissertatsiooniga lõbus eksam. aega jäi puudu ja head idee hakkasid järjest tulema kui olin paar tundi hiljem koju jõudnud. elu ikka ei ole mõnikord üldse õiglane, ma leian. prantslased teevad seda dissertatsiooni u peast, sest nad on seda lapsest saati teinud, tuleb automaatselt. ma pean tunnistama et ei ole siiani sellest päris täpselt aru saanud...lõbus lõbus.
aga ei. me ei heieta siin midagi rohkem. tegelen juba ajaloo researchiga. liigub kenasti edasi. tahaks esmasp ära anda. nüüd on siis veel kirjteadus ja retoorika. SAMAL PÄEVAL. siinse graafikutegijaga tahaks küll rusikad käiku lasta. need eksamite kuupäevad pole inimlikud: mArina pidi tegema 9!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! eksamit 4!!!!!!!!! päevaga. kas see on normaalne?? või olen ma ebanormaalselt kriitiline??? OKEI. tiina on ZEN nüüd. tegelikult olen õnnelik...ahhhaaa aga miks???
No sellepärast et liivi on õnnelik ja elu on lill. aga ka sellepärast et pere Calluaud tegid meile suure üllatuse ja saatis suured kingipakid. WOW. see pere on meile siin tõsine kaitseinglite pesakond olnud. aitavad igasuguste probleemidega: olgu haigus, keel, turism, söök, kingid jnejne.
mis me siis saime? nohh. ikka prantslaslikke asju heheheh. liivi sai prkeelse Loire'i oru losside raamatu, ripsemetusi (yves st-laurent!!!), soksi ja lõhnaõli: J'Adore hahaha. armas. ja mina? sain ka soksi. veel "Keskaja naise" ajalooraamatu, CHANEL NR 5 lõhnaõli (mu unistus ON täitunud, impossible is nothing!) ja huulepulga (dior. ) aga. vahetasime omavahel huulepulga ja mascara ära sest ma tahan mascarat ja liivi just ostis endale uue ja talle meeldis mu huulepulk heh
ehe. jeeeeeee. exchange. ühesõnaga. kõik on väga õnnelikud ja rahul!!! Armastan elu.
kuulan eesti muusikat hetkel. soovitan "Päikese poole" by Urban Symphony. ilus eesti muusika. lõpuks ometi....
retoorika jõllitab mulle näljaselt otsa aga mu käed ÜLDSE ei taha neid tolmuseid pabereid hakata lappima. õõõhhh.
A muide. käisin ka eile oma ristiemmekese juures. sõime ja vestlesime ja õppisin taas uut sõnavara. õpetlik. tem ajuures alati. lõpuks vaatasime veel Dr house'i. alguses oli super veider sest loomulikult oli see pr keeeles. vabandust prmaa. aga ma ei suuda vaadata dr house'i pr keeles pealeloetuna. lihtsalt EI. ja vahetasime ingkeele peale üle heheheh. Ja ilmselgelt saan oma prantsuse emmele varsti taani külla minna jeeeeeeeeeeeeee. elagu rahvusvahelised tutvused.
ära sa märgi! lund sajab. sellist pehmet ja ilusat kohevat kohe. residentsis hõljub vaikus ja rahu. NII HEA. kes magab, kes õpib, kes uneleb. unelemise soov on mulgi suur hetkel. aga ei. pean vastu. ei ole kofeiinisõltlane nii et kohvi mind isegi ei meelita üldse enam. teepakid aga küll:)
püüame siin veel 14 ühe peo teha. see oleks siis pmt meie lõpupidu. õõõõõõõhhhhhhhhhh. kurvaks teeb. kohe väga kurvaks teeb. Nuuks-nuuks. aga noh. tore teada et ega prmaa eriti kuhugi musta auku maa pealt kaduda ei saa nii et ega ta kuhugi ei põgene ühti:) heheh. samas sõprade ja lähedaste igatsus kodumaal on suur...tahaks nii paljusid nähe ja kallistada ja öid ja öid nendega rääkida. heh. kummaline see erasmus.
a muide. selle vägeva programmi nimi mille raames me tulime siia on erasmus, e Erasmus Rotterdamist, suur tark vägev humanist kes juhuslikult oskas rääkida kõiki tolleagse Euroopa keeli. sellepärast meil ongi tema eeskujuks.
mm. kättevõtmise aeg. tiina haarab juba retoorika lehed jeeeeeeeeeeeeee.
elagu kohusetunne südames ja targakssaamisehimu hinges.
bisous!
olgu. tuleb tunnistada, et kerge masendushoog on juba minust üle käinud. eile oli see dissertatsiooniga lõbus eksam. aega jäi puudu ja head idee hakkasid järjest tulema kui olin paar tundi hiljem koju jõudnud. elu ikka ei ole mõnikord üldse õiglane, ma leian. prantslased teevad seda dissertatsiooni u peast, sest nad on seda lapsest saati teinud, tuleb automaatselt. ma pean tunnistama et ei ole siiani sellest päris täpselt aru saanud...lõbus lõbus.
aga ei. me ei heieta siin midagi rohkem. tegelen juba ajaloo researchiga. liigub kenasti edasi. tahaks esmasp ära anda. nüüd on siis veel kirjteadus ja retoorika. SAMAL PÄEVAL. siinse graafikutegijaga tahaks küll rusikad käiku lasta. need eksamite kuupäevad pole inimlikud: mArina pidi tegema 9!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! eksamit 4!!!!!!!!! päevaga. kas see on normaalne?? või olen ma ebanormaalselt kriitiline??? OKEI. tiina on ZEN nüüd. tegelikult olen õnnelik...ahhhaaa aga miks???
No sellepärast et liivi on õnnelik ja elu on lill. aga ka sellepärast et pere Calluaud tegid meile suure üllatuse ja saatis suured kingipakid. WOW. see pere on meile siin tõsine kaitseinglite pesakond olnud. aitavad igasuguste probleemidega: olgu haigus, keel, turism, söök, kingid jnejne.
mis me siis saime? nohh. ikka prantslaslikke asju heheheh. liivi sai prkeelse Loire'i oru losside raamatu, ripsemetusi (yves st-laurent!!!), soksi ja lõhnaõli: J'Adore hahaha. armas. ja mina? sain ka soksi. veel "Keskaja naise" ajalooraamatu, CHANEL NR 5 lõhnaõli (mu unistus ON täitunud, impossible is nothing!) ja huulepulga (dior. ) aga. vahetasime omavahel huulepulga ja mascara ära sest ma tahan mascarat ja liivi just ostis endale uue ja talle meeldis mu huulepulk heh
ehe. jeeeeeee. exchange. ühesõnaga. kõik on väga õnnelikud ja rahul!!! Armastan elu.
kuulan eesti muusikat hetkel. soovitan "Päikese poole" by Urban Symphony. ilus eesti muusika. lõpuks ometi....
retoorika jõllitab mulle näljaselt otsa aga mu käed ÜLDSE ei taha neid tolmuseid pabereid hakata lappima. õõõhhh.
A muide. käisin ka eile oma ristiemmekese juures. sõime ja vestlesime ja õppisin taas uut sõnavara. õpetlik. tem ajuures alati. lõpuks vaatasime veel Dr house'i. alguses oli super veider sest loomulikult oli see pr keeeles. vabandust prmaa. aga ma ei suuda vaadata dr house'i pr keeles pealeloetuna. lihtsalt EI. ja vahetasime ingkeele peale üle heheheh. Ja ilmselgelt saan oma prantsuse emmele varsti taani külla minna jeeeeeeeeeeeeee. elagu rahvusvahelised tutvused.
ära sa märgi! lund sajab. sellist pehmet ja ilusat kohevat kohe. residentsis hõljub vaikus ja rahu. NII HEA. kes magab, kes õpib, kes uneleb. unelemise soov on mulgi suur hetkel. aga ei. pean vastu. ei ole kofeiinisõltlane nii et kohvi mind isegi ei meelita üldse enam. teepakid aga küll:)
püüame siin veel 14 ühe peo teha. see oleks siis pmt meie lõpupidu. õõõõõõõhhhhhhhhhh. kurvaks teeb. kohe väga kurvaks teeb. Nuuks-nuuks. aga noh. tore teada et ega prmaa eriti kuhugi musta auku maa pealt kaduda ei saa nii et ega ta kuhugi ei põgene ühti:) heheh. samas sõprade ja lähedaste igatsus kodumaal on suur...tahaks nii paljusid nähe ja kallistada ja öid ja öid nendega rääkida. heh. kummaline see erasmus.
a muide. selle vägeva programmi nimi mille raames me tulime siia on erasmus, e Erasmus Rotterdamist, suur tark vägev humanist kes juhuslikult oskas rääkida kõiki tolleagse Euroopa keeli. sellepärast meil ongi tema eeskujuks.
mm. kättevõtmise aeg. tiina haarab juba retoorika lehed jeeeeeeeeeeeeee.
elagu kohusetunne südames ja targakssaamisehimu hinges.
bisous!
Sunday, January 3, 2010
HEAD UUT AASTAT! BONNE ANNÈE!! HAPPY NEW YEAR!
ja
elu on lill.
miks?
uus aasta. taas. uus aasta on ikka ilus. aasta algus vähemalt. kui ei ole veel vihastatud ega vaieldud ühtegi korda:) on ju ilus?!:) leian ka!
aga. liivi meisterdas siin taas ühe lasanje. see oli muide porganditega jah. me oleme väga loovad ütleksin ma, sellepärast on Erasmus ikka superõpetlik. hahaa. ja siis loomulikult ei suutnud liivike end peatada ja hüüdis: aga nüüd teen ma kaneelikooke veel ka. IDEAALNE. ja veel erineva glasuuuuuuuriga. nämmnämm suussulav. aga loomulikult ei tegele me ainult söömisega. ikka kordame kirjanduseks ka. ja teeme seda vabatahtlikku researchi. ma ei saa aru, miks mul oli vaja sellele mõttele tulla et teeks eraldi researchi...teised erasmuslased ei tee. nojah. eesti on kergelt vabatahtlikult energiline õppetöö suhtes, mis muud...
aga retoorika ja kirjteaduse peale ei taha üldse mõelda. külmavärinad jooksevad üle selja.
AGa. meie uus aasta pidu. oli igatahes vägev. rohke söögiga. tantsida sai liiga palju, kohe nii palju et pistis vahepeal ja siis jälle oli vaja edasi mürada. ohhsseda uut aastat küll. mnjah. kahjuks siin siiski ilutulestikku ei olnud. väga:( ütleks. sest ilutulekstik on ju normaaaaaalne siiski vanaaastaõhtul. vähemalt igale eestlasele. siin toimub see vaid pariisis nähtavasti, kus kõik on reglementeeritud ja noh...riigi enda poolt tellitud.
pole hullu. vähemalt olid meil igast "kisakõrid" e paberist pasunad, helitekitajad jällegi olemas, ja peomütsikesed ja puha. ikka täisvarustus.
Ikka vaikselt püüame end juba kokku siin pakkida. jäänud veel 12 päeva. ma ei saa tegelt üldse aru, miks ma neid päevi nii väga loen...et ei jõua ära oodata kui lumehangesid saaks näha vist...küllap ongi nii:)
muidu möödub vaikselt ja ilma suurema mürata. eriti klassikalise muusika taustal: Saint-saens ("Loomade karneval") ja Raveli "Peegel". Oleme jah pühendunud pigem prantsuse klassikale, nõustun, aga need on tõesti lummavad helid...soovitan soojalt.Mozart 25. sümf on ka ilus, aga tema on siiski omaette. eelistame prantsusmaist...siiski siiski.
ahjaaa. olime ju veel 1. jaanuaril 2010 Calluaude juures suurel vägeval peol. vanemaid kodus polnud, aga louis-sebastien ja ta lapsepõlve ja koolikaaslased olid kõik sääl, kokku rohkem kui 15 inimest. oli superäge. enamus neist on kas farmatseudid, või restauraatorid. ja muide restauraator tähendab pr keeles: jah 1. parandajat aga 2. restoranipidajat. ühesõnaga: kõigile meeldib süüa seal majasolijatest:)
nüüd aga asjalikumaks. sest peab. uus aasta ja puha ju. ei tohi niisama molutada, vabandan juba ette olematu eesti ortograafia pärast. me elame selleks et süüa. ilmselgelt. see on ju prantsusmaa siiski. hihii.
musid teile hangedes.
t ja l.
elu on lill.
miks?
uus aasta. taas. uus aasta on ikka ilus. aasta algus vähemalt. kui ei ole veel vihastatud ega vaieldud ühtegi korda:) on ju ilus?!:) leian ka!
aga. liivi meisterdas siin taas ühe lasanje. see oli muide porganditega jah. me oleme väga loovad ütleksin ma, sellepärast on Erasmus ikka superõpetlik. hahaa. ja siis loomulikult ei suutnud liivike end peatada ja hüüdis: aga nüüd teen ma kaneelikooke veel ka. IDEAALNE. ja veel erineva glasuuuuuuuriga. nämmnämm suussulav. aga loomulikult ei tegele me ainult söömisega. ikka kordame kirjanduseks ka. ja teeme seda vabatahtlikku researchi. ma ei saa aru, miks mul oli vaja sellele mõttele tulla et teeks eraldi researchi...teised erasmuslased ei tee. nojah. eesti on kergelt vabatahtlikult energiline õppetöö suhtes, mis muud...
aga retoorika ja kirjteaduse peale ei taha üldse mõelda. külmavärinad jooksevad üle selja.
AGa. meie uus aasta pidu. oli igatahes vägev. rohke söögiga. tantsida sai liiga palju, kohe nii palju et pistis vahepeal ja siis jälle oli vaja edasi mürada. ohhsseda uut aastat küll. mnjah. kahjuks siin siiski ilutulestikku ei olnud. väga:( ütleks. sest ilutulekstik on ju normaaaaaalne siiski vanaaastaõhtul. vähemalt igale eestlasele. siin toimub see vaid pariisis nähtavasti, kus kõik on reglementeeritud ja noh...riigi enda poolt tellitud.
pole hullu. vähemalt olid meil igast "kisakõrid" e paberist pasunad, helitekitajad jällegi olemas, ja peomütsikesed ja puha. ikka täisvarustus.
Ikka vaikselt püüame end juba kokku siin pakkida. jäänud veel 12 päeva. ma ei saa tegelt üldse aru, miks ma neid päevi nii väga loen...et ei jõua ära oodata kui lumehangesid saaks näha vist...küllap ongi nii:)
muidu möödub vaikselt ja ilma suurema mürata. eriti klassikalise muusika taustal: Saint-saens ("Loomade karneval") ja Raveli "Peegel". Oleme jah pühendunud pigem prantsuse klassikale, nõustun, aga need on tõesti lummavad helid...soovitan soojalt.Mozart 25. sümf on ka ilus, aga tema on siiski omaette. eelistame prantsusmaist...siiski siiski.
ahjaaa. olime ju veel 1. jaanuaril 2010 Calluaude juures suurel vägeval peol. vanemaid kodus polnud, aga louis-sebastien ja ta lapsepõlve ja koolikaaslased olid kõik sääl, kokku rohkem kui 15 inimest. oli superäge. enamus neist on kas farmatseudid, või restauraatorid. ja muide restauraator tähendab pr keeles: jah 1. parandajat aga 2. restoranipidajat. ühesõnaga: kõigile meeldib süüa seal majasolijatest:)
nüüd aga asjalikumaks. sest peab. uus aasta ja puha ju. ei tohi niisama molutada, vabandan juba ette olematu eesti ortograafia pärast. me elame selleks et süüa. ilmselgelt. see on ju prantsusmaa siiski. hihii.
musid teile hangedes.
t ja l.
Subscribe to:
Posts (Atom)
