Eks ole ilus ütlus?
Montaigne'il on neid tõsiselt palju, oma ajastu moralist, 16. sai suur prantsuse esprii, nagu öeldakse...e mõtleja ja filosoof ja kirjanik. Kõike koos. suur inimene. hea isik eeskujuks onju?
Mnjaaaaaaaaah. miks ma siis siin jälle mingit roosat mulli-kirjutist veeretan? heheh. ohhh. tuli tahtmine kirja panna igast mõtteid, mis peas praegu keerlevad. kuidagi naljakas tunne. kohusetunne ütleb et pean raamatukokku minema ja siis ehk saab veel ulvikaga kokku. samas siin soojas voodis on ka väga tore ja mugav istuda hehehe. okeiokei. kooli minek jah aga ma tahtsin enne paar rida siiski kirja panna.
Miks ma Montaigne'ist üldse kirjutasin? see on seotud retoorikaga. retoorika...ma poleks iial arvanud, et seda kunagi tõsiselt ülikoolis tunnina võtan. isegi retoorika ajalugu näitab et see on tänaseks võrdlemisi välja surnud, ehkki elab veel ajakirjanduses ja politoloogias edasi...ent siiski. milleks seda vaja? et poetädiga iga hommikul poes saia ja piima hinna pärast kakelda?? hmmm...tundub nagu pisut mittepraktiline siiski. aga vat kus lops (on ikka veider ütlus muide....):), pmt oli see siiski kohustuslik võtta. aga see kujunes mu lemmikuiks üldse...õppejõud, väikest kasvu kostüümis ja range naisterahvas annab seda...aga ta annab seda ikka kogu hingega...sest vahepeal on meil loengu ajal sellised täiesti veidrad poleemikad tekkinud, aga see just huvitabki noori siin. ja nad on sellise õppejõu üle väga õnnelikud. teiste erasmuslaste käest olen kuulnud et leidub ka mitmeid mitte eriti inspireerivaid õppejõudusid...olen ka vähemalt ühte kohanud....
aga muust kirjutades. laupäeval hilja õhtul vaatasime marina, anna, cesca, fra, simoni ja ericuga veel kord Coco avant Chaneli filmi...uuuuh. see on kurb ja realistlik samal ajal. huvitav.sellest filmist ei tüdine üldse ära. muide sealne pr keel on vägavääga kiire:) lihtsalt ääremärkuseks:)
oli natuke kurb, sets sericut ma enam ei näe: sõitis mägedesse suusatama. prantslased MUIDE ei saa aru, miks on olemas selline asi nagu lagendikel suusatamine. neil peavad ikka mäed olema. poleemika tekkis muidugi kui tuli välja suure munamäe kõrgus. naeru oli päris palju. järgnes elav keskustelu teemal: kui suur on küngas ja kui suur on mägi...
mina toetasin et tegemist on siiski mäega...mnjahh...see selleks...
muiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiide. tallinna ülikooli teadete hulgast leidsin midagi vääääääääääga huvitavat mis puudutab mu endist prkeele õppejõudu, väga tarka ja ambitsioonikat noort doktorit:
Detsembrikuus andis Prantsuse suursaadik Eestis tema ekstsellents Frédéric Billet ametlikul vastuvõtul Prantsuse Saatkonna residentsis Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja kultuuride Instituudi lektorile Aleksandra Ljalikovale Prantsuse Vabariigi nimel üle Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus.
Kunstide ja Kirjanduse orden on üks mainekamaid prantsuse aurahasid, millega autasustatakse prantsuse ja välismaa kodanikke, kellel on tähtis roll kunsti- ja kirjandusvaldkonnas ning kes on andnud oma väljapaistva panuse kunsti ja kirjanduse õitsengule Prantsusmaal ning kogu maailmas.
wow...rüütliseisus...meil vist ikka kestab 18 saj veel hehehe.
muide.
leidsin kontakti taas amelie ja jonathaniga kes nii mugavalt minu jaoks elavad pariisis ja huvitavhuvitav kus? aga MONTMARTRE'il. eriti äge. montmartre on minu jaoks üks neist lemmikutest kohtadest. boheemide asi...ei jaksa kogu ajalugu teile siin ära kirjutada, aga tegelt kannab see nimetus eesti keeles tähendust: märtrite mägi. tegu on siis loodusliku künkaga, kuhu alles 19. saj muide sai ehitatud lumivalge, piimjas ja iluuuuuuuuuuuuuuuuuuuuus kirik: püha kabel on nimi eesti keeles. see oli muide ainuke kus pariisis ei tohtinud pilte sees teha. väga härras tunne tuleb sealviibides peale. soovitan soojalt, sinna peab pariisi külastades iga endast lugupidav maailmakodanik minema. (ma kõlan vaikselt juba nagu Lauri Lesi...aiaiaiaiaiaiaiai...):)
ühesõnaga, belle epoque'i e 20.saj alguses kujunes siin pariisi kultuuri meka: siin elavad ja töötavad kunstnikud, kirjanikud, poeedid, skulptorid, muusikud jne . ühesõnaga...boheemid ja see linnaosa on üks ihaldatumaid igale vähegi end pariislaseks nimetavale inimesele. vot niiiiiiiii. pmt mõtlesime liiviga minna nende juurde 16. jaan. eks näeb kas neid veel ära tunnen hehehe. loodan et ehk ikka. võimalik et amelie teeb meile eesti sööki ta on nimelt võtnud meie koduköögi kokandustunde pariisis. eksole hämmastav see meie maailm???
Noniiiiiiiiiii. okei. jälle on kell palju. pean lippama. tervitused teile kõigile.
hoplaaaaa!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment