Il n´y a rien de pus beau que ce que nous ne voyons plus.

Aeg on lennanud. Suvi on kodumaal käes. Sooja ilma asemel on kerkinud kõrbe põud.
kui tore. (iroonia)
Tegelen töö ja õppimisega samaagselt. need on kergelt vis-a-vis. Tegin eile ka natukese närviga hispaaniakeelse tuuri ja tuli väja et mul on suur castellano aktsent. hehee. Huvitav, väga huvitav.
ees ootab veel VÕM ja Niguliste. kui need ka käes, siis minek uutele rohumaadele.

Viimastest headest lugemiskogemustest võin soojalt soovitada Bernanosi "Karmeliitide dialoogid", Dostojevski "Karamazovi vennad", Marquezi "100 aastat üksindust", thomas Manni "võlumägi", Nietzsche "Tragöödia sünd" jne jne. list on väga pikk ja kirev, hetkel jään nende väljavalitute juurde.

Veel poolteist kuud suve ja siis taas katkematu vihmavalang esimeste lumesadudeni ja suvi on peagi unustatud. Kui pole midagi inimestel teha, siis soovitaks vaadata ja tõmmata tasuta nt yale´i ülikooli avatud ülikoolist eri loenguid, mis on väga ägedad: nt uus testament, pr.maa ajalugu, ameerika romaan 20. sajandil jne. Seal leidub midagi igale maitsele. ka võib tulla lähemale kodumaisemale areenile ja piiluda etv arhiivist vita brevise saateid, ka need turgutavad värskendavalt nõtra vaimu.

Püüan vakselt mõelda, mida bakatööks teha. ideid on. aga need on kurjakuulutavalt unenäolised ja mittereaalsed. peab vist magistri jaoks need paigale panema. alustama peab väikselt:)

kogu aeg tahaks midagi, mida ei ole ja mida ei olegi võimalik püüelda. see on väga väsitav ja tüütu ja sööb energiat, mida mul niigi ei ole nii lihtsalt priisata. ei tea. kas see on sellest intensiivsest päikesest või millestki hoopis muust?
teeme siis nii nagu wittgenstein ütles: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida!

jääge terveks!