Aeg on lennanud. Suvi on kodumaal käes. Sooja ilma asemel on kerkinud kõrbe põud.
kui tore. (iroonia)
Tegelen töö ja õppimisega samaagselt. need on kergelt vis-a-vis. Tegin eile ka natukese närviga hispaaniakeelse tuuri ja tuli väja et mul on suur castellano aktsent. hehee. Huvitav, väga huvitav.
ees ootab veel VÕM ja Niguliste. kui need ka käes, siis minek uutele rohumaadele.
Viimastest headest lugemiskogemustest võin soojalt soovitada Bernanosi "Karmeliitide dialoogid", Dostojevski "Karamazovi vennad", Marquezi "100 aastat üksindust", thomas Manni "võlumägi", Nietzsche "Tragöödia sünd" jne jne. list on väga pikk ja kirev, hetkel jään nende väljavalitute juurde.
Veel poolteist kuud suve ja siis taas katkematu vihmavalang esimeste lumesadudeni ja suvi on peagi unustatud. Kui pole midagi inimestel teha, siis soovitaks vaadata ja tõmmata tasuta nt yale´i ülikooli avatud ülikoolist eri loenguid, mis on väga ägedad: nt uus testament, pr.maa ajalugu, ameerika romaan 20. sajandil jne. Seal leidub midagi igale maitsele. ka võib tulla lähemale kodumaisemale areenile ja piiluda etv arhiivist vita brevise saateid, ka need turgutavad värskendavalt nõtra vaimu.
Püüan vakselt mõelda, mida bakatööks teha. ideid on. aga need on kurjakuulutavalt unenäolised ja mittereaalsed. peab vist magistri jaoks need paigale panema. alustama peab väikselt:)
kogu aeg tahaks midagi, mida ei ole ja mida ei olegi võimalik püüelda. see on väga väsitav ja tüütu ja sööb energiat, mida mul niigi ei ole nii lihtsalt priisata. ei tea. kas see on sellest intensiivsest päikesest või millestki hoopis muust?
teeme siis nii nagu wittgenstein ütles: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida!
jääge terveks!
Wednesday, July 14, 2010
Monday, January 11, 2010
"Il n' y a que les fols certains et resolus".Montaigne (vaid hullud on kõiges kindlad)
Eks ole ilus ütlus?
Montaigne'il on neid tõsiselt palju, oma ajastu moralist, 16. sai suur prantsuse esprii, nagu öeldakse...e mõtleja ja filosoof ja kirjanik. Kõike koos. suur inimene. hea isik eeskujuks onju?
Mnjaaaaaaaaah. miks ma siis siin jälle mingit roosat mulli-kirjutist veeretan? heheh. ohhh. tuli tahtmine kirja panna igast mõtteid, mis peas praegu keerlevad. kuidagi naljakas tunne. kohusetunne ütleb et pean raamatukokku minema ja siis ehk saab veel ulvikaga kokku. samas siin soojas voodis on ka väga tore ja mugav istuda hehehe. okeiokei. kooli minek jah aga ma tahtsin enne paar rida siiski kirja panna.
Miks ma Montaigne'ist üldse kirjutasin? see on seotud retoorikaga. retoorika...ma poleks iial arvanud, et seda kunagi tõsiselt ülikoolis tunnina võtan. isegi retoorika ajalugu näitab et see on tänaseks võrdlemisi välja surnud, ehkki elab veel ajakirjanduses ja politoloogias edasi...ent siiski. milleks seda vaja? et poetädiga iga hommikul poes saia ja piima hinna pärast kakelda?? hmmm...tundub nagu pisut mittepraktiline siiski. aga vat kus lops (on ikka veider ütlus muide....):), pmt oli see siiski kohustuslik võtta. aga see kujunes mu lemmikuiks üldse...õppejõud, väikest kasvu kostüümis ja range naisterahvas annab seda...aga ta annab seda ikka kogu hingega...sest vahepeal on meil loengu ajal sellised täiesti veidrad poleemikad tekkinud, aga see just huvitabki noori siin. ja nad on sellise õppejõu üle väga õnnelikud. teiste erasmuslaste käest olen kuulnud et leidub ka mitmeid mitte eriti inspireerivaid õppejõudusid...olen ka vähemalt ühte kohanud....
aga muust kirjutades. laupäeval hilja õhtul vaatasime marina, anna, cesca, fra, simoni ja ericuga veel kord Coco avant Chaneli filmi...uuuuh. see on kurb ja realistlik samal ajal. huvitav.sellest filmist ei tüdine üldse ära. muide sealne pr keel on vägavääga kiire:) lihtsalt ääremärkuseks:)
oli natuke kurb, sets sericut ma enam ei näe: sõitis mägedesse suusatama. prantslased MUIDE ei saa aru, miks on olemas selline asi nagu lagendikel suusatamine. neil peavad ikka mäed olema. poleemika tekkis muidugi kui tuli välja suure munamäe kõrgus. naeru oli päris palju. järgnes elav keskustelu teemal: kui suur on küngas ja kui suur on mägi...
mina toetasin et tegemist on siiski mäega...mnjahh...see selleks...
muiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiide. tallinna ülikooli teadete hulgast leidsin midagi vääääääääääga huvitavat mis puudutab mu endist prkeele õppejõudu, väga tarka ja ambitsioonikat noort doktorit:
Detsembrikuus andis Prantsuse suursaadik Eestis tema ekstsellents Frédéric Billet ametlikul vastuvõtul Prantsuse Saatkonna residentsis Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja kultuuride Instituudi lektorile Aleksandra Ljalikovale Prantsuse Vabariigi nimel üle Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus.
Kunstide ja Kirjanduse orden on üks mainekamaid prantsuse aurahasid, millega autasustatakse prantsuse ja välismaa kodanikke, kellel on tähtis roll kunsti- ja kirjandusvaldkonnas ning kes on andnud oma väljapaistva panuse kunsti ja kirjanduse õitsengule Prantsusmaal ning kogu maailmas.
wow...rüütliseisus...meil vist ikka kestab 18 saj veel hehehe.
muide.
leidsin kontakti taas amelie ja jonathaniga kes nii mugavalt minu jaoks elavad pariisis ja huvitavhuvitav kus? aga MONTMARTRE'il. eriti äge. montmartre on minu jaoks üks neist lemmikutest kohtadest. boheemide asi...ei jaksa kogu ajalugu teile siin ära kirjutada, aga tegelt kannab see nimetus eesti keeles tähendust: märtrite mägi. tegu on siis loodusliku künkaga, kuhu alles 19. saj muide sai ehitatud lumivalge, piimjas ja iluuuuuuuuuuuuuuuuuuuuus kirik: püha kabel on nimi eesti keeles. see oli muide ainuke kus pariisis ei tohtinud pilte sees teha. väga härras tunne tuleb sealviibides peale. soovitan soojalt, sinna peab pariisi külastades iga endast lugupidav maailmakodanik minema. (ma kõlan vaikselt juba nagu Lauri Lesi...aiaiaiaiaiaiaiai...):)
ühesõnaga, belle epoque'i e 20.saj alguses kujunes siin pariisi kultuuri meka: siin elavad ja töötavad kunstnikud, kirjanikud, poeedid, skulptorid, muusikud jne . ühesõnaga...boheemid ja see linnaosa on üks ihaldatumaid igale vähegi end pariislaseks nimetavale inimesele. vot niiiiiiiii. pmt mõtlesime liiviga minna nende juurde 16. jaan. eks näeb kas neid veel ära tunnen hehehe. loodan et ehk ikka. võimalik et amelie teeb meile eesti sööki ta on nimelt võtnud meie koduköögi kokandustunde pariisis. eksole hämmastav see meie maailm???
Noniiiiiiiiiii. okei. jälle on kell palju. pean lippama. tervitused teile kõigile.
hoplaaaaa!
Montaigne'il on neid tõsiselt palju, oma ajastu moralist, 16. sai suur prantsuse esprii, nagu öeldakse...e mõtleja ja filosoof ja kirjanik. Kõike koos. suur inimene. hea isik eeskujuks onju?
Mnjaaaaaaaaah. miks ma siis siin jälle mingit roosat mulli-kirjutist veeretan? heheh. ohhh. tuli tahtmine kirja panna igast mõtteid, mis peas praegu keerlevad. kuidagi naljakas tunne. kohusetunne ütleb et pean raamatukokku minema ja siis ehk saab veel ulvikaga kokku. samas siin soojas voodis on ka väga tore ja mugav istuda hehehe. okeiokei. kooli minek jah aga ma tahtsin enne paar rida siiski kirja panna.
Miks ma Montaigne'ist üldse kirjutasin? see on seotud retoorikaga. retoorika...ma poleks iial arvanud, et seda kunagi tõsiselt ülikoolis tunnina võtan. isegi retoorika ajalugu näitab et see on tänaseks võrdlemisi välja surnud, ehkki elab veel ajakirjanduses ja politoloogias edasi...ent siiski. milleks seda vaja? et poetädiga iga hommikul poes saia ja piima hinna pärast kakelda?? hmmm...tundub nagu pisut mittepraktiline siiski. aga vat kus lops (on ikka veider ütlus muide....):), pmt oli see siiski kohustuslik võtta. aga see kujunes mu lemmikuiks üldse...õppejõud, väikest kasvu kostüümis ja range naisterahvas annab seda...aga ta annab seda ikka kogu hingega...sest vahepeal on meil loengu ajal sellised täiesti veidrad poleemikad tekkinud, aga see just huvitabki noori siin. ja nad on sellise õppejõu üle väga õnnelikud. teiste erasmuslaste käest olen kuulnud et leidub ka mitmeid mitte eriti inspireerivaid õppejõudusid...olen ka vähemalt ühte kohanud....
aga muust kirjutades. laupäeval hilja õhtul vaatasime marina, anna, cesca, fra, simoni ja ericuga veel kord Coco avant Chaneli filmi...uuuuh. see on kurb ja realistlik samal ajal. huvitav.sellest filmist ei tüdine üldse ära. muide sealne pr keel on vägavääga kiire:) lihtsalt ääremärkuseks:)
oli natuke kurb, sets sericut ma enam ei näe: sõitis mägedesse suusatama. prantslased MUIDE ei saa aru, miks on olemas selline asi nagu lagendikel suusatamine. neil peavad ikka mäed olema. poleemika tekkis muidugi kui tuli välja suure munamäe kõrgus. naeru oli päris palju. järgnes elav keskustelu teemal: kui suur on küngas ja kui suur on mägi...
mina toetasin et tegemist on siiski mäega...mnjahh...see selleks...
muiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiide. tallinna ülikooli teadete hulgast leidsin midagi vääääääääääga huvitavat mis puudutab mu endist prkeele õppejõudu, väga tarka ja ambitsioonikat noort doktorit:
Detsembrikuus andis Prantsuse suursaadik Eestis tema ekstsellents Frédéric Billet ametlikul vastuvõtul Prantsuse Saatkonna residentsis Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja kultuuride Instituudi lektorile Aleksandra Ljalikovale Prantsuse Vabariigi nimel üle Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus.
Kunstide ja Kirjanduse orden on üks mainekamaid prantsuse aurahasid, millega autasustatakse prantsuse ja välismaa kodanikke, kellel on tähtis roll kunsti- ja kirjandusvaldkonnas ning kes on andnud oma väljapaistva panuse kunsti ja kirjanduse õitsengule Prantsusmaal ning kogu maailmas.
wow...rüütliseisus...meil vist ikka kestab 18 saj veel hehehe.
muide.
leidsin kontakti taas amelie ja jonathaniga kes nii mugavalt minu jaoks elavad pariisis ja huvitavhuvitav kus? aga MONTMARTRE'il. eriti äge. montmartre on minu jaoks üks neist lemmikutest kohtadest. boheemide asi...ei jaksa kogu ajalugu teile siin ära kirjutada, aga tegelt kannab see nimetus eesti keeles tähendust: märtrite mägi. tegu on siis loodusliku künkaga, kuhu alles 19. saj muide sai ehitatud lumivalge, piimjas ja iluuuuuuuuuuuuuuuuuuuuus kirik: püha kabel on nimi eesti keeles. see oli muide ainuke kus pariisis ei tohtinud pilte sees teha. väga härras tunne tuleb sealviibides peale. soovitan soojalt, sinna peab pariisi külastades iga endast lugupidav maailmakodanik minema. (ma kõlan vaikselt juba nagu Lauri Lesi...aiaiaiaiaiaiaiai...):)
ühesõnaga, belle epoque'i e 20.saj alguses kujunes siin pariisi kultuuri meka: siin elavad ja töötavad kunstnikud, kirjanikud, poeedid, skulptorid, muusikud jne . ühesõnaga...boheemid ja see linnaosa on üks ihaldatumaid igale vähegi end pariislaseks nimetavale inimesele. vot niiiiiiiii. pmt mõtlesime liiviga minna nende juurde 16. jaan. eks näeb kas neid veel ära tunnen hehehe. loodan et ehk ikka. võimalik et amelie teeb meile eesti sööki ta on nimelt võtnud meie koduköögi kokandustunde pariisis. eksole hämmastav see meie maailm???
Noniiiiiiiiiii. okei. jälle on kell palju. pean lippama. tervitused teile kõigile.
hoplaaaaa!
Saturday, January 9, 2010
Ei saa mitte vaiki olla. Partir, c'est Mourir un peu...
kohe üldse mitte. sest on juba kaua aega vaikitud.
olgu. tuleb tunnistada, et kerge masendushoog on juba minust üle käinud. eile oli see dissertatsiooniga lõbus eksam. aega jäi puudu ja head idee hakkasid järjest tulema kui olin paar tundi hiljem koju jõudnud. elu ikka ei ole mõnikord üldse õiglane, ma leian. prantslased teevad seda dissertatsiooni u peast, sest nad on seda lapsest saati teinud, tuleb automaatselt. ma pean tunnistama et ei ole siiani sellest päris täpselt aru saanud...lõbus lõbus.
aga ei. me ei heieta siin midagi rohkem. tegelen juba ajaloo researchiga. liigub kenasti edasi. tahaks esmasp ära anda. nüüd on siis veel kirjteadus ja retoorika. SAMAL PÄEVAL. siinse graafikutegijaga tahaks küll rusikad käiku lasta. need eksamite kuupäevad pole inimlikud: mArina pidi tegema 9!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! eksamit 4!!!!!!!!! päevaga. kas see on normaalne?? või olen ma ebanormaalselt kriitiline??? OKEI. tiina on ZEN nüüd. tegelikult olen õnnelik...ahhhaaa aga miks???
No sellepärast et liivi on õnnelik ja elu on lill. aga ka sellepärast et pere Calluaud tegid meile suure üllatuse ja saatis suured kingipakid. WOW. see pere on meile siin tõsine kaitseinglite pesakond olnud. aitavad igasuguste probleemidega: olgu haigus, keel, turism, söök, kingid jnejne.
mis me siis saime? nohh. ikka prantslaslikke asju heheheh. liivi sai prkeelse Loire'i oru losside raamatu, ripsemetusi (yves st-laurent!!!), soksi ja lõhnaõli: J'Adore hahaha. armas. ja mina? sain ka soksi. veel "Keskaja naise" ajalooraamatu, CHANEL NR 5 lõhnaõli (mu unistus ON täitunud, impossible is nothing!) ja huulepulga (dior. ) aga. vahetasime omavahel huulepulga ja mascara ära sest ma tahan mascarat ja liivi just ostis endale uue ja talle meeldis mu huulepulk heh
ehe. jeeeeeee. exchange. ühesõnaga. kõik on väga õnnelikud ja rahul!!! Armastan elu.
kuulan eesti muusikat hetkel. soovitan "Päikese poole" by Urban Symphony. ilus eesti muusika. lõpuks ometi....
retoorika jõllitab mulle näljaselt otsa aga mu käed ÜLDSE ei taha neid tolmuseid pabereid hakata lappima. õõõhhh.
A muide. käisin ka eile oma ristiemmekese juures. sõime ja vestlesime ja õppisin taas uut sõnavara. õpetlik. tem ajuures alati. lõpuks vaatasime veel Dr house'i. alguses oli super veider sest loomulikult oli see pr keeeles. vabandust prmaa. aga ma ei suuda vaadata dr house'i pr keeles pealeloetuna. lihtsalt EI. ja vahetasime ingkeele peale üle heheheh. Ja ilmselgelt saan oma prantsuse emmele varsti taani külla minna jeeeeeeeeeeeeee. elagu rahvusvahelised tutvused.
ära sa märgi! lund sajab. sellist pehmet ja ilusat kohevat kohe. residentsis hõljub vaikus ja rahu. NII HEA. kes magab, kes õpib, kes uneleb. unelemise soov on mulgi suur hetkel. aga ei. pean vastu. ei ole kofeiinisõltlane nii et kohvi mind isegi ei meelita üldse enam. teepakid aga küll:)
püüame siin veel 14 ühe peo teha. see oleks siis pmt meie lõpupidu. õõõõõõõhhhhhhhhhh. kurvaks teeb. kohe väga kurvaks teeb. Nuuks-nuuks. aga noh. tore teada et ega prmaa eriti kuhugi musta auku maa pealt kaduda ei saa nii et ega ta kuhugi ei põgene ühti:) heheh. samas sõprade ja lähedaste igatsus kodumaal on suur...tahaks nii paljusid nähe ja kallistada ja öid ja öid nendega rääkida. heh. kummaline see erasmus.
a muide. selle vägeva programmi nimi mille raames me tulime siia on erasmus, e Erasmus Rotterdamist, suur tark vägev humanist kes juhuslikult oskas rääkida kõiki tolleagse Euroopa keeli. sellepärast meil ongi tema eeskujuks.
mm. kättevõtmise aeg. tiina haarab juba retoorika lehed jeeeeeeeeeeeeee.
elagu kohusetunne südames ja targakssaamisehimu hinges.
bisous!
olgu. tuleb tunnistada, et kerge masendushoog on juba minust üle käinud. eile oli see dissertatsiooniga lõbus eksam. aega jäi puudu ja head idee hakkasid järjest tulema kui olin paar tundi hiljem koju jõudnud. elu ikka ei ole mõnikord üldse õiglane, ma leian. prantslased teevad seda dissertatsiooni u peast, sest nad on seda lapsest saati teinud, tuleb automaatselt. ma pean tunnistama et ei ole siiani sellest päris täpselt aru saanud...lõbus lõbus.
aga ei. me ei heieta siin midagi rohkem. tegelen juba ajaloo researchiga. liigub kenasti edasi. tahaks esmasp ära anda. nüüd on siis veel kirjteadus ja retoorika. SAMAL PÄEVAL. siinse graafikutegijaga tahaks küll rusikad käiku lasta. need eksamite kuupäevad pole inimlikud: mArina pidi tegema 9!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! eksamit 4!!!!!!!!! päevaga. kas see on normaalne?? või olen ma ebanormaalselt kriitiline??? OKEI. tiina on ZEN nüüd. tegelikult olen õnnelik...ahhhaaa aga miks???
No sellepärast et liivi on õnnelik ja elu on lill. aga ka sellepärast et pere Calluaud tegid meile suure üllatuse ja saatis suured kingipakid. WOW. see pere on meile siin tõsine kaitseinglite pesakond olnud. aitavad igasuguste probleemidega: olgu haigus, keel, turism, söök, kingid jnejne.
mis me siis saime? nohh. ikka prantslaslikke asju heheheh. liivi sai prkeelse Loire'i oru losside raamatu, ripsemetusi (yves st-laurent!!!), soksi ja lõhnaõli: J'Adore hahaha. armas. ja mina? sain ka soksi. veel "Keskaja naise" ajalooraamatu, CHANEL NR 5 lõhnaõli (mu unistus ON täitunud, impossible is nothing!) ja huulepulga (dior. ) aga. vahetasime omavahel huulepulga ja mascara ära sest ma tahan mascarat ja liivi just ostis endale uue ja talle meeldis mu huulepulk heh
ehe. jeeeeeee. exchange. ühesõnaga. kõik on väga õnnelikud ja rahul!!! Armastan elu.
kuulan eesti muusikat hetkel. soovitan "Päikese poole" by Urban Symphony. ilus eesti muusika. lõpuks ometi....
retoorika jõllitab mulle näljaselt otsa aga mu käed ÜLDSE ei taha neid tolmuseid pabereid hakata lappima. õõõhhh.
A muide. käisin ka eile oma ristiemmekese juures. sõime ja vestlesime ja õppisin taas uut sõnavara. õpetlik. tem ajuures alati. lõpuks vaatasime veel Dr house'i. alguses oli super veider sest loomulikult oli see pr keeeles. vabandust prmaa. aga ma ei suuda vaadata dr house'i pr keeles pealeloetuna. lihtsalt EI. ja vahetasime ingkeele peale üle heheheh. Ja ilmselgelt saan oma prantsuse emmele varsti taani külla minna jeeeeeeeeeeeeee. elagu rahvusvahelised tutvused.
ära sa märgi! lund sajab. sellist pehmet ja ilusat kohevat kohe. residentsis hõljub vaikus ja rahu. NII HEA. kes magab, kes õpib, kes uneleb. unelemise soov on mulgi suur hetkel. aga ei. pean vastu. ei ole kofeiinisõltlane nii et kohvi mind isegi ei meelita üldse enam. teepakid aga küll:)
püüame siin veel 14 ühe peo teha. see oleks siis pmt meie lõpupidu. õõõõõõõhhhhhhhhhh. kurvaks teeb. kohe väga kurvaks teeb. Nuuks-nuuks. aga noh. tore teada et ega prmaa eriti kuhugi musta auku maa pealt kaduda ei saa nii et ega ta kuhugi ei põgene ühti:) heheh. samas sõprade ja lähedaste igatsus kodumaal on suur...tahaks nii paljusid nähe ja kallistada ja öid ja öid nendega rääkida. heh. kummaline see erasmus.
a muide. selle vägeva programmi nimi mille raames me tulime siia on erasmus, e Erasmus Rotterdamist, suur tark vägev humanist kes juhuslikult oskas rääkida kõiki tolleagse Euroopa keeli. sellepärast meil ongi tema eeskujuks.
mm. kättevõtmise aeg. tiina haarab juba retoorika lehed jeeeeeeeeeeeeee.
elagu kohusetunne südames ja targakssaamisehimu hinges.
bisous!
Sunday, January 3, 2010
HEAD UUT AASTAT! BONNE ANNÈE!! HAPPY NEW YEAR!
ja
elu on lill.
miks?
uus aasta. taas. uus aasta on ikka ilus. aasta algus vähemalt. kui ei ole veel vihastatud ega vaieldud ühtegi korda:) on ju ilus?!:) leian ka!
aga. liivi meisterdas siin taas ühe lasanje. see oli muide porganditega jah. me oleme väga loovad ütleksin ma, sellepärast on Erasmus ikka superõpetlik. hahaa. ja siis loomulikult ei suutnud liivike end peatada ja hüüdis: aga nüüd teen ma kaneelikooke veel ka. IDEAALNE. ja veel erineva glasuuuuuuuriga. nämmnämm suussulav. aga loomulikult ei tegele me ainult söömisega. ikka kordame kirjanduseks ka. ja teeme seda vabatahtlikku researchi. ma ei saa aru, miks mul oli vaja sellele mõttele tulla et teeks eraldi researchi...teised erasmuslased ei tee. nojah. eesti on kergelt vabatahtlikult energiline õppetöö suhtes, mis muud...
aga retoorika ja kirjteaduse peale ei taha üldse mõelda. külmavärinad jooksevad üle selja.
AGa. meie uus aasta pidu. oli igatahes vägev. rohke söögiga. tantsida sai liiga palju, kohe nii palju et pistis vahepeal ja siis jälle oli vaja edasi mürada. ohhsseda uut aastat küll. mnjah. kahjuks siin siiski ilutulestikku ei olnud. väga:( ütleks. sest ilutulekstik on ju normaaaaaalne siiski vanaaastaõhtul. vähemalt igale eestlasele. siin toimub see vaid pariisis nähtavasti, kus kõik on reglementeeritud ja noh...riigi enda poolt tellitud.
pole hullu. vähemalt olid meil igast "kisakõrid" e paberist pasunad, helitekitajad jällegi olemas, ja peomütsikesed ja puha. ikka täisvarustus.
Ikka vaikselt püüame end juba kokku siin pakkida. jäänud veel 12 päeva. ma ei saa tegelt üldse aru, miks ma neid päevi nii väga loen...et ei jõua ära oodata kui lumehangesid saaks näha vist...küllap ongi nii:)
muidu möödub vaikselt ja ilma suurema mürata. eriti klassikalise muusika taustal: Saint-saens ("Loomade karneval") ja Raveli "Peegel". Oleme jah pühendunud pigem prantsuse klassikale, nõustun, aga need on tõesti lummavad helid...soovitan soojalt.Mozart 25. sümf on ka ilus, aga tema on siiski omaette. eelistame prantsusmaist...siiski siiski.
ahjaaa. olime ju veel 1. jaanuaril 2010 Calluaude juures suurel vägeval peol. vanemaid kodus polnud, aga louis-sebastien ja ta lapsepõlve ja koolikaaslased olid kõik sääl, kokku rohkem kui 15 inimest. oli superäge. enamus neist on kas farmatseudid, või restauraatorid. ja muide restauraator tähendab pr keeles: jah 1. parandajat aga 2. restoranipidajat. ühesõnaga: kõigile meeldib süüa seal majasolijatest:)
nüüd aga asjalikumaks. sest peab. uus aasta ja puha ju. ei tohi niisama molutada, vabandan juba ette olematu eesti ortograafia pärast. me elame selleks et süüa. ilmselgelt. see on ju prantsusmaa siiski. hihii.
musid teile hangedes.
t ja l.
elu on lill.
miks?
uus aasta. taas. uus aasta on ikka ilus. aasta algus vähemalt. kui ei ole veel vihastatud ega vaieldud ühtegi korda:) on ju ilus?!:) leian ka!
aga. liivi meisterdas siin taas ühe lasanje. see oli muide porganditega jah. me oleme väga loovad ütleksin ma, sellepärast on Erasmus ikka superõpetlik. hahaa. ja siis loomulikult ei suutnud liivike end peatada ja hüüdis: aga nüüd teen ma kaneelikooke veel ka. IDEAALNE. ja veel erineva glasuuuuuuuriga. nämmnämm suussulav. aga loomulikult ei tegele me ainult söömisega. ikka kordame kirjanduseks ka. ja teeme seda vabatahtlikku researchi. ma ei saa aru, miks mul oli vaja sellele mõttele tulla et teeks eraldi researchi...teised erasmuslased ei tee. nojah. eesti on kergelt vabatahtlikult energiline õppetöö suhtes, mis muud...
aga retoorika ja kirjteaduse peale ei taha üldse mõelda. külmavärinad jooksevad üle selja.
AGa. meie uus aasta pidu. oli igatahes vägev. rohke söögiga. tantsida sai liiga palju, kohe nii palju et pistis vahepeal ja siis jälle oli vaja edasi mürada. ohhsseda uut aastat küll. mnjah. kahjuks siin siiski ilutulestikku ei olnud. väga:( ütleks. sest ilutulekstik on ju normaaaaaalne siiski vanaaastaõhtul. vähemalt igale eestlasele. siin toimub see vaid pariisis nähtavasti, kus kõik on reglementeeritud ja noh...riigi enda poolt tellitud.
pole hullu. vähemalt olid meil igast "kisakõrid" e paberist pasunad, helitekitajad jällegi olemas, ja peomütsikesed ja puha. ikka täisvarustus.
Ikka vaikselt püüame end juba kokku siin pakkida. jäänud veel 12 päeva. ma ei saa tegelt üldse aru, miks ma neid päevi nii väga loen...et ei jõua ära oodata kui lumehangesid saaks näha vist...küllap ongi nii:)
muidu möödub vaikselt ja ilma suurema mürata. eriti klassikalise muusika taustal: Saint-saens ("Loomade karneval") ja Raveli "Peegel". Oleme jah pühendunud pigem prantsuse klassikale, nõustun, aga need on tõesti lummavad helid...soovitan soojalt.Mozart 25. sümf on ka ilus, aga tema on siiski omaette. eelistame prantsusmaist...siiski siiski.
ahjaaa. olime ju veel 1. jaanuaril 2010 Calluaude juures suurel vägeval peol. vanemaid kodus polnud, aga louis-sebastien ja ta lapsepõlve ja koolikaaslased olid kõik sääl, kokku rohkem kui 15 inimest. oli superäge. enamus neist on kas farmatseudid, või restauraatorid. ja muide restauraator tähendab pr keeles: jah 1. parandajat aga 2. restoranipidajat. ühesõnaga: kõigile meeldib süüa seal majasolijatest:)
nüüd aga asjalikumaks. sest peab. uus aasta ja puha ju. ei tohi niisama molutada, vabandan juba ette olematu eesti ortograafia pärast. me elame selleks et süüa. ilmselgelt. see on ju prantsusmaa siiski. hihii.
musid teile hangedes.
t ja l.
Wednesday, December 30, 2009
mul on veel 16 päeva siin olla. õõõõ...
kuhu küll see aeg kaob ahh??
liivi siin kokkab. loomulikult olen taas tema juures, sest loomulikult otsustas mu arvuti katki minna. jesss. suur aitäh siin liivi moraalse toetuse eest. muidu oleks ikka väga tume olek mul praegu. aga liivi on rõõmurull ja kokkab hoopis: tegeleb hetkel lasanjega ja tegi juba pärastlõunal ka kaeraküpsiseid. wuuhuu..
ostsin täna poest kaks juustu. kohe 2 juustu. seda on palju. aga tiina on armunud juustu. muidu elame ikka rahulikult. residentsis on vist umbes 15 inimest, mitte rohkem. osad tulevad just uueks aastaks kohale et koos ikka uus aasta vastu võtta. ehh. KRISTIINE!? mäletad eelmist vanaaastaõhtut? see oli super mu meelest hahaha. ja siis nüüd ehhh. võtame selle liivi ja teiste hulludega siin vastu. kahju et nõukaaegseid säraküünlaid meil seekord pole:)
muidu ikka vaatan ringi ja mõtlen: üldse pole talve tunnet siiski. lund ju pole. eks seda eestis ole ülemääragi nii et peab kojutulekuni ilmselt ootama. ikka veel on puud ja rohigi roheline. hämmastav.
oohh. midagi asjalikku??. mmm. vaatasime eile õhtul liiviga kariibi mere piraate utube'ist hahha. kultuurkultuur. mm. raudselt peame veel korra Toursi lossi minema, kus üks lahe ekspositsioon sürrealistidest. ja võimalik et teeme veel korra kiirreisi tagasi Orleans'i sest Louis-sebastien pakkus selle välja. et saaks ta autoga. oi. kuidas meile küll meeldis seal kodus olla. nii armas kodune oli seal kõik. ja missugune söök ja jook. nämma.
muidu ikka töötame ka. farssidega ja kirjteaduse ja retoorikaga. vahetame omavahel ka raamatuid ja puha hahaha. tasapisi edeneb ehkki vahepeal ütleb energia üles. siis on vaja süüa ja nalja teha ja siis uuesti. õppida.
vahepeal tundub nagu me ei teekski siin midagi. tegelikult siiski teeme. lihtsalt tulemust ei ole väga kuskil näha. pangas sai käidud. panin konto kinni. ma väga loodan et ei pea seda enam kuskil uuesti avama. loodame. ma tõesti tõstan käed siinse bürokraatia ees üles. annan alla. ei suuda süsteemi vastu võidelda.
ohh. veroonikat tänan, et ta saatis niiiiiiiii armsa kaardi meile siin. see rõõmustas südant. vaatasime paar päeva tagasi ka viimset reliikviat. see on tõsi et vahepeal tuleb suur igatsus siiski peale. on vaja oma juuri meelde tuletada. aga me oleme siin kahekesi nii et selle võrra on raudselt mõnusam.
erasmuse kogemus. see on midagi sellist, mida tuleks igale noorele elus soovitada. see on lihtsalt. huvitav ja omanäoline. see on oma grupp. kusjuures meil on endiselt paljupalju lahedaid prantslasi ümberringi sõpradeks, kes on huvitatud nii erasmuslastest kui ka lihtsalt välismaalastest kes on võtnud vaevaks nende keele ära õppida. ja nad ise alati kurdavad et nad on ise nii nullid võõrkeelte õppimises. ing keel on enamuse jaoks katastroofiliselt raske. hahah. on ikka naljaninad. harjumise asi. samas roger ütles et ta õppis koolis ladina keelt 5 aastat, see imeline pereisa Orleans'ist...tema lapsepõlv möödus muide guvernantide käe all, sest ta vanemad olid töökad äriinimesed. uskumatu. ja ta kasvas väikses lossis üles. norm hhahaha. uskumatu. nagu muinasjutus lihtsalt...
ka Tours'i linn on pärispäris tühi. ehkki jõuluasjad säravad siiski täies hiilguses. ja nt enamus prantslasi ostab jõuluasjad, kaunistused ja nii IKEAst seega palju asju on majadel ja korterite akendel ühesugused, põhiliselt ronivad hiiglaslikud jõuluvanad. mis on kohati päris hirmus mu meelest. ses mõttes et need jõuluvanad on super hirmuäratavad mu meelest:)
igatahes. ma tõesti loodan et kõigil eestis, kodustel ja sõpradel ja kõigil on super vanaaastaõhtu homme. me teeme ka selle õhtu siin meeldejäävaks sõpradega. tehke teie kah! eks ju!
Muide. vahepeal mõtlesin, et peaks seegi aasta kirjutama uue aasta lubadused. muidugi nende lubadustega on ses suhtes halb et siis peab neid ka täitma:)
mnjah.
Noh. ütleme nii et mustvalgel on need mul ka kirjas. aga siia vast veel ei julge kirjutada. liiga palju tunnistajaid:)
aga soovin teile ilusat vanaaastalõppu ja avage uue aasta puhul juba sampanjakorgid!!! jeeee.
armastan
uus aasta tuleb alati parem kui eelmine.:)
liivi siin kokkab. loomulikult olen taas tema juures, sest loomulikult otsustas mu arvuti katki minna. jesss. suur aitäh siin liivi moraalse toetuse eest. muidu oleks ikka väga tume olek mul praegu. aga liivi on rõõmurull ja kokkab hoopis: tegeleb hetkel lasanjega ja tegi juba pärastlõunal ka kaeraküpsiseid. wuuhuu..
ostsin täna poest kaks juustu. kohe 2 juustu. seda on palju. aga tiina on armunud juustu. muidu elame ikka rahulikult. residentsis on vist umbes 15 inimest, mitte rohkem. osad tulevad just uueks aastaks kohale et koos ikka uus aasta vastu võtta. ehh. KRISTIINE!? mäletad eelmist vanaaastaõhtut? see oli super mu meelest hahaha. ja siis nüüd ehhh. võtame selle liivi ja teiste hulludega siin vastu. kahju et nõukaaegseid säraküünlaid meil seekord pole:)
muidu ikka vaatan ringi ja mõtlen: üldse pole talve tunnet siiski. lund ju pole. eks seda eestis ole ülemääragi nii et peab kojutulekuni ilmselt ootama. ikka veel on puud ja rohigi roheline. hämmastav.
oohh. midagi asjalikku??. mmm. vaatasime eile õhtul liiviga kariibi mere piraate utube'ist hahha. kultuurkultuur. mm. raudselt peame veel korra Toursi lossi minema, kus üks lahe ekspositsioon sürrealistidest. ja võimalik et teeme veel korra kiirreisi tagasi Orleans'i sest Louis-sebastien pakkus selle välja. et saaks ta autoga. oi. kuidas meile küll meeldis seal kodus olla. nii armas kodune oli seal kõik. ja missugune söök ja jook. nämma.
muidu ikka töötame ka. farssidega ja kirjteaduse ja retoorikaga. vahetame omavahel ka raamatuid ja puha hahaha. tasapisi edeneb ehkki vahepeal ütleb energia üles. siis on vaja süüa ja nalja teha ja siis uuesti. õppida.
vahepeal tundub nagu me ei teekski siin midagi. tegelikult siiski teeme. lihtsalt tulemust ei ole väga kuskil näha. pangas sai käidud. panin konto kinni. ma väga loodan et ei pea seda enam kuskil uuesti avama. loodame. ma tõesti tõstan käed siinse bürokraatia ees üles. annan alla. ei suuda süsteemi vastu võidelda.
ohh. veroonikat tänan, et ta saatis niiiiiiiii armsa kaardi meile siin. see rõõmustas südant. vaatasime paar päeva tagasi ka viimset reliikviat. see on tõsi et vahepeal tuleb suur igatsus siiski peale. on vaja oma juuri meelde tuletada. aga me oleme siin kahekesi nii et selle võrra on raudselt mõnusam.
erasmuse kogemus. see on midagi sellist, mida tuleks igale noorele elus soovitada. see on lihtsalt. huvitav ja omanäoline. see on oma grupp. kusjuures meil on endiselt paljupalju lahedaid prantslasi ümberringi sõpradeks, kes on huvitatud nii erasmuslastest kui ka lihtsalt välismaalastest kes on võtnud vaevaks nende keele ära õppida. ja nad ise alati kurdavad et nad on ise nii nullid võõrkeelte õppimises. ing keel on enamuse jaoks katastroofiliselt raske. hahah. on ikka naljaninad. harjumise asi. samas roger ütles et ta õppis koolis ladina keelt 5 aastat, see imeline pereisa Orleans'ist...tema lapsepõlv möödus muide guvernantide käe all, sest ta vanemad olid töökad äriinimesed. uskumatu. ja ta kasvas väikses lossis üles. norm hhahaha. uskumatu. nagu muinasjutus lihtsalt...
ka Tours'i linn on pärispäris tühi. ehkki jõuluasjad säravad siiski täies hiilguses. ja nt enamus prantslasi ostab jõuluasjad, kaunistused ja nii IKEAst seega palju asju on majadel ja korterite akendel ühesugused, põhiliselt ronivad hiiglaslikud jõuluvanad. mis on kohati päris hirmus mu meelest. ses mõttes et need jõuluvanad on super hirmuäratavad mu meelest:)
igatahes. ma tõesti loodan et kõigil eestis, kodustel ja sõpradel ja kõigil on super vanaaastaõhtu homme. me teeme ka selle õhtu siin meeldejäävaks sõpradega. tehke teie kah! eks ju!
Muide. vahepeal mõtlesin, et peaks seegi aasta kirjutama uue aasta lubadused. muidugi nende lubadustega on ses suhtes halb et siis peab neid ka täitma:)
mnjah.
Noh. ütleme nii et mustvalgel on need mul ka kirjas. aga siia vast veel ei julge kirjutada. liiga palju tunnistajaid:)
aga soovin teile ilusat vanaaastalõppu ja avage uue aasta puhul juba sampanjakorgid!!! jeeee.
armastan
uus aasta tuleb alati parem kui eelmine.:)
Sunday, December 27, 2009
omad joped. koostöös liivi laurentiga
"oota. tiiinnaaa kuule...ma ei viitsi tegelt minna sinna orleans'i..."
uskumatu aga just nii alustas liivi 24dets paeval tiinaga dialoogi köögis. olime mõlemad suht väss. okei, andeksantav. samas, meil oli mõlemal puhkust tarvis. hhaha. intensiivne õppetöö on mõnikord siiski liiast... hea. vedas, tundus et meie rong on ainuke mis pole tühistatud, kuid kuuldes esimest tervitust rongijuhilt mõistsime et rong ei suundu meie peatusesse . paanika, okei, otsustasime eelviimases maha minna. lõpuks oli kõik tipptopp, alexa oli meil rongil vastas nagu kokku lepitud ja puha, seega super. PS, liivi kommentaar.: alexa oli kõhnemaks jäänud.
jõudsime majja, ilusti jõulutuledes ehkki naabritel käis tõsine HOME ALONE vol 2, üleni tuledes ja nii hahahhaha, suured jõuluvanad katusel kükitamas ja ronimas, päris armas oli.
meid võeti vastu nagu printsesse ja öeldi et "vous etes comme chez vous". see tähendab et te olete nagu oma kodus!!! niiiiiiiiiiiii armas ja seal oligi nii tore, iga hetk, mis sest et liivil nina vett tilkus vahepeal hahah.
sinna jõudes kallistasime, naljatlesime, jõime teed, arutasime, tegime ühesõnaga väikse gouté, hakkasime katma jõululauda, kella üheni öösel muide sõime nunnnnnnnnnnu.
tegime jõulusõime. (järgnes 7 ja pool minutit ägedat poleemikat teemal vältevaheldus eesti keeles kas on sõiime või sõime)jaaa oleme juba hullunud.
muide neil oli superilus kuusk ja veel looduslik, super jõulutunne oli. muide, kogu sealoldud aja jooksul nägime vaid päikest ja helesinist teavast ehkki oli suht külm...
lepiti kokku et jõulupakid avatakse 25.hommikul. samal ajal õhtulauas, oli superaktiivne vestlus teemal eesti ja euroopa. kogu pere on ikka eriliselt võlutud eestist, kõik tänu meile hahhahaha.
muide, loomulikult oli meil suuuuuuuuuuuuuuuuur kink sellele imelisele perele mis oli täis kommi, piparkooke, mis muide LIIVI küpsetas ise higi ja pisaratega, etnosokke, eestit tutvustavat materjali, kaarte, ja eesti muusikat.
magama jõudsime suht hilja. see-eest louis-sebastieni voodi on endiselt sulgpehme . õppisime kaks sõna: lutin e päkapikk ja tuer le temps e aega surnuks lööma, nende jaoks TAPMA!!!
magama läksime natuke vintis nagu kõik pereliikmed. esimese õhtu menüü: neti teel tellitud suitsulõhe BALTI merest juuuhuuuu, kalkunipraad nämmnämm, kastanikastmega loomulikult, ja salatiga, edasi juustukook sokolaadiga, armagnac ja mingi chartreuse ehk meie mõistes jägermeister kuigi ülipalju rohelisem. hahha.
lobisesime siis veel lauas ja lõpuks läksime magama.
teine päev, liivi on jumalast haige aga optimistlik. muide, maja ise on superkodune, kahekorruseline, special aiaga jne. sattusime muide gurmaanide peale kes oskavad hinnata head veini ja hanemaksapasteeti. muide. sampuski oli meil ülihea. teisel õhtul saime ka NAPOLEONI ajastu õiget veini, pudelisse pandud 1818. elu ON ilus ja roosa. ME ARMASTAME elu liiviga.
hommikusöök söödud, läksime anne-secile'iliga jalutama. ei näinud kedagi peale luikede, päike paistis ja tundus nagu oleks suvi. kõndisime mööda imelilusat kodust parki ja nägime mitmeid veskeid. oli niiiiiiiiiii õdus ja hea olla.
koju jõudes taas lõunalauda. ja hiljem kinno. sõime traditsioonilist hautist lihaga, magustoiduks oli jõuluhalg e buche mis on ehtprantslaslik ja mille saamiseks pidi pereisa roger 8st hommikul pagariäris sabas seisma. õnn on siiski kättesaadav leiame liiviga.
louis-sebastien läks tööle, roger jäi kodu hoidma ja ülejäänud läksime koos kinno. muide. alexa alles õpib sõitma autoga nii et ema ta kõrval autos...wow...see oli ikka orkaan, mille tunnistajateks me liiviga olime.sõnelus oli suht joovastav hahhaha. aga nad leppisid superkiiresti ära. hämmmmmmmastav...
pärast kino. sõiiiiiiiiiime taas. seekord püreesupp, saia ja juustuga. mmmmmmmmmm franche-comté. tiina on armunud sellesse juustu. hahah. nämmnämm.
teisel ööl...kass magas meie juures. tiina tundis kohe väga hästi kuidas kass ta peaotsas nurrus. ja siis käpad ta pealuusse kinni lõi...AIAAAAA!!! see-eest liivi võitles kogu aeg külmetusega. olime siiski tugevad.
detailselt enam liiga täpselt ei mäleta mida kõike veel tegime. see-eest laupäeval käisime veel Sologne'i väikses maalossis, mis oli niiiiiiiiiiiiiii üliarmasss. ponide ja hobuste ja jõulukaunistustega, ja puha....aga jahhhhh. pisar tuli kohe silma kui sooja kakaod ja saiakesi pakuti keldris hahaha. aga issand.
me tuleme juba ju 3 nädala pärast tagasi. ei ma ena vatra. ega suuda kah. uni tükib silmaaaaa. ja liivi ikka naerab mul siin kõrval...uus päev on aland ja me lähme pankaaaaa....homme. kogu paberimajandusega. ei taha mõelda kas me omset üle elame...hahahah!
seniks aga publikum.
nagu ütlem seneca:
"pour faire taire autrui, commence par te taire".
musid. ja armastan. ja tagantjärele head jõulu.
tehke kõik uue aasta lubadused.
see on heaaaaa mõte.:)
t ja L
uskumatu aga just nii alustas liivi 24dets paeval tiinaga dialoogi köögis. olime mõlemad suht väss. okei, andeksantav. samas, meil oli mõlemal puhkust tarvis. hhaha. intensiivne õppetöö on mõnikord siiski liiast... hea. vedas, tundus et meie rong on ainuke mis pole tühistatud, kuid kuuldes esimest tervitust rongijuhilt mõistsime et rong ei suundu meie peatusesse . paanika, okei, otsustasime eelviimases maha minna. lõpuks oli kõik tipptopp, alexa oli meil rongil vastas nagu kokku lepitud ja puha, seega super. PS, liivi kommentaar.: alexa oli kõhnemaks jäänud.
jõudsime majja, ilusti jõulutuledes ehkki naabritel käis tõsine HOME ALONE vol 2, üleni tuledes ja nii hahahhaha, suured jõuluvanad katusel kükitamas ja ronimas, päris armas oli.
meid võeti vastu nagu printsesse ja öeldi et "vous etes comme chez vous". see tähendab et te olete nagu oma kodus!!! niiiiiiiiiiiii armas ja seal oligi nii tore, iga hetk, mis sest et liivil nina vett tilkus vahepeal hahah.
sinna jõudes kallistasime, naljatlesime, jõime teed, arutasime, tegime ühesõnaga väikse gouté, hakkasime katma jõululauda, kella üheni öösel muide sõime nunnnnnnnnnnu.
tegime jõulusõime. (järgnes 7 ja pool minutit ägedat poleemikat teemal vältevaheldus eesti keeles kas on sõiime või sõime)jaaa oleme juba hullunud.
muide neil oli superilus kuusk ja veel looduslik, super jõulutunne oli. muide, kogu sealoldud aja jooksul nägime vaid päikest ja helesinist teavast ehkki oli suht külm...
lepiti kokku et jõulupakid avatakse 25.hommikul. samal ajal õhtulauas, oli superaktiivne vestlus teemal eesti ja euroopa. kogu pere on ikka eriliselt võlutud eestist, kõik tänu meile hahhahaha.
muide, loomulikult oli meil suuuuuuuuuuuuuuuuur kink sellele imelisele perele mis oli täis kommi, piparkooke, mis muide LIIVI küpsetas ise higi ja pisaratega, etnosokke, eestit tutvustavat materjali, kaarte, ja eesti muusikat.
magama jõudsime suht hilja. see-eest louis-sebastieni voodi on endiselt sulgpehme . õppisime kaks sõna: lutin e päkapikk ja tuer le temps e aega surnuks lööma, nende jaoks TAPMA!!!
magama läksime natuke vintis nagu kõik pereliikmed. esimese õhtu menüü: neti teel tellitud suitsulõhe BALTI merest juuuhuuuu, kalkunipraad nämmnämm, kastanikastmega loomulikult, ja salatiga, edasi juustukook sokolaadiga, armagnac ja mingi chartreuse ehk meie mõistes jägermeister kuigi ülipalju rohelisem. hahha.
lobisesime siis veel lauas ja lõpuks läksime magama.
teine päev, liivi on jumalast haige aga optimistlik. muide, maja ise on superkodune, kahekorruseline, special aiaga jne. sattusime muide gurmaanide peale kes oskavad hinnata head veini ja hanemaksapasteeti. muide. sampuski oli meil ülihea. teisel õhtul saime ka NAPOLEONI ajastu õiget veini, pudelisse pandud 1818. elu ON ilus ja roosa. ME ARMASTAME elu liiviga.
hommikusöök söödud, läksime anne-secile'iliga jalutama. ei näinud kedagi peale luikede, päike paistis ja tundus nagu oleks suvi. kõndisime mööda imelilusat kodust parki ja nägime mitmeid veskeid. oli niiiiiiiiiii õdus ja hea olla.
koju jõudes taas lõunalauda. ja hiljem kinno. sõime traditsioonilist hautist lihaga, magustoiduks oli jõuluhalg e buche mis on ehtprantslaslik ja mille saamiseks pidi pereisa roger 8st hommikul pagariäris sabas seisma. õnn on siiski kättesaadav leiame liiviga.
louis-sebastien läks tööle, roger jäi kodu hoidma ja ülejäänud läksime koos kinno. muide. alexa alles õpib sõitma autoga nii et ema ta kõrval autos...wow...see oli ikka orkaan, mille tunnistajateks me liiviga olime.sõnelus oli suht joovastav hahhaha. aga nad leppisid superkiiresti ära. hämmmmmmmastav...
pärast kino. sõiiiiiiiiiime taas. seekord püreesupp, saia ja juustuga. mmmmmmmmmm franche-comté. tiina on armunud sellesse juustu. hahah. nämmnämm.
teisel ööl...kass magas meie juures. tiina tundis kohe väga hästi kuidas kass ta peaotsas nurrus. ja siis käpad ta pealuusse kinni lõi...AIAAAAA!!! see-eest liivi võitles kogu aeg külmetusega. olime siiski tugevad.
detailselt enam liiga täpselt ei mäleta mida kõike veel tegime. see-eest laupäeval käisime veel Sologne'i väikses maalossis, mis oli niiiiiiiiiiiiiii üliarmasss. ponide ja hobuste ja jõulukaunistustega, ja puha....aga jahhhhh. pisar tuli kohe silma kui sooja kakaod ja saiakesi pakuti keldris hahaha. aga issand.
me tuleme juba ju 3 nädala pärast tagasi. ei ma ena vatra. ega suuda kah. uni tükib silmaaaaa. ja liivi ikka naerab mul siin kõrval...uus päev on aland ja me lähme pankaaaaa....homme. kogu paberimajandusega. ei taha mõelda kas me omset üle elame...hahahah!
seniks aga publikum.
nagu ütlem seneca:
"pour faire taire autrui, commence par te taire".
musid. ja armastan. ja tagantjärele head jõulu.
tehke kõik uue aasta lubadused.
see on heaaaaa mõte.:)
t ja L
Saturday, December 19, 2009
põletab väikest küünalt laual ja vaatab aknast välja, kus õhtupoolik juba sirab
siin on hetkel niiii ilus, et valus hakkab.
Eile oli natuke kurb ja natuke rõõmus, natuke naljakas ja natuke bizarre. suurem osa inimestest on lahkunud. teised lähevad veel järgmise nädala alguses. igatahes.
Mis siis eile toimus? noh. tegime liiviga viimase reisu raamatukokku. oli mõnus. ülikoolis oli käputäis elavat hinge. tundsime end tühjas ja suures raamatukogus pärispäris hirmunult. aga see-eest võtsime maximumi eest raamatuid:) ma küll et kujuta ette hästi, kuidas ma suudan need läbi lugeda, aga eks siis näis...kuidagi vast ikka peab. ilmselt prkatiseerime "läbisirvimist" ja "pistelist lugemist"...hihihih. siis oli veel väike aktsioon linna, et mulle saapad osta. sain kah. 40euri. pole paha. ehkki number suuremad kui oleks vaja olnud aga neid päris õigeid lihtsalt polnud ja ma olen tõsiselt tüdinud lirtsuvatest kandadest. ma vist ikka tõesti käin palju....:)
koju tulles olime nälga suremas ja tegime hüperlaheda lõunasöögi küünlavalgel: praetud kartulid ja porgandid sibula ja juustuga. OOHSA poiss küll. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii viis keele alla lihtsalt heheh. ja siis tulime ka ideele, et ei peaks midagi kartulikoori ära viskama, vaid praadisime ka need ära ja sõime nö lisaks. kui head on praetud kartulikoored!! eestis saab neid iga nurga peal baarides aga peab maksma, aga kodu ise teha on neid ikka mega!!!
õhtul oli pidu auberge de jeunesse'is, paljude erasmuslaste viimane pidu. jah. noored ikka joovad päris palju. ei ole see midagi ainult eestlaste probleem. seal laudadel oli ikka päris huvitavaid asju. ja muidugi tantsiti, trallitati, hullati, möllati, naerdi, nuteti, karjuti, kallistati...ohh nagu ikka. :) tutvusin päris paljude huvitavate inimestega, sh prantslastega, kes juhtusid seal peol oma musta "kodustehtud rummikoolaseguga" kohal olema. heeheheh. oh neid prantslasi küll! ja nägin paljusid tuttavaid, ja ka ulvikat. hehhe. lõbus oli, lõbus oli. sain kurta hispaania keel grammatikat isabelile ja nachole, tsiteerida võidu pushkint mustanahalisele venelasele, laulda palju õnne sünnipäevaks eesti keeles ungarlannale, mängida et olen tegelikult prantslane, õpetada kümnekonnale inimesele "TERE" selgeks, naerda ja "terviseks" hõisata. ja siis pandi äkki pidu kinni, st see koht pandi pärast 12 öösel kinni ja meid visati välja. suur mäsu liikus wakeupi mis on siin pmt erasmuslate armastatuim ööklubi. aga kuna me leidsime et tahaks kultuursemat lõppu meie hullamisele, läksime liivi, alice'i, ta sõbranna jo, simoni ja isabeliga alice'i juurde, kes elab ilusti kesklinnas.
enne näppasime ühe suitsupoe "secret stashist" alkot. see oli õhtu kõige naljakam stseen. on pood. sa lähed sisse ja saad aru et seal, kus on edasi veel üks "uks" käib tegelikult sala-alko müümine...sa jooksed sinna sest müüja ütleb et sul on 20 sekki et midagi valida, sa võtad esimese ettejuhtuva veini, lähed tagasi, teised ütlevad et see on liiga kallis, sa lähed uuesti uuut võtma, samal ajal omanik ja müüja passivad närviliselt suitsetades ukse peal et vaadata ega politseid ei tule, kes nende "mängule" võiks lõpu peale teha...ohhhhh seda süsteemi siin ikka küll. nagu mängufilmis ausõna...
aga see õhtu oli üks parimaid. me saime nii palju rääkida. tutvusime veel uue sõbra guillaume'iga kes on trummar jeeeeesh. ja ikka mõnus oli. jõime, sõime, rääkisime, naersime hõiskasime...the usual:):):) koju jõudsime 5st. simon tõi ukse ette autoga. armasssss!
ühesõnaga. eilne väsitas ikka nii ära et täna tõusin pool 2. hahahha. mõnus. ja nüüd püüan koristada ja niisama...asjalik olla, ehkki ei tule väga välja. eile õppisin ära et 2004 ja 2005 aastakäigud veini on parimad võimalikud prmaa omadest. lihtsalt. so you'll know..:)
ei taha üldse siit veel ära tulla. see pool aastat liigub ikka liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiga kiiresti. tahaks vee ühte poolaastat. ma ei kahetse küll kunagi, et siia tulin. just siia. ja mitte kuhugi mujale. ma olen nii palju juurde õppinud siin olles et see ajab mind ennast ka ikka naerma...hehehhe.
aga tahaks praegu vaadta hüva leili. või õhtusöök ühele.
selle eest on mul siiski my family 9 hooaega. :) täna ma mässan ja ei õpi ega korda mitte midagi. elagu vabadussss!
t
Eile oli natuke kurb ja natuke rõõmus, natuke naljakas ja natuke bizarre. suurem osa inimestest on lahkunud. teised lähevad veel järgmise nädala alguses. igatahes.
Mis siis eile toimus? noh. tegime liiviga viimase reisu raamatukokku. oli mõnus. ülikoolis oli käputäis elavat hinge. tundsime end tühjas ja suures raamatukogus pärispäris hirmunult. aga see-eest võtsime maximumi eest raamatuid:) ma küll et kujuta ette hästi, kuidas ma suudan need läbi lugeda, aga eks siis näis...kuidagi vast ikka peab. ilmselt prkatiseerime "läbisirvimist" ja "pistelist lugemist"...hihihih. siis oli veel väike aktsioon linna, et mulle saapad osta. sain kah. 40euri. pole paha. ehkki number suuremad kui oleks vaja olnud aga neid päris õigeid lihtsalt polnud ja ma olen tõsiselt tüdinud lirtsuvatest kandadest. ma vist ikka tõesti käin palju....:)
koju tulles olime nälga suremas ja tegime hüperlaheda lõunasöögi küünlavalgel: praetud kartulid ja porgandid sibula ja juustuga. OOHSA poiss küll. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii viis keele alla lihtsalt heheh. ja siis tulime ka ideele, et ei peaks midagi kartulikoori ära viskama, vaid praadisime ka need ära ja sõime nö lisaks. kui head on praetud kartulikoored!! eestis saab neid iga nurga peal baarides aga peab maksma, aga kodu ise teha on neid ikka mega!!!
õhtul oli pidu auberge de jeunesse'is, paljude erasmuslaste viimane pidu. jah. noored ikka joovad päris palju. ei ole see midagi ainult eestlaste probleem. seal laudadel oli ikka päris huvitavaid asju. ja muidugi tantsiti, trallitati, hullati, möllati, naerdi, nuteti, karjuti, kallistati...ohh nagu ikka. :) tutvusin päris paljude huvitavate inimestega, sh prantslastega, kes juhtusid seal peol oma musta "kodustehtud rummikoolaseguga" kohal olema. heeheheh. oh neid prantslasi küll! ja nägin paljusid tuttavaid, ja ka ulvikat. hehhe. lõbus oli, lõbus oli. sain kurta hispaania keel grammatikat isabelile ja nachole, tsiteerida võidu pushkint mustanahalisele venelasele, laulda palju õnne sünnipäevaks eesti keeles ungarlannale, mängida et olen tegelikult prantslane, õpetada kümnekonnale inimesele "TERE" selgeks, naerda ja "terviseks" hõisata. ja siis pandi äkki pidu kinni, st see koht pandi pärast 12 öösel kinni ja meid visati välja. suur mäsu liikus wakeupi mis on siin pmt erasmuslate armastatuim ööklubi. aga kuna me leidsime et tahaks kultuursemat lõppu meie hullamisele, läksime liivi, alice'i, ta sõbranna jo, simoni ja isabeliga alice'i juurde, kes elab ilusti kesklinnas.
enne näppasime ühe suitsupoe "secret stashist" alkot. see oli õhtu kõige naljakam stseen. on pood. sa lähed sisse ja saad aru et seal, kus on edasi veel üks "uks" käib tegelikult sala-alko müümine...sa jooksed sinna sest müüja ütleb et sul on 20 sekki et midagi valida, sa võtad esimese ettejuhtuva veini, lähed tagasi, teised ütlevad et see on liiga kallis, sa lähed uuesti uuut võtma, samal ajal omanik ja müüja passivad närviliselt suitsetades ukse peal et vaadata ega politseid ei tule, kes nende "mängule" võiks lõpu peale teha...ohhhhh seda süsteemi siin ikka küll. nagu mängufilmis ausõna...
aga see õhtu oli üks parimaid. me saime nii palju rääkida. tutvusime veel uue sõbra guillaume'iga kes on trummar jeeeeesh. ja ikka mõnus oli. jõime, sõime, rääkisime, naersime hõiskasime...the usual:):):) koju jõudsime 5st. simon tõi ukse ette autoga. armasssss!
ühesõnaga. eilne väsitas ikka nii ära et täna tõusin pool 2. hahahha. mõnus. ja nüüd püüan koristada ja niisama...asjalik olla, ehkki ei tule väga välja. eile õppisin ära et 2004 ja 2005 aastakäigud veini on parimad võimalikud prmaa omadest. lihtsalt. so you'll know..:)
ei taha üldse siit veel ära tulla. see pool aastat liigub ikka liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiga kiiresti. tahaks vee ühte poolaastat. ma ei kahetse küll kunagi, et siia tulin. just siia. ja mitte kuhugi mujale. ma olen nii palju juurde õppinud siin olles et see ajab mind ennast ka ikka naerma...hehehhe.
aga tahaks praegu vaadta hüva leili. või õhtusöök ühele.
selle eest on mul siiski my family 9 hooaega. :) täna ma mässan ja ei õpi ega korda mitte midagi. elagu vabadussss!
t
Subscribe to:
Posts (Atom)
