la vie en rose ou quoi???

milline klissseeee. ma vihkan et tapitahti pole. tuutu.
me oleme siin nuud pmt nadala olnud. mulle naib et ikka vahem sest ma ei tea...aeg kaob siin nii kiiresti. ainult poeskaimine on pohiline tegevus. mnjah. puhapaeval tegime saksakatega kahasse pannkooke...mis olid ikka eriti head. nad mangivad siin malet ka suht palju nii et see on tore heheh.
oleme leidnud uhe vaga laheda koha ulevamal pool meie uhikat kust on imeilus vaade kogu linnale oositi kui pime juba. ja jah... vein on siin ikka suht odav kui marketist minna ostma.
muidu oleme sportlikud sest minek linna kestab ikka oma pool tundi pluss tagasi ja tagasitulek on suht makke. aga siin on siiski ilus; tavalised vaiksed majad mis tihti ikka suhteliselt vanad aga ikkagi korras.ja autod... neil on koigil ainult vaga vaiksed autod. see torkab linnapildis ja meie parklaski kohe silma. muide. meil on ikka ilusad paikeseloojangud siin ja vaade on suht surnuaiale. vaga see ei hairi. kuidagi motlema paneb hoopis. ja noh...metsakalmistuga ei saa ikka vorrelda!!
ulikool voi siis meie fakulteet on ikka suuuuuuuuuuuuuuur. kohe vagavagavaga suur. nagu tallinna ulikool. ei ulteks et ilus...moobel rasitud ja porand laigib kahtlaselt ja ikka niii....ja noh kool hakkab alles paari nadala parast nii et nad ise ka ei tea vaga midagi et kes on vallandatud, kes kolis kes sai lapse jne see tahendab ikka opetajad..;
ratsapolitseid oleme nainud ka. nad kirjutavad parkimisticketeid valja. ulilahe. me tegime ka pilti sellest. politsei ise lubas hehe. ja uskumatult palju parke on siin ikka, mis on hasti varvilised just, vaga rikkad. ja noh...siin on siis sundinud ja elanud Descartes, Balzac, A. France...ja nende kujusid on siin ikka paris palju. ja eile ohtul oli meil siis kokteilipeoke nende raekojas e Hotel de Ville'is. mul hakkas meie vaikse raekoja parast kohe naljakas olla..;aga samas meil on ikka ehedam. see sisustus oli nagu ruum Versailles'st u Marie Antoinette'i toast. kus koik ulinaiselik ja roosa ja laemaalingud inglite ja kangelastega jne. vaga imposantne. juba trepp. ja seal siis nagin esimest korda; kui palju neid erasmuseid siin ikka on. no ikka on, tapset arvu ma ei teagi tegelikult. aga sai siin suheldud ameeriklaste; ungarlaste, itaallaste, hispaanlaste; ja muude huvitavate inimestega.
ahjaaa. empsile: see ruuduline seelik, tead kull...uks sotlane tuli kusis mult kas ma olen sotimaalt parit et seelik on ikka vaga sotlaslik...kilt nagu neil oeldakse. HAHHAHAHAHH. eriti hea. nuud on sober ka Edinburgis.

lehvitan ja kallis. tegelen nuud prantsuse burokraatiaga.
salut!!!