"Randaja; teid ei ole. Teed sunnivad kondides"

..............................................................................................................
See tahistab seda meeeeeeeeeeeeletult ilusat aega mis olen juba 2 paeva Bretagne's veetnud. otsustasime pmt liiviga et tuleme siia oma vanaduspolve nautima. INIMESED:
Elu on luhike! IL FAUT PROFITER! just nagu see hispaania vanasona utleb. teid ei ole olemas; on ainult valikud.

Oleme vaikelinnas ja vaikekulas. siin on uskumatult ilus. sadamalinnas. suht loodeprantsusmaa siis. oh pipi pikksukk ja karupoeg Puhh. siin on pittoresque toesona. oleme liiviga armunud. ulepea kaela armunud. Vaiksed kitsad teeribad. lahestikku end mitte liiga lahestikku asetsevad maamajad mis ehitatud koik tahumata kivist. varviliste aknaluukidega sadamalinn, mille eestseisja on puha anna, jeesuse vanaema, meremeeste meka, nimega Paimpaul. ilus!! oleme siin cecile'i juures, liivi tore tuttav ja giiiiiiiiid. ta viib meid siiasinna, naitab enamvahem Stonehenge'i e megaliitidest vana matmispaik mis lihtsalt keset uhte poldu asetseb...; ostab sadat sorti juustu; kohvitab meiega, teeb ekstra KARPE meile suua ja veini ja siidrit ja pannkooke mis just siit piirkonnast parit. ja ohh.. ma tunnen puudust saaremaa imearmsast maastikkust. soitsime mooda looderannikut, paike pasitis muide,nagime sinise liivaga randa; korjasime karpe; bretagne's on muide merel suur tousu ja moona vahe mis muide on 13 meetrit; suurimaid maailmas; kaisime roosa liivaga rannas; nagime tuuleveskit ja mereveskeid, karpidekasvatamisreste; vaikseid kivikirikuid, nagime nobeli laureaatide randa, marie curie kunagist maja ja l'oreali omaniku maamaja; kus cecile kais noorena pidutsemas, oppisime kalameeste elu, ajalugu, kaisime vagevas baaris kus publikut oli vahem kui improviseerivaid muusikuid trummide, kitarride, sakside, klanerti, tuuba, suntekaga; WOW. absoluutne bliss. koik tundisd baaris koiki. koik tantsisid. koik musitasid. elu oli niiiiiiiiii ilus sel hetkel. koik mured lainud. probleemid unustatud. ainult siin ja praegu. ja see ongi nii. toesona.

poikaime sisse kloostri varemetesse mis muide analoogne piritale, huvitava ajalooga, ka turult huppasime labi et kohvi votta ja loomulikult juustu hammustada, soitsime mooda kaarjaid teid pustloodis voi vabalangusega pohjatusse langedes, imetlesime vapustavaid silmi niiskeks ajavaid panoraame mererannikul...soime craquelins'e, erilised munavalgest meisterdatud soolased saiad, kaisime cecile'i venna sunnapeol, kus nagime toelist prantsuse perepidu, ja tiina joi rummi pirnidega; mis muide isetehtud ja hasti tehtud.

ligunesime vannis ja soime imelahedat bretagne'i specialtyt; KARPE. mis enne potti pistmist veel ELASID. ma avastan iga hetk midagi uut ja unustamatut. avastan uusi imelisi inimesi. lihtsaid aga imelisi inimesi. terve homne paev on veel meie paralt. il faut profiter ,il faut profiter!!! elu on geniaalne. elu on roosa. elu on nautimist vaart.

laadime liiviga monuledes oma akusid. akusid mis vajavad laadimist!

mary poppins!!!!

kuidas me siit uldse ara suudame tulla??
kes tuleb ja kisub meid siit ara??

ALATI leidub midagi uut siin paikese all!!!

tiina ja liivi lehvitavad. ja tervitavad ja saadavad bretagne'i musud. ja saadavad karpe ja veini kahh. elagu meremehed!! AHHOI!!!