aga ma ei saa seda kuidagi peast välja, see nagu kummitab millegipärast.
ja kummitab ka PARIIS. oioioioi. tagasitulek siia oli õige nukker, sest nii palju sh süda jäi pealinna maha. 5 päeva vältel on päris palj võimalik näha, pariisi servast servani. olime siis mina ja liivi ja kes muu kui kaugel maal elav laura heheheh.
muide. püüdsime siis couchsurfinguga minna. no see nii perfektselt ei läinud. noormees ise oli küll tark ja tore ja nii, aga kahjuks oli tal väga väike apartement ja veel mingi 7 inimest seal koos meiega. absoluutselt mingit privaatsust ega magamisvõimalust. siis karjusime mõttes appi ja saime õnneksõnneks liivi vapustavalt laheda sõbra maryse'i juurde Versailles'sse. ägens ägens. hommikud ja õhtud söögilaua taga olid muusikaliselt laetud klassikaga: tsaikovski, sibelius, bach ja vivadi ning prokofjev. ööbimismured lahendatud, läksime siis linna avastama. soppasime seine'i jõe ääres ja kiikasime kohvikutesse, Orsay'sse kus nägime monet'd, manet'd, degas'd, rodin'i, dalid ("desir"), winterhalterit ("Rimski-korsakovi tädi portree") , poussini, sisley't, millet'd, ja õnneks oli hästi lahe sürrealismi ja 60ndate aastate paralleelne sisustuskunsti ekspositsioon. väga maru...
edasi Louvre. nähtud see mooni liisa. mm. selle imekuulsa maali vastas oli imesuur kaana pulm. ma eelistan viimast. nägime ka archimboldot, egiptuse sarkofaage, kreeka klassikat, itaalia 16 sajandi geeniusi, napoleoni salonge, jne jne.
pompidou keskus oli...vastu kartusi imepärane. juba selle esine plats. iga paari meetri tagant oli kas jazzibänd, mõni viiuldaja, aafrikatrummimeister või tuleneelaja või kloun või miim. palju huvitavat igatahes. pompidous's oli näha päris paljusid erinevaid näitusi...nt: soulages, jim hodges, ELLES: mitmed kuulsaid või siis oma meeste varju jäänud naised nagu ka jaqueline pollock ja Warhol ja minu lemmik eija-liisa ahtila. mõtlemapanev igatahes.
sõime palju ja häid asju sh käisime ka eraldi veel versailles'i aias jalgratastega vuramas ja armusime lossi ja selle ümbrusse. loomulikult ei saanud olla ilma creme brulée'd ja veini maitsmata, põikasime läbi käsitsi valmistatud kommidepoest, mis oli lihtsalt super, käisime ka suurelsuurel turul, kus olid imelised antiikmööbli butiigid, ja nii palju erinevat rahvast ja kaupa, et silme ees läks ikka päris kirjuks. samuti kohtasime ja küsisime teed ühelt VÄGA targalt ja RIKKALT prantslaselt, kellega rääkimisest me kõik kolmekesi kultuurisoki saime. metroo oli meie karussell, sacré-coeur ja jumalaemakirik patukahetsushäll, versailles meie sügispark, ja pariis oli üleni meie päralt...nägime Deux magots'd, maximsi, kalleid-säravaid rikkaid butiike, ja kõiki võimalikke ja võimatuid asj ja inimesi.
nii palju oleks veel lisada ja kirjutada, aga hetkel tundub, et on juba liigagi palju. igatahes on nüüd nii, et ikka väga raske oli tagasi tulla siia tours'i...tõsiselt raske. pariisi ei saa siiski tours'iga võrrelda. muidugi on elus nii, et paljusid asju ei saagi võrrelda. ja ometi...
loodan, et homme saan oma siinse perega minna tutvuma.
lugesin cicero ära. jätkan mässavalt mitte kohustusliku kirjandusega vaid simone de beauvoiriga ja tema femme independante on hoopis minu salameka. kuulasin just ööülikooli paul claudelile pühendatud saate ära. südames ja hinges hakkas soe. olen õpihimu ja energiat täis. loodetavasti seda siis lõpuni. järgmine nädalavahetus on lyon. olen ÕNNELIK. nurrun.
vive la bagatelle!!!
okei. see oli siis kõik positiivne. aga ilma negatiivseta ikka ei saa. ses suhtes et mul käidi toas sees vahepeal et mingit tõrjet teha ja kahjuks võeti ka külmkapp seinast välja. muidugi on kõik mu toit nüüd läinud....aitäh taevas selle ilmselge KANNATLIKKUSE eest, mis minusse on süstitud. tegelen joogaga nüüd...
P.S olen avastanud uue muusikalise ime: NAIRI.
kõike mitte tatist. soovin teile:)
tii
Saturday, October 31, 2009
Monday, October 26, 2009
"Sa võta ilust viimne ilu, ja tõest võta viimne tõde..." Juhan Liiv
Loen Ciceróni.
"Le bonheur dépend de l'ame seule".Eepiline.
täna oli...jälle üks neid ilusaid päevi. Miks ma Eestis olles neid ilusaid päevi ei märka? kuidas ma nii pime saan olla? kas see on tõesti ilm? või on see siinne õhk? või on need pprantslased ise, kes tee peal jalgrattaga sõites ümiseda armastavad, nii et sa tunned end nii kaunis koduselt. näib nagu kõnniksid külateel, vanaema maja suunas, läbi kohiseva metsa, kesksuvel. harmoonia. siin on see täielik. kraade oli mingi. 18 vähemalt. hurraa suvisügis. sügissuvi. igatahes mitte talv. kuigi lehed on värvilised ja kukuvad juba maha...see on siiski uskumatu, kui vähe on vaja et üht lihtsalt inimest natukenegi naerma ajada...või et süda lihtsalt läheb kergemaks kui näed päikesekiiri tantsimas...
ma olen siin olles juba palju asju õppinud. suurim au selle eest kuulub liivile, kes mind lakkamatult aitab ja nõustab. ei tea küll...kuidas siin pärispäris üksi olla oleks. ma ikka vahest mõtlen...Olen jõudnud huvitavale järeldusele pärast kahte kuud, mis muide on võrdlemisi eluline: kõige raskem inimeste jaoks, on suhted teiste inimestega enda ümber. me oleme kõik egoistid, näib mulle. siin on juba omajagu suhtedraamasid. kõrvalt vaadates tundub nagu vaataks Shakespeare'i As you like it või Midsummer Nights' dream'i...veiderveider ikka. vahepeal hakkab lausa kõhe. aga nii see elu läheb.
peaksin uinuma. aga ei taha. hoopis loen. enamuse asjadest oleme juba sõiduks ära pakkinud. ostsime täna külakostiks ka head Tours'i regiooni veini, et meie Science Po lõpetanud magistrandist couchsurfingu peremehele see viia. loodame parimat. homme siis on Pariis.
Mm. käisime taas täna õhtul Louis-sebastieni juures söömas. nägime ka tema kahte parimat sõpra. kõik on arstindusega seotud. mõnus...sebastien on muide psühhiaatriahaiglas. tähendab ta TÖÖTAB seal, mitte ei ole patsient:)...aga see on ikka päris huvitav töö ja ka hirmus. saime ka nüüd selgeks mida kujutab endast psühhiaatriahaigla à la francaise. pmt tähendab see seda, et need vaesed hullud, kes on sisse võetud muide VABATAHTLIKULT käivad vabalt ringi ja teevad mis tahavad. tuleb ka ette enesetappe. päris huvitav süsteem...eksole....
muidu oli sebastieni juures äge. me jälle vaatasime rumalalt pealt kuidas kaks meest köögis süüa teevad. oo milline söök ja missugne juustuassortiiiiiii. ja veel kook ja kohv ja päris palju mekkivat alkoholi. kõik loomulikult esmaspäevase kriteeriumi piires. tuhnisin natuke korteriomaniku raamaturiiulis: talle meeldib ilmselgelt HORROR ja POE. käivad käsikäes. loomulikult ei ole ma nii pinnapealne inimene, et üldistaksin nii tobedate ja üldse mitte põhjalike andmete põhjal inimest...aga raamaturiiul on küll esimene asi, mida ma kellegi juures vaatan. see räägib paari minutise uurimise järel rohkem, kui inimene võib ise endast 10 aasta jooksul rääkida. vot nii on lood. vähemalt minu jaoks.
mis veel huvitavat on juhtunud? noh...ma olen nüüd ikka juba TÕSISELT kaua selle ajaloo exposé kallal töötanud. ja ikka pole veel valmis. pole hullu. kõik saab ükskord elus otsa ja läbi. exposé pole erand. küll aga võtab ta jah aega. rääkisime täna meie kirjanduse õppejõuga ja saime teemad jaanuaris esitatavaks researchiks. lahe. mulle meeldib. ( see ei ole iroonia. see on puhas rõõm.) sest see on niiiiiiiiiiiiiiii huvitav.
ALLEZ! il faut aller, puisque je suis fatiguée et j'ais besoin de dormir suffisamment avant notre petit séjour a paris. je vous embrasse tous, mes amis et mes admireurs. je vous aime bc, bc.
tiina
déjà une moitié de moi est francaise. quel merveille!!!
Wednesday, October 21, 2009
je suis comme je suis, je suis faite comme ca, que voulez-vous de plus, que voulez-vous de moi???
Halb: magasin Chambordi rahamaksmise maha. mhhh. ata-ata tiinale. ei tea. tuleb kompenseerida millegiga nt üks mõnus ajaloo exposé. vabalt. neid ikka kukub teisteski tundides juba. toretore. mõnes mõttes jälle hea. vaba nv sunniks mind raudselt selle ajaloo asja juba ära lõpetama. kontsentratsioonihäired on tungimas mu immuunsussüsteemi.
ja on igav ja kurb, ja pole kellelegi anda kätt...täpselt selline tunne on hetkel.
(Lermontov)
ja mu vihmavari on endiselt kuskile ära kõndinud. lihtsalt ei saa aru, mis maailmas ma elan...ja on sombune ja hall, kiretu ja plass olla. ja kuidagi üldse mitte ei lähe. ei tea miks. istun raamatukogus akna all ja vaatan välja. vaade on hall: katused, mille tagant paistab kitsuke jupp taevast ja päikesekiirgi. ohh. tahaks mingit....energiasööstu. nii oleks vaja. samas ei saja...seegi vähemalt...
saime nüüd lõpuks couchsurfinguga pmt kodu pariisi järgmiseks nädalaks. inimene on SCIENCE PO (väga kõva sõna kool Pariisis diplomaatia ja poliitika alal) lõpetanud ja on magister. räägib 6 keelt sh vene. O-OU!:) vägavägaväga korralik ja TARK inimene, ilmselgelt. me püüame äääärmiselt intelligentse mulje jätta loomulikult. ikkagi ju eesti mitteametlik esindus. omme lähme liiviga rongipileteid ostma. loodetavasti laabub reis perfektselt, ilma haiglaste vahejuhtmiteta, mida kõike ootamatu võiks ette kujutada.
ma saan juba isegi aru, et kirjutamisstiil on täna null. sest tuju on ka suht null. tobe kuidagi. siin olles peaks ainult naeratus näol olema. sest olen ju SIIN. ma olen harjunud sellega, et kui hommik algab halvasti, läheb kogu päev mokka ja kõige parem lahendus oleks lihtsalt kodus istuda ja õnnetusi mitte kaela tõmmata. võib-olla oleks see õige. samas oleks see alla-andmine. ja siin ikkagi ei saa lihtsalt kodus passida. 9 ruutmeetri vahel. hmm. võibolla peaksin kuhugi üksi minema. põgenema. kuhugi loire'i kaldale maha istuma ja lihtsalt kuss olema. ja siis mõtlema. sest kodus see ei toimi. seal ma ei suuda lihtsalt mõelda.
aargrgghhhhhh. ohe südamest.
olgu nii.
ajalugu ootab.
t
ja on igav ja kurb, ja pole kellelegi anda kätt...täpselt selline tunne on hetkel.
(Lermontov)
ja mu vihmavari on endiselt kuskile ära kõndinud. lihtsalt ei saa aru, mis maailmas ma elan...ja on sombune ja hall, kiretu ja plass olla. ja kuidagi üldse mitte ei lähe. ei tea miks. istun raamatukogus akna all ja vaatan välja. vaade on hall: katused, mille tagant paistab kitsuke jupp taevast ja päikesekiirgi. ohh. tahaks mingit....energiasööstu. nii oleks vaja. samas ei saja...seegi vähemalt...
saime nüüd lõpuks couchsurfinguga pmt kodu pariisi järgmiseks nädalaks. inimene on SCIENCE PO (väga kõva sõna kool Pariisis diplomaatia ja poliitika alal) lõpetanud ja on magister. räägib 6 keelt sh vene. O-OU!:) vägavägaväga korralik ja TARK inimene, ilmselgelt. me püüame äääärmiselt intelligentse mulje jätta loomulikult. ikkagi ju eesti mitteametlik esindus. omme lähme liiviga rongipileteid ostma. loodetavasti laabub reis perfektselt, ilma haiglaste vahejuhtmiteta, mida kõike ootamatu võiks ette kujutada.
ma saan juba isegi aru, et kirjutamisstiil on täna null. sest tuju on ka suht null. tobe kuidagi. siin olles peaks ainult naeratus näol olema. sest olen ju SIIN. ma olen harjunud sellega, et kui hommik algab halvasti, läheb kogu päev mokka ja kõige parem lahendus oleks lihtsalt kodus istuda ja õnnetusi mitte kaela tõmmata. võib-olla oleks see õige. samas oleks see alla-andmine. ja siin ikkagi ei saa lihtsalt kodus passida. 9 ruutmeetri vahel. hmm. võibolla peaksin kuhugi üksi minema. põgenema. kuhugi loire'i kaldale maha istuma ja lihtsalt kuss olema. ja siis mõtlema. sest kodus see ei toimi. seal ma ei suuda lihtsalt mõelda.
aargrgghhhhhh. ohe südamest.
olgu nii.
ajalugu ootab.
t
Monday, October 19, 2009
COMPOS SUI
täpselt. otsin enesetalitsemist siin. raske on, peab ütlema vahepeal tahaks lihtsalt välja pursata igasuguseid huvitavaid asju. tänane päev oli selline halb päev taas. juba teine. või nohhh. natuke oli positiivne ka aga üldiselt oli ikka selline pimepime tume maa.
hommik: magasin sisse. ei ole ullu. tundi jooksin lihtsalt ilma söömata. aga hiljaks jäin paar mintsi ja keegi ei pannud tähele. teel jõudsin veel cescale ja maxilegi järele. no itaallased on siin kogu aeg aeglased...max on lihtsalt natuke huvitav inimeseloom. okei. edasi: tuli välja et konspekti unustasin koju. lahe. tahtsin minna panka, et pangale 1:0 ära teha, aga ei saa. siin on pank esmaspäeviti kinni. olen kaotusseisus 0:4 juba. hale kergelt. lahkumisega oli kiire nii et kampsunit selga ei pannud. HALB MÕTE. homme olen targem.
siin on tõsiselt külm. Ilus ja karge ja külm. aga üldse ei saja..ptüiptüiptüi.
siis: vihmavarju veel üles leidnud ei ole. telefon ütles üles ja pean seda jälle minema laadima. tüütu. ja loomulikult ei ole saabnud veel mu nii vajalik hispa kirjanduse kogumik. mierda. ühesõnaga...kõik need tegemata asjad pean siis homme ära tegema. küsisime tädi Keskaja Kirjanduse käest oma eksami kohta ja ta pmt ütles, et võime talle ka researchi teha. homme räägime TDs sellest lähemalt. me gusta mucho esta sistema aqui. Õpetaja on ikkagi tore. ütleks et lapsesõbralik. ja ajaloo õps küsis esimest ja ma kahtlustan et teistega võrreldes ka viimast korda kuidas meil erasmuslastel tema ja üldse ajaloo tunnis on, et kas saame aru. pisar tuli silma. que chulo. et õpetaja mõni ikka hoolib...
saatsin alexale sõnumi, et kuidas ta läheb ja mis teeb. ta vastas et õppides ja ägedalt aga et ootab meid novembris enda juurde Lyoni. jeeeeeeeeeeeeeee. saab siis minna korraks väljaspoole toursi taas. lähme 6 kuni 8 nov. whiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. siis....
lähen panen neljap õhtu pidu oma marraine, parraini ja marraine'i hulludest sõprade-seltsimees-sotsioloogidega. mõnus. aga praegu lähen teen hoopis süüa. ma ei tea veel mida. aga olen õppinud suht hästi improviseerima köögis. heheheh. sööklas sai täna couscousi praetud kala ja porganditega.
endiselt ei suuda ilma juustuta külmkapis elada. elu on mõnikord naljakas...mina ja suur juustufanatt. liivi on nats tõbine. aga ei miskit hullu. nagu ma olen juba kommentaarinud. :) eesti naised välismaal on tugevad:)
estoy cansada pero vale.
järgmise korrani.
ehk
loodan et siis ei ole sinine päev, vaid hoopis roosa. või kollane. midagi rõõmsamat.
nii tahaks...
hommik: magasin sisse. ei ole ullu. tundi jooksin lihtsalt ilma söömata. aga hiljaks jäin paar mintsi ja keegi ei pannud tähele. teel jõudsin veel cescale ja maxilegi järele. no itaallased on siin kogu aeg aeglased...max on lihtsalt natuke huvitav inimeseloom. okei. edasi: tuli välja et konspekti unustasin koju. lahe. tahtsin minna panka, et pangale 1:0 ära teha, aga ei saa. siin on pank esmaspäeviti kinni. olen kaotusseisus 0:4 juba. hale kergelt. lahkumisega oli kiire nii et kampsunit selga ei pannud. HALB MÕTE. homme olen targem.
siin on tõsiselt külm. Ilus ja karge ja külm. aga üldse ei saja..ptüiptüiptüi.
siis: vihmavarju veel üles leidnud ei ole. telefon ütles üles ja pean seda jälle minema laadima. tüütu. ja loomulikult ei ole saabnud veel mu nii vajalik hispa kirjanduse kogumik. mierda. ühesõnaga...kõik need tegemata asjad pean siis homme ära tegema. küsisime tädi Keskaja Kirjanduse käest oma eksami kohta ja ta pmt ütles, et võime talle ka researchi teha. homme räägime TDs sellest lähemalt. me gusta mucho esta sistema aqui. Õpetaja on ikkagi tore. ütleks et lapsesõbralik. ja ajaloo õps küsis esimest ja ma kahtlustan et teistega võrreldes ka viimast korda kuidas meil erasmuslastel tema ja üldse ajaloo tunnis on, et kas saame aru. pisar tuli silma. que chulo. et õpetaja mõni ikka hoolib...
saatsin alexale sõnumi, et kuidas ta läheb ja mis teeb. ta vastas et õppides ja ägedalt aga et ootab meid novembris enda juurde Lyoni. jeeeeeeeeeeeeeee. saab siis minna korraks väljaspoole toursi taas. lähme 6 kuni 8 nov. whiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. siis....
lähen panen neljap õhtu pidu oma marraine, parraini ja marraine'i hulludest sõprade-seltsimees-sotsioloogidega. mõnus. aga praegu lähen teen hoopis süüa. ma ei tea veel mida. aga olen õppinud suht hästi improviseerima köögis. heheheh. sööklas sai täna couscousi praetud kala ja porganditega.
endiselt ei suuda ilma juustuta külmkapis elada. elu on mõnikord naljakas...mina ja suur juustufanatt. liivi on nats tõbine. aga ei miskit hullu. nagu ma olen juba kommentaarinud. :) eesti naised välismaal on tugevad:)
estoy cansada pero vale.
järgmise korrani.
ehk
loodan et siis ei ole sinine päev, vaid hoopis roosa. või kollane. midagi rõõmsamat.
nii tahaks...
Thursday, October 15, 2009
"l'homme est la mesure de toute chose" Protagoras
Tiina on ära õppinud kreeka keele tähestikku. WOW. see on alles raske. khmm. tiinale teeme paiiii! tunnis tuli välja, et enamus sealviibijaid on aastaid antiik kreeka keelt juba õppinud ja tahavad end nüüd lihtsalt modernse kreeka keelega täiendada. HOMMAGE neile inimestele. enmaus on seal ilmselgelt väga motiveeritud. pean sammu pidama.
muide. iga kord kui ma lähen raamatukokku, teatud saali, teatud kindlale kohale, kust saab hästi läpakajuhtme panna pistikusse, tuleb või juba istub seal ees seesama noormees. Ta on...selline...armas:) pehme kampsuniga, prillidega ja hästi targa ilmega. ja iga kord võtab ta need samad raamatud: Plutarchos ja vanakreeka ja prantsuse sõnaraamat, mis reaalselt ilma naljata on raskem kui vabadusamba üks see kivijurakas. hmmmm. mind paneb küll mõtlema...kurvaks teeb ka. kui mina silmitsen kordamööda teda ja tema kivi ja tema altkulmu mind ja minu haledat Calderoni. ohjaaah. la vida es sueno, no es cierto? muide, sain hispas täna esimese hinnatud töö kätte: oli 14. see on siis väga hea sest max on 20 ja teised ütlesid, sest mina ei tea jätkuvalt, et see pidada igastahes positiivne olema. mina ei tea, ma kogu aeg mõtlen, et nii tahaks lihtsalt õppida õppimise pärast, et ei peaks mingeid konkreetseid hindeid saama.
mis iganes. uus teema...
Tiina õppis palju huvitavat retoorika tunnis, iseäarnis Aristotelese kohta. Kui keegi siin mu austatud lugejaist igavuse all kannatab, soovitan õhinaga lugeda Retoorikat või Poeetikat, või siis Platonit ja Sokratest, nemad sobivad ka. Ma lihtsalt hoian teid, oma alamaid siin minu virtuaalkuningriigis asjadega kursis, et te ka ikka teaks, mis ma siin teen. ei ole ainult lust ja laulpidu, kuigi eile jah tähistasime cesca, itaallanna 20. sünnipäevakut. tehti pastat ja kooki 30le inimesele. wow. talk about popularity...ei ta on tõsiselt ingel. kingiks oli naljakas teeserviis kahele ja Väike prints. halleluuuja.
palju inimesi on siin haiged. ja kuidagi väga kiiresti läks külmaks. ma ei saa üldse aru...täna olin kinnastega. ja ikka oli külm. räägitakse et küte tuleb detsembris. on sindrid. ei raatsi meid soojas hoida, et las erasmuslased külmetavad. on ikka naljakad inimesed ma ütlen. kade meel, mis sa teed ära:):):)
homme on mul ees aktsioon raamatukogu ja pank. panka pean minema selleks et oma uut pangakaarti kätte saada...millel mul on 6 eurot...yesss. i am rich. raamatkokku lähen selleks, et raamatukokku on lihtsalt vaja minna. David ütles et saksamaal on raamatukogud keskööni lahti ja ka nädalavahetusel. ..ma vaatasin talle pikalt otsa pärast seda. ja ega ma siiani ei usu teda veel eriti...
muide. kirjandusteaduses...õppejõud on üliagar ja teeb dialoogi ja küsib palju näitematerjali kirjanike ja ja kirjandusteoste kohta. prantslased...üldised on elavamad kui eestlased. samas olen juba märganud, et on teatud inimesed, kes tõstavad käe ja julgevad arutleda kõval häälel. on ka neid kes ei tee piuksugi. ja prantslased üldiselt siiski jagavad kultuuritaausta..nojaaa muidugi..see on nende kultuuritaust: stendhal, flaubert, beaumarchais, zola, balzac, hugo, robbe-grillet, aragon, etc ja muide on ka kUNSTI. ooojjjaaaaaa. ja muidugi dissertation. minu ERILINE LEMMIK. ma tahaksin et mu kalmul oleks kunagi sõnad: finalement, a maitrisé l'art de la dissertation.
olguolgu. natuke groteskne. lugeda on mul HIRMSALT. ja kibelen seda ka teha aga kogu aeg ei jaksa. mul on ikka paljupalju vaja teha. liivil ka. ma ei kurda. see ei ole kurtmine...see on nagu...selline...realistlik ekstaas. muidu olen läbi töötanud: maitre pathelin'i farsi, Calderoni dama duende, ja siis veel midagi, mis ei tule hetkel meelde.
päeva nali oli muide hispa tunnis. õps jäi 5 mintsi hiljaks. 25 mintsi pärast tema saabumist sammus sisse veel üks väga hilinenud ja suur mehemürakas, kes on ilmselgelt väga TIMIDE. õps küsis vihaselt miks sa alles nüüd tuled. noormees kõmistab puhtsüütult: aga ma ju MAGASIN. norm. khmkhmm...tund oli pärastlõunal algusega 15.30...ilmselgelt oli kõva naeruplahvatus klassis. õps lubas tal sisse tulla ainult sellepärast, et ta ajas ta naerma...ohhseda prantsuse huumorit ikka ma ei saaaaaa.
omme õhtul on mul kohtmine oma marraine'i juures koos teise belgglasega. teeme miskit kerget süüa. jeeeeeee. siin elada on tõesti kunst.
ootame kannatlikult laurat külla. aijeeeaijeeee.
aga teistele kallitele seal külma ja tati sees soovin palju tervist ja küüslauku ja nii ilusaid päikesetõuse nagu mina Loire'i orus igal hommiku jõge ületades näen.
5 kraadi sooja ei heiduta. küll aga puuduv KÜTE.
musid
muide. iga kord kui ma lähen raamatukokku, teatud saali, teatud kindlale kohale, kust saab hästi läpakajuhtme panna pistikusse, tuleb või juba istub seal ees seesama noormees. Ta on...selline...armas:) pehme kampsuniga, prillidega ja hästi targa ilmega. ja iga kord võtab ta need samad raamatud: Plutarchos ja vanakreeka ja prantsuse sõnaraamat, mis reaalselt ilma naljata on raskem kui vabadusamba üks see kivijurakas. hmmmm. mind paneb küll mõtlema...kurvaks teeb ka. kui mina silmitsen kordamööda teda ja tema kivi ja tema altkulmu mind ja minu haledat Calderoni. ohjaaah. la vida es sueno, no es cierto? muide, sain hispas täna esimese hinnatud töö kätte: oli 14. see on siis väga hea sest max on 20 ja teised ütlesid, sest mina ei tea jätkuvalt, et see pidada igastahes positiivne olema. mina ei tea, ma kogu aeg mõtlen, et nii tahaks lihtsalt õppida õppimise pärast, et ei peaks mingeid konkreetseid hindeid saama.
mis iganes. uus teema...
Tiina õppis palju huvitavat retoorika tunnis, iseäarnis Aristotelese kohta. Kui keegi siin mu austatud lugejaist igavuse all kannatab, soovitan õhinaga lugeda Retoorikat või Poeetikat, või siis Platonit ja Sokratest, nemad sobivad ka. Ma lihtsalt hoian teid, oma alamaid siin minu virtuaalkuningriigis asjadega kursis, et te ka ikka teaks, mis ma siin teen. ei ole ainult lust ja laulpidu, kuigi eile jah tähistasime cesca, itaallanna 20. sünnipäevakut. tehti pastat ja kooki 30le inimesele. wow. talk about popularity...ei ta on tõsiselt ingel. kingiks oli naljakas teeserviis kahele ja Väike prints. halleluuuja.
palju inimesi on siin haiged. ja kuidagi väga kiiresti läks külmaks. ma ei saa üldse aru...täna olin kinnastega. ja ikka oli külm. räägitakse et küte tuleb detsembris. on sindrid. ei raatsi meid soojas hoida, et las erasmuslased külmetavad. on ikka naljakad inimesed ma ütlen. kade meel, mis sa teed ära:):):)
homme on mul ees aktsioon raamatukogu ja pank. panka pean minema selleks et oma uut pangakaarti kätte saada...millel mul on 6 eurot...yesss. i am rich. raamatkokku lähen selleks, et raamatukokku on lihtsalt vaja minna. David ütles et saksamaal on raamatukogud keskööni lahti ja ka nädalavahetusel. ..ma vaatasin talle pikalt otsa pärast seda. ja ega ma siiani ei usu teda veel eriti...
muide. kirjandusteaduses...õppejõud on üliagar ja teeb dialoogi ja küsib palju näitematerjali kirjanike ja ja kirjandusteoste kohta. prantslased...üldised on elavamad kui eestlased. samas olen juba märganud, et on teatud inimesed, kes tõstavad käe ja julgevad arutleda kõval häälel. on ka neid kes ei tee piuksugi. ja prantslased üldiselt siiski jagavad kultuuritaausta..nojaaa muidugi..see on nende kultuuritaust: stendhal, flaubert, beaumarchais, zola, balzac, hugo, robbe-grillet, aragon, etc ja muide on ka kUNSTI. ooojjjaaaaaa. ja muidugi dissertation. minu ERILINE LEMMIK. ma tahaksin et mu kalmul oleks kunagi sõnad: finalement, a maitrisé l'art de la dissertation.
olguolgu. natuke groteskne. lugeda on mul HIRMSALT. ja kibelen seda ka teha aga kogu aeg ei jaksa. mul on ikka paljupalju vaja teha. liivil ka. ma ei kurda. see ei ole kurtmine...see on nagu...selline...realistlik ekstaas. muidu olen läbi töötanud: maitre pathelin'i farsi, Calderoni dama duende, ja siis veel midagi, mis ei tule hetkel meelde.
päeva nali oli muide hispa tunnis. õps jäi 5 mintsi hiljaks. 25 mintsi pärast tema saabumist sammus sisse veel üks väga hilinenud ja suur mehemürakas, kes on ilmselgelt väga TIMIDE. õps küsis vihaselt miks sa alles nüüd tuled. noormees kõmistab puhtsüütult: aga ma ju MAGASIN. norm. khmkhmm...tund oli pärastlõunal algusega 15.30...ilmselgelt oli kõva naeruplahvatus klassis. õps lubas tal sisse tulla ainult sellepärast, et ta ajas ta naerma...ohhseda prantsuse huumorit ikka ma ei saaaaaa.
omme õhtul on mul kohtmine oma marraine'i juures koos teise belgglasega. teeme miskit kerget süüa. jeeeeeee. siin elada on tõesti kunst.
ootame kannatlikult laurat külla. aijeeeaijeeee.
aga teistele kallitele seal külma ja tati sees soovin palju tervist ja küüslauku ja nii ilusaid päikesetõuse nagu mina Loire'i orus igal hommiku jõge ületades näen.
5 kraadi sooja ei heiduta. küll aga puuduv KÜTE.
musid
Sunday, October 11, 2009
Multum, non multa
Kool on tähtis. haridus, hea haridus on tähtis. õppimine on tähtis...täiesti nõustun. AGA kultuur on ka tähtis. süüvisime siis eile Liivi ja Marina ja Giuliaga Villandry lossi. sõnatu. ilus.
oleme nüüd kokku kolmes lossis käinud, aga seekord oli põhiline hoopis aedade imetlemine. Villandry loss on ise päris väike, see-eest tema kõrval, ees, ja taga laiuvad aiad on midagi maagilist. igal aiakesel on veel eraldi funktsioon, muster ja nimi nt jardin de l'eau või jardin du soleil, isegi labürint oli ja muidugi potager e juurviljaaed, ürtide aed ja veel palju muud põnevat. Juurviljaaed tuleb muide keskajast, kui mungad hakkasid kloostrite ümber eraldi tillukesi maalapikesi harima ja igasusuguseid võimatuid ja võimalikke taimi ja juurvilju kasvatama, eelkõige veel ürte. paljud praegu meile tuntud juurviljad ongi nii meie igapäeva söögilauale sattunud nt tomat ja kartul, mis algselt olid ilutaimed...Nii et nägime meiegi kõrvitsaid ja lavendlit ja piparmünti ja tomateid ja roose ja viinamarjaalleesid, kus oli eriti mugav sooje ja küpseid tumedaid ja heledaid viinamarju suhu pista. Oma kaitseks ütlen ma et kõik sõid. naljatlesime, et see on inclu dans le prix. selle peale muidugi marina parrain tegi kogu aeg Oh LA LA ja veel raputas nii lapsikult oma kätt!!! ja nii nagu ainult puhtast tõust prantslased oskavad seda teha... igastahes. väga põnev oli. ja muidugi need lillemustrid...ikka ahhetama panid, kusjuures need mustridki pole niisama mustrid vaid väljendavad nt piinarikkast või vastamata armastust, kirge, harmooniat jne. silmale ilus vaadata igatahes.
muide. kohe sissepääsu juures oli suursuur telk üles pandud: Compétition aux echecs. väga kultiveeriv. seal olid kõik üle 50 ja väga pidulikes pintsakutes soliidsed härrasmehed, nii et sinna ma küll oma jalga ei tõstnud, aga südame tegi soojaks küll.
ka lossi sees saime käia. üldiselt tekib jah selline tunne, et kui oled juba kolmes või neljas lossis siin regioonis käinud, siis oled pmt kõigis käinud. loomulikult on näotu niimoodi üldistada, ometi..ometi..nii just ongi. Sest interjöör nüüd küll jahmatama ei pannud, oli selline ilus ja hubane ja vaikne, pisut isegi liiga läikiv..nagu ikka. oli palju magamistube, kus minu meelest oli sisustus täpipealt samasugune. mis üllatama ja kiljuma pani oli hoopis trepp mis viis ülesüles platvormile, lossi kõige kõrgemasse torni. see trepp oli täiesti kõver. marina ei läinud platvormil reelingu ligigi, sest ta nii kardab kõrgust. seal me siis pildistasime ja naersime ja imetlesime. igati ärateenitud phkus, ütleksin ma selle kohta. ahjaaa...ja söögitoas on suur "elus" purskaev. ning ühes väikses saalis olid suure GOYA koolkonna paar tööd. need ei läinud interjööriga muidugi üldse kokku, sest Goya on SIISKI suht süngee ja noh..kes ikka tahaks süües murtud peasid ja kehaosi näha...
reaalsest maailmast:
mina maadlen endiselt hispaania kirjandusega ja calderoniga. ja liivi pureb itaalia keelt. täna hommikul käisin jooksmas. ooo kui hea tunne oli. praegu on jalad natuke vedelad all, aga muidu on väga hea olla. sõin kuskusi ja nüüd on kõht ka ilusti täis. järgmisest nädalast pean hakkama tegelema oma ajaloo suure exposéga. jõudu mulle!!
sügis on siin vist kohal. hetkel vähemalt. joostes paistis küll päike lagipähe, aga praegu pole päikest üldse näha, on vaid sirge piir puhtvalgeid pilvi kuni silmapiirini. aga puud on juba värvilised ja suveriietega siin enam ringi käia ei saa...
calderon ei anna oodata. elagu hispaania kirjandus, retoorika ja kreeka tähestik...mis ma küll ilma nendeta teeksin????
paitan. hoidke tervis korras.
siin on puhuti juba esimesed külmetuse ohvrid.
raporteerib teie igavesti truu
tiiiiiiinaaaaaa
oleme nüüd kokku kolmes lossis käinud, aga seekord oli põhiline hoopis aedade imetlemine. Villandry loss on ise päris väike, see-eest tema kõrval, ees, ja taga laiuvad aiad on midagi maagilist. igal aiakesel on veel eraldi funktsioon, muster ja nimi nt jardin de l'eau või jardin du soleil, isegi labürint oli ja muidugi potager e juurviljaaed, ürtide aed ja veel palju muud põnevat. Juurviljaaed tuleb muide keskajast, kui mungad hakkasid kloostrite ümber eraldi tillukesi maalapikesi harima ja igasusuguseid võimatuid ja võimalikke taimi ja juurvilju kasvatama, eelkõige veel ürte. paljud praegu meile tuntud juurviljad ongi nii meie igapäeva söögilauale sattunud nt tomat ja kartul, mis algselt olid ilutaimed...Nii et nägime meiegi kõrvitsaid ja lavendlit ja piparmünti ja tomateid ja roose ja viinamarjaalleesid, kus oli eriti mugav sooje ja küpseid tumedaid ja heledaid viinamarju suhu pista. Oma kaitseks ütlen ma et kõik sõid. naljatlesime, et see on inclu dans le prix. selle peale muidugi marina parrain tegi kogu aeg Oh LA LA ja veel raputas nii lapsikult oma kätt!!! ja nii nagu ainult puhtast tõust prantslased oskavad seda teha... igastahes. väga põnev oli. ja muidugi need lillemustrid...ikka ahhetama panid, kusjuures need mustridki pole niisama mustrid vaid väljendavad nt piinarikkast või vastamata armastust, kirge, harmooniat jne. silmale ilus vaadata igatahes.
muide. kohe sissepääsu juures oli suursuur telk üles pandud: Compétition aux echecs. väga kultiveeriv. seal olid kõik üle 50 ja väga pidulikes pintsakutes soliidsed härrasmehed, nii et sinna ma küll oma jalga ei tõstnud, aga südame tegi soojaks küll.
ka lossi sees saime käia. üldiselt tekib jah selline tunne, et kui oled juba kolmes või neljas lossis siin regioonis käinud, siis oled pmt kõigis käinud. loomulikult on näotu niimoodi üldistada, ometi..ometi..nii just ongi. Sest interjöör nüüd küll jahmatama ei pannud, oli selline ilus ja hubane ja vaikne, pisut isegi liiga läikiv..nagu ikka. oli palju magamistube, kus minu meelest oli sisustus täpipealt samasugune. mis üllatama ja kiljuma pani oli hoopis trepp mis viis ülesüles platvormile, lossi kõige kõrgemasse torni. see trepp oli täiesti kõver. marina ei läinud platvormil reelingu ligigi, sest ta nii kardab kõrgust. seal me siis pildistasime ja naersime ja imetlesime. igati ärateenitud phkus, ütleksin ma selle kohta. ahjaaa...ja söögitoas on suur "elus" purskaev. ning ühes väikses saalis olid suure GOYA koolkonna paar tööd. need ei läinud interjööriga muidugi üldse kokku, sest Goya on SIISKI suht süngee ja noh..kes ikka tahaks süües murtud peasid ja kehaosi näha...
reaalsest maailmast:
mina maadlen endiselt hispaania kirjandusega ja calderoniga. ja liivi pureb itaalia keelt. täna hommikul käisin jooksmas. ooo kui hea tunne oli. praegu on jalad natuke vedelad all, aga muidu on väga hea olla. sõin kuskusi ja nüüd on kõht ka ilusti täis. järgmisest nädalast pean hakkama tegelema oma ajaloo suure exposéga. jõudu mulle!!
sügis on siin vist kohal. hetkel vähemalt. joostes paistis küll päike lagipähe, aga praegu pole päikest üldse näha, on vaid sirge piir puhtvalgeid pilvi kuni silmapiirini. aga puud on juba värvilised ja suveriietega siin enam ringi käia ei saa...
calderon ei anna oodata. elagu hispaania kirjandus, retoorika ja kreeka tähestik...mis ma küll ilma nendeta teeksin????
paitan. hoidke tervis korras.
siin on puhuti juba esimesed külmetuse ohvrid.
raporteerib teie igavesti truu
tiiiiiiinaaaaaa
Saturday, October 10, 2009
hetkel lemmik luuletus: (googeldage)
je suis allé au marché aux fleurs
et j'ai acheté des fleurs,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché aux oiseaux
et j´ai acheté des oiseaux,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché à la ferraille
et j´ai acheté des chaines, de lourdes chaines,
pour toi, mon amour.
et puis, je suis allé au marché aux esclaves,
et je t´ai cherché mais je ne t´ai pas trouvé,
mon amour.
eile oli siis Braimi suur sünnapidu: väga äge oli. F-i maja köök on muide palju suurem kui meil siin G majas..natukene nukker, aga nohhh...räägitakse, et G maja on jällegi kõige lahedam hehehe. siin on küll jah palju toredaid inimesi. saime isegi tantsida nii nagu nad seal kaugelkaugel tantsivad. lõpp mõnus igastahes.
üks lähedane inimene püstitas poleemika teemal "kas me ikka prantslastega ka suhtleme või ainult erasmuslastega"...mõlematega suhtleme: juba meie olukorra tõttu siin on muidugi teiste erasmuslastega lihtsam rääkida, samad mured ja rõõmud ja probleemid, samas suhtleme palju ka siiski prantslastega. näiteks on meil juba teatud seltskond kujunenud, kus nii erasmuslasi kui ka prantslasi, nii et ma ei ütleks, et me ainult teiste välismaalastega siin maadleks: kas või täna...pärastlõunal lähme marina ja cesca ja beatrice´i ja marina parrain´iga Villandry lossi avastama ja hoiame bussipiletite pealt kokku, sest marina parrain ja tema sõbrad viivad meid kokku 3 autoga:):):) c'est la vie, ütleks!!!
muidu kulgeb ikka õppides ja õppides. möödas on esimene kreeka keele tund, kus muide väga palju huvilisi, kellest vähemalt pool on üle 50 ja ma pakun, et tegu on ülikooli õppejõududega. päris võimas: huvi on siin ikka suur kreeka keele vastu. ja õppejõud ise on vapustava huumorimeelega ja lisaks sellele ta annab palju infot nt kreeka kultuuriloost st jumalate süsteem ja kõik see..huvitavhuvitav: mul on kreeka alfabeet juba peas!!!!!:) hommage mulle!
praegu tõlgin ja töötan energiliselt "La dama duende" kallal: oooo, milline teksti närimine sõna otseses mõttes, sest teg on vana hispaania keelega siiski. samas...Ana ja Siham pakkusid, et nad võivad koos minuga calderoni lugeda ja siis seletada, kui ma millestki aru ei saa, kusjuures kumbki neist hispaanlannadest pole konkreetselt seda teost lugenud hahaha. mõnus.
retoorika tund on vaikselt kujunemas üldiseks filosoofia kultuurilooks. väga huvitava, aga noh pr keeles mõnikord natuke ...liiga kiire.
ja käsisin ka lõpuks esimest korda hispaania kirjanduse kuldajastu tunnis, kus prof on ka hästi mõnus ja võtame XVI ja XVII saj hispa luulet... nämmnämm. see kestab ainult tund aega, ja on väga kultiveeriv, sets kõik on hispaania keeles. minu jaoks räägib õps väga erinevat keelt võrreldes ana ja sihamiga. naljakas...
olguolgu. tiina peab nüüd edasi tõlkima. see on pisuke kõrvalepõige.
aga oleme endiselt elus ja terved. ja isegi energilised. veel.
ilm on siin üllatuslikult tatine. aga mitte nii tatine kui eestis.jeeeee.
kallistan ja musitan.
t
je suis allé au marché aux fleurs
et j'ai acheté des fleurs,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché aux oiseaux
et j´ai acheté des oiseaux,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché à la ferraille
et j´ai acheté des chaines, de lourdes chaines,
pour toi, mon amour.
et puis, je suis allé au marché aux esclaves,
et je t´ai cherché mais je ne t´ai pas trouvé,
mon amour.
eile oli siis Braimi suur sünnapidu: väga äge oli. F-i maja köök on muide palju suurem kui meil siin G majas..natukene nukker, aga nohhh...räägitakse, et G maja on jällegi kõige lahedam hehehe. siin on küll jah palju toredaid inimesi. saime isegi tantsida nii nagu nad seal kaugelkaugel tantsivad. lõpp mõnus igastahes.
üks lähedane inimene püstitas poleemika teemal "kas me ikka prantslastega ka suhtleme või ainult erasmuslastega"...mõlematega suhtleme: juba meie olukorra tõttu siin on muidugi teiste erasmuslastega lihtsam rääkida, samad mured ja rõõmud ja probleemid, samas suhtleme palju ka siiski prantslastega. näiteks on meil juba teatud seltskond kujunenud, kus nii erasmuslasi kui ka prantslasi, nii et ma ei ütleks, et me ainult teiste välismaalastega siin maadleks: kas või täna...pärastlõunal lähme marina ja cesca ja beatrice´i ja marina parrain´iga Villandry lossi avastama ja hoiame bussipiletite pealt kokku, sest marina parrain ja tema sõbrad viivad meid kokku 3 autoga:):):) c'est la vie, ütleks!!!
muidu kulgeb ikka õppides ja õppides. möödas on esimene kreeka keele tund, kus muide väga palju huvilisi, kellest vähemalt pool on üle 50 ja ma pakun, et tegu on ülikooli õppejõududega. päris võimas: huvi on siin ikka suur kreeka keele vastu. ja õppejõud ise on vapustava huumorimeelega ja lisaks sellele ta annab palju infot nt kreeka kultuuriloost st jumalate süsteem ja kõik see..huvitavhuvitav: mul on kreeka alfabeet juba peas!!!!!:) hommage mulle!
praegu tõlgin ja töötan energiliselt "La dama duende" kallal: oooo, milline teksti närimine sõna otseses mõttes, sest teg on vana hispaania keelega siiski. samas...Ana ja Siham pakkusid, et nad võivad koos minuga calderoni lugeda ja siis seletada, kui ma millestki aru ei saa, kusjuures kumbki neist hispaanlannadest pole konkreetselt seda teost lugenud hahaha. mõnus.
retoorika tund on vaikselt kujunemas üldiseks filosoofia kultuurilooks. väga huvitava, aga noh pr keeles mõnikord natuke ...liiga kiire.
ja käsisin ka lõpuks esimest korda hispaania kirjanduse kuldajastu tunnis, kus prof on ka hästi mõnus ja võtame XVI ja XVII saj hispa luulet... nämmnämm. see kestab ainult tund aega, ja on väga kultiveeriv, sets kõik on hispaania keeles. minu jaoks räägib õps väga erinevat keelt võrreldes ana ja sihamiga. naljakas...
olguolgu. tiina peab nüüd edasi tõlkima. see on pisuke kõrvalepõige.
aga oleme endiselt elus ja terved. ja isegi energilised. veel.
ilm on siin üllatuslikult tatine. aga mitte nii tatine kui eestis.jeeeee.
kallistan ja musitan.
t
Wednesday, October 7, 2009
sünnipäevalaps, võta veel üks naps:)
joyeux anniversaire, chère Tiina:
MMMM: nii hea on selle peale toosti võtta. tegime eile hilisõhtul impro peo Loire´i oru kaldal, suliseva vee ääres mõnusate inimeste keskel: oli väga mahe olla: jõime, sõime, rääkisime, naersime, rääkisime veel ja naersime veel. pidu hakkaski keskööl nii et minu selle aasta sünnipäev on üks tõsiselt pikk päev.
OOO ma jumaldan ülivõrdes neid uusi sõpru, kes mõnes mõttes tunduvad nii vanad ja armsad juba...ühine keel ja ühine meel. see on ilus. Ei jõua ära tänada ilmselt kogu kupatuse initsiaatorit (ma olen sht kindel et see sõna ei eksisteeri sel kujul eesti keeles) LIIVIt. Olid seal siis itaallannad; Franci ja fra, Marina ja Silvia, Julia; Saksad David ja Anna, prantslased Pierre, Gregory, Vincent, Antoine, Ulvika, alzeerlased Petit ja braim, hispaanlased Ana ja Siham, nii et oli ikka palju...wow 18:
armas ja elu on lill.
Ja kinkisid kõik mulle ilusa õhtu ja ilusad mälestused ja veel ka raamatud pühendustega; kokku kohe 3: et siis lugema:):):).ja hunniku kaarte, üks värvilism kui teine
liivi karjub siin mul kõrva et me oleme õnnelikud-õnnelikud: pluss LIIVI SAI TASUTA KOHA PRANTSUSE SUuNA PEALE JEEEEEEEEEEEEEE....
ja jesss maksime ära selle kuu üüri ja ainult 126 euri. jeeeeeeeee . hommage CAFile.
jah: me olemegi õnnelikud. tuleb konstateerida fakte. ja fakt on see, et me kumbki pole oma elu jooksul nii palju naernud ja naeratanud, ausalt öeldes on see tõsine trenn meile eestlastele-jääkarudele. aga siin lihtsalt tuleb naerda. HOMMAGE.
Braim korraldab oma sünnapeo see reede, järgmine nädal on Franci ja Silvia kord: siin on ikka palju lõbu ja sotsiaalset keskustelu: ja see kõik aitab kaasa meil siin sisseelamisele. just mõtisklesime liiviga, et kas pikendada või ei: oo jumal: kuidas tahaks, aga reaalne elu kutsub korrale: tahame suvel töötada, pealegi võimalik et kevadel on mitme kuu vältel GRÈVE ja siis oleks siin täiesti mõttetu olla. oleme ikka töökad:) ei tea, ei tea, miks küll sellised otsused elus nii rasked on...
muidu, käisin täna hispaania kirjanduse tunnis: ohh; 16. ja 17. saj kuldajastu hispa luule, nii ilus nii ilus nii ilus. käisin ostsin ka teiseks hispa kirjanduse tunniks Calderon de la Barca "La Dama Duende", päris huvitavaks läheb siin siiski. :) eriti just kirjanduse mõttes. Põhimõtteliselt panime end kirja 17. oktiks et minna erasmuse grupiga Amboise'i lossi, aga praegu ei tea üldse, kas lähme või ei...pole nagu ammu käinud kuskil, et peaks vist minema...no vaatab. reisida, reisida, silmaringi avardada, rohkem naeratada.. oojess.
käisin ka eile toursi perede keskuses. hahaha. okei. see on väga lapsik tõlge, aga tegelikult just see ta ongi. nimelt andsin oma andmed ja kontaktid, ja rääkisin toreda prouakesega ta laua taga. mis siis eesmärk on? saada endale siin päris oma pere, kellelt prantsuse elu ja kööki õppida ja kellega kuhugi lõbutsema minna ja seda kusjuures nii, et tehakse välja hahaha. positiivne.
siinne ilm on muide ka...positiivne. tõsiselt. ei ole päris puhas päikesepaiste, aga ometi...20kraadi on vähemalt. ilusilusilus. säh teile lörtsi, tuult ja lund!!!
AAaaa muide: pakk tuli ära ja kaardid sain kätte ja aitäh paljupalju kordi veel kõigi sõnumite ja soovide ja õnnitluste eest, pärast eilset räägivad kõik siin, et nad tahaksid ka et saaksid siin oma sünnipäeva pidada: hahahahha. nii et exemple on seatud.
kalliskallistan ja musutan
t
MMMM: nii hea on selle peale toosti võtta. tegime eile hilisõhtul impro peo Loire´i oru kaldal, suliseva vee ääres mõnusate inimeste keskel: oli väga mahe olla: jõime, sõime, rääkisime, naersime, rääkisime veel ja naersime veel. pidu hakkaski keskööl nii et minu selle aasta sünnipäev on üks tõsiselt pikk päev.
OOO ma jumaldan ülivõrdes neid uusi sõpru, kes mõnes mõttes tunduvad nii vanad ja armsad juba...ühine keel ja ühine meel. see on ilus. Ei jõua ära tänada ilmselt kogu kupatuse initsiaatorit (ma olen sht kindel et see sõna ei eksisteeri sel kujul eesti keeles) LIIVIt. Olid seal siis itaallannad; Franci ja fra, Marina ja Silvia, Julia; Saksad David ja Anna, prantslased Pierre, Gregory, Vincent, Antoine, Ulvika, alzeerlased Petit ja braim, hispaanlased Ana ja Siham, nii et oli ikka palju...wow 18:
armas ja elu on lill.
Ja kinkisid kõik mulle ilusa õhtu ja ilusad mälestused ja veel ka raamatud pühendustega; kokku kohe 3: et siis lugema:):):).ja hunniku kaarte, üks värvilism kui teine
liivi karjub siin mul kõrva et me oleme õnnelikud-õnnelikud: pluss LIIVI SAI TASUTA KOHA PRANTSUSE SUuNA PEALE JEEEEEEEEEEEEEE....
ja jesss maksime ära selle kuu üüri ja ainult 126 euri. jeeeeeeeee . hommage CAFile.
jah: me olemegi õnnelikud. tuleb konstateerida fakte. ja fakt on see, et me kumbki pole oma elu jooksul nii palju naernud ja naeratanud, ausalt öeldes on see tõsine trenn meile eestlastele-jääkarudele. aga siin lihtsalt tuleb naerda. HOMMAGE.
Braim korraldab oma sünnapeo see reede, järgmine nädal on Franci ja Silvia kord: siin on ikka palju lõbu ja sotsiaalset keskustelu: ja see kõik aitab kaasa meil siin sisseelamisele. just mõtisklesime liiviga, et kas pikendada või ei: oo jumal: kuidas tahaks, aga reaalne elu kutsub korrale: tahame suvel töötada, pealegi võimalik et kevadel on mitme kuu vältel GRÈVE ja siis oleks siin täiesti mõttetu olla. oleme ikka töökad:) ei tea, ei tea, miks küll sellised otsused elus nii rasked on...
muidu, käisin täna hispaania kirjanduse tunnis: ohh; 16. ja 17. saj kuldajastu hispa luule, nii ilus nii ilus nii ilus. käisin ostsin ka teiseks hispa kirjanduse tunniks Calderon de la Barca "La Dama Duende", päris huvitavaks läheb siin siiski. :) eriti just kirjanduse mõttes. Põhimõtteliselt panime end kirja 17. oktiks et minna erasmuse grupiga Amboise'i lossi, aga praegu ei tea üldse, kas lähme või ei...pole nagu ammu käinud kuskil, et peaks vist minema...no vaatab. reisida, reisida, silmaringi avardada, rohkem naeratada.. oojess.
käisin ka eile toursi perede keskuses. hahaha. okei. see on väga lapsik tõlge, aga tegelikult just see ta ongi. nimelt andsin oma andmed ja kontaktid, ja rääkisin toreda prouakesega ta laua taga. mis siis eesmärk on? saada endale siin päris oma pere, kellelt prantsuse elu ja kööki õppida ja kellega kuhugi lõbutsema minna ja seda kusjuures nii, et tehakse välja hahaha. positiivne.
siinne ilm on muide ka...positiivne. tõsiselt. ei ole päris puhas päikesepaiste, aga ometi...20kraadi on vähemalt. ilusilusilus. säh teile lörtsi, tuult ja lund!!!
AAaaa muide: pakk tuli ära ja kaardid sain kätte ja aitäh paljupalju kordi veel kõigi sõnumite ja soovide ja õnnitluste eest, pärast eilset räägivad kõik siin, et nad tahaksid ka et saaksid siin oma sünnipäeva pidada: hahahahha. nii et exemple on seatud.
kalliskallistan ja musutan
t
Sunday, October 4, 2009
to eat cheese or not to eat cheese, that is the question?
MMMMM.
olin rõõmsalt Solene'i juures külas reede õhtul: mu ristiema siis. Käisime koos shoppingul carrefour'is ja siis sõitisime ta miniautoga tema juurde. ta elab u 10 mintsi kaugusel fakulteedist.
belglanna e ta teine eraasmuslane tuli hiljem, seega me mäkerdasime ise lõbusalt köögis süüa teha. õhtu hitttt oli loomulikult ehtprantslaslik sokolaadikoooook: oooo nämm. ma näen sellest koogist juba und: see oli lihtsalt imeline. ja tegime esimest korda veinikokteili: nad ei joo tihti veini puhtalt muide, st noored. alguses siis natuke siirupit, siis veini ja lõpuks limonaadi peale...oli täitsa hea, aga huvitav maitse. Vein oli igatahes roosa. toit ise oli lihtne, aga vägaväga maitsev: sampinionid, porgandid, pistaatsiapähklid, kastmed, kurgid, viineripirukad, jnejne. ja siis lõpuks ka kook.
viisin siis seekord solene'ile ka eesti komme ja sokolaadi ka, ja ta maitses kohe mõlemaid ja sõi ka hiljem nii et, ilmselt ikka maitses. tutvustasin siis ka mõlemale eestit ja eestlasi ja nii, tundus et nad olid isegi huvitatud. ega üldiselt siin muide saadakse aru, kui ütled et eestist...aga mõni muidugi ei jaga matsu väga ära. no pole hullu. venemaale saavad ikka pihta...
ja laupäeva õhtul läksime suurema grupiga solene´i ja ta sõpradega väljas. ja lõbutsesime ja rääkisime nii et oli fun igastahes. leppisin solene'iga kokku et varsti jälle söökijooki à la francaise.
muide, ta laenas mulle Charles Bukowski raamatu. tal on neid vägaväga palju. sotsioloogi asi. seda ta veel ei tea, kelleks saada tahab. aga ühe aasta tegi ta alguses arstindust, aga siis leidis, et see pole ikka tema thing. aga viiulit näitas ta mulle ka. see on 18. sajandist: ääääääää!!!!lahe!
veel mis uudist: meile saadeti meilike, et on võimalik ERASMUSLASTEL isegi töötada ja saada minimaalpalka: nimelt on tegu sellise tööga, et vaja rääkida ja nats õpetada prantslasi, kes huvituvad teistest võõrkeeltest. no ma saatsin meili, et oleme liiviga huvitatud, aga millegipärast ma kahtlen, kas keegi siin väga eesti keelt ikkagi õppida tahaks. kahju, et ma vene keelt super tasemel ei oska. siin on ikka mitmeid, kes seda keelt õpivad...prantslased siis. oleks huvitav kogemus igastahes, usun.
see kolmapäev siis...olime Louis-Sebastieni juures. küll ta ikka on viisakas inimene, et viitsib meiega jännata, nii toretore.!! Liivi nõuab siin filosoofilis-analüüsivat üllitist noorte prantslaste elust. no olgu!Nimelt: siin on noorte jaoks ükskõik, mis auto sul on, riided, või mööbel, aga köök: liha, vein, salat peavad tulema eraldi lihunikult, istandustest ja maalt mullast. siit ka väiksed odavad autod, pohhuistlik ja mugav riietus... teiselt poolt raha kulutamine reisimisele ja quality time'ile sõpradega söögitoas. mis on omamoodi siiski naljakas, meie mõistes. nad on siin ikka teistmoodi. Sebastien ja ta sõbrad ikka küsisid kogu aeg, et kuidas meil siin läheb sisseelamine ja nii, et kas on ka probleeme või muresid. armas muidu. ilmselt saame veel millalgi kokku see nädal, et miskit toredat teha või mis veel tähtsam, SÜÜA:) mannavaht on unustatud!
Et ikka rahustada kõiki maha ja tõestamaks, et ma tegelen õppetööga, siis mõned näited:
olen tõlkinud suures mahus prantsuse farssi, mis on muide väga libertiinliku sisuga. battle of the sexes, üldiselt. sokeeriv.
siis veel ajaloo tõlkimine ja kirjandusteaduse konspekti ülevaatamine ja siis veel loomulikult tõlge ja hispaania keel. peab minema veel raamatid ostma AIJEE!
olgu aitab nüüd juba kah. varsti jälle. tahaks minna kuhugi järgmine nädalalõpp, aga ei tea, mis sellest tuleb. olime liiviga terve nädalavahetuse päeva ajal tema toas ja lihtsalt õppisime ja lugesime. millinee elu, milline rütm.
musid põhjalasse.
mu kurk valutab ja liivil on nohu.
muidu on korras nagu norras.
bisous.
olin rõõmsalt Solene'i juures külas reede õhtul: mu ristiema siis. Käisime koos shoppingul carrefour'is ja siis sõitisime ta miniautoga tema juurde. ta elab u 10 mintsi kaugusel fakulteedist.
belglanna e ta teine eraasmuslane tuli hiljem, seega me mäkerdasime ise lõbusalt köögis süüa teha. õhtu hitttt oli loomulikult ehtprantslaslik sokolaadikoooook: oooo nämm. ma näen sellest koogist juba und: see oli lihtsalt imeline. ja tegime esimest korda veinikokteili: nad ei joo tihti veini puhtalt muide, st noored. alguses siis natuke siirupit, siis veini ja lõpuks limonaadi peale...oli täitsa hea, aga huvitav maitse. Vein oli igatahes roosa. toit ise oli lihtne, aga vägaväga maitsev: sampinionid, porgandid, pistaatsiapähklid, kastmed, kurgid, viineripirukad, jnejne. ja siis lõpuks ka kook.
viisin siis seekord solene'ile ka eesti komme ja sokolaadi ka, ja ta maitses kohe mõlemaid ja sõi ka hiljem nii et, ilmselt ikka maitses. tutvustasin siis ka mõlemale eestit ja eestlasi ja nii, tundus et nad olid isegi huvitatud. ega üldiselt siin muide saadakse aru, kui ütled et eestist...aga mõni muidugi ei jaga matsu väga ära. no pole hullu. venemaale saavad ikka pihta...
ja laupäeva õhtul läksime suurema grupiga solene´i ja ta sõpradega väljas. ja lõbutsesime ja rääkisime nii et oli fun igastahes. leppisin solene'iga kokku et varsti jälle söökijooki à la francaise.
muide, ta laenas mulle Charles Bukowski raamatu. tal on neid vägaväga palju. sotsioloogi asi. seda ta veel ei tea, kelleks saada tahab. aga ühe aasta tegi ta alguses arstindust, aga siis leidis, et see pole ikka tema thing. aga viiulit näitas ta mulle ka. see on 18. sajandist: ääääääää!!!!lahe!
veel mis uudist: meile saadeti meilike, et on võimalik ERASMUSLASTEL isegi töötada ja saada minimaalpalka: nimelt on tegu sellise tööga, et vaja rääkida ja nats õpetada prantslasi, kes huvituvad teistest võõrkeeltest. no ma saatsin meili, et oleme liiviga huvitatud, aga millegipärast ma kahtlen, kas keegi siin väga eesti keelt ikkagi õppida tahaks. kahju, et ma vene keelt super tasemel ei oska. siin on ikka mitmeid, kes seda keelt õpivad...prantslased siis. oleks huvitav kogemus igastahes, usun.
see kolmapäev siis...olime Louis-Sebastieni juures. küll ta ikka on viisakas inimene, et viitsib meiega jännata, nii toretore.!! Liivi nõuab siin filosoofilis-analüüsivat üllitist noorte prantslaste elust. no olgu!Nimelt: siin on noorte jaoks ükskõik, mis auto sul on, riided, või mööbel, aga köök: liha, vein, salat peavad tulema eraldi lihunikult, istandustest ja maalt mullast. siit ka väiksed odavad autod, pohhuistlik ja mugav riietus... teiselt poolt raha kulutamine reisimisele ja quality time'ile sõpradega söögitoas. mis on omamoodi siiski naljakas, meie mõistes. nad on siin ikka teistmoodi. Sebastien ja ta sõbrad ikka küsisid kogu aeg, et kuidas meil siin läheb sisseelamine ja nii, et kas on ka probleeme või muresid. armas muidu. ilmselt saame veel millalgi kokku see nädal, et miskit toredat teha või mis veel tähtsam, SÜÜA:) mannavaht on unustatud!
Et ikka rahustada kõiki maha ja tõestamaks, et ma tegelen õppetööga, siis mõned näited:
olen tõlkinud suures mahus prantsuse farssi, mis on muide väga libertiinliku sisuga. battle of the sexes, üldiselt. sokeeriv.
siis veel ajaloo tõlkimine ja kirjandusteaduse konspekti ülevaatamine ja siis veel loomulikult tõlge ja hispaania keel. peab minema veel raamatid ostma AIJEE!
olgu aitab nüüd juba kah. varsti jälle. tahaks minna kuhugi järgmine nädalalõpp, aga ei tea, mis sellest tuleb. olime liiviga terve nädalavahetuse päeva ajal tema toas ja lihtsalt õppisime ja lugesime. millinee elu, milline rütm.
musid põhjalasse.
mu kurk valutab ja liivil on nohu.
muidu on korras nagu norras.
bisous.
Subscribe to:
Posts (Atom)
