kuhu küll see aeg kaob ahh??
liivi siin kokkab. loomulikult olen taas tema juures, sest loomulikult otsustas mu arvuti katki minna. jesss. suur aitäh siin liivi moraalse toetuse eest. muidu oleks ikka väga tume olek mul praegu. aga liivi on rõõmurull ja kokkab hoopis: tegeleb hetkel lasanjega ja tegi juba pärastlõunal ka kaeraküpsiseid. wuuhuu..
ostsin täna poest kaks juustu. kohe 2 juustu. seda on palju. aga tiina on armunud juustu. muidu elame ikka rahulikult. residentsis on vist umbes 15 inimest, mitte rohkem. osad tulevad just uueks aastaks kohale et koos ikka uus aasta vastu võtta. ehh. KRISTIINE!? mäletad eelmist vanaaastaõhtut? see oli super mu meelest hahaha. ja siis nüüd ehhh. võtame selle liivi ja teiste hulludega siin vastu. kahju et nõukaaegseid säraküünlaid meil seekord pole:)
muidu ikka vaatan ringi ja mõtlen: üldse pole talve tunnet siiski. lund ju pole. eks seda eestis ole ülemääragi nii et peab kojutulekuni ilmselt ootama. ikka veel on puud ja rohigi roheline. hämmastav.
oohh. midagi asjalikku??. mmm. vaatasime eile õhtul liiviga kariibi mere piraate utube'ist hahha. kultuurkultuur. mm. raudselt peame veel korra Toursi lossi minema, kus üks lahe ekspositsioon sürrealistidest. ja võimalik et teeme veel korra kiirreisi tagasi Orleans'i sest Louis-sebastien pakkus selle välja. et saaks ta autoga. oi. kuidas meile küll meeldis seal kodus olla. nii armas kodune oli seal kõik. ja missugune söök ja jook. nämma.
muidu ikka töötame ka. farssidega ja kirjteaduse ja retoorikaga. vahetame omavahel ka raamatuid ja puha hahaha. tasapisi edeneb ehkki vahepeal ütleb energia üles. siis on vaja süüa ja nalja teha ja siis uuesti. õppida.
vahepeal tundub nagu me ei teekski siin midagi. tegelikult siiski teeme. lihtsalt tulemust ei ole väga kuskil näha. pangas sai käidud. panin konto kinni. ma väga loodan et ei pea seda enam kuskil uuesti avama. loodame. ma tõesti tõstan käed siinse bürokraatia ees üles. annan alla. ei suuda süsteemi vastu võidelda.
ohh. veroonikat tänan, et ta saatis niiiiiiiii armsa kaardi meile siin. see rõõmustas südant. vaatasime paar päeva tagasi ka viimset reliikviat. see on tõsi et vahepeal tuleb suur igatsus siiski peale. on vaja oma juuri meelde tuletada. aga me oleme siin kahekesi nii et selle võrra on raudselt mõnusam.
erasmuse kogemus. see on midagi sellist, mida tuleks igale noorele elus soovitada. see on lihtsalt. huvitav ja omanäoline. see on oma grupp. kusjuures meil on endiselt paljupalju lahedaid prantslasi ümberringi sõpradeks, kes on huvitatud nii erasmuslastest kui ka lihtsalt välismaalastest kes on võtnud vaevaks nende keele ära õppida. ja nad ise alati kurdavad et nad on ise nii nullid võõrkeelte õppimises. ing keel on enamuse jaoks katastroofiliselt raske. hahah. on ikka naljaninad. harjumise asi. samas roger ütles et ta õppis koolis ladina keelt 5 aastat, see imeline pereisa Orleans'ist...tema lapsepõlv möödus muide guvernantide käe all, sest ta vanemad olid töökad äriinimesed. uskumatu. ja ta kasvas väikses lossis üles. norm hhahaha. uskumatu. nagu muinasjutus lihtsalt...
ka Tours'i linn on pärispäris tühi. ehkki jõuluasjad säravad siiski täies hiilguses. ja nt enamus prantslasi ostab jõuluasjad, kaunistused ja nii IKEAst seega palju asju on majadel ja korterite akendel ühesugused, põhiliselt ronivad hiiglaslikud jõuluvanad. mis on kohati päris hirmus mu meelest. ses mõttes et need jõuluvanad on super hirmuäratavad mu meelest:)
igatahes. ma tõesti loodan et kõigil eestis, kodustel ja sõpradel ja kõigil on super vanaaastaõhtu homme. me teeme ka selle õhtu siin meeldejäävaks sõpradega. tehke teie kah! eks ju!
Muide. vahepeal mõtlesin, et peaks seegi aasta kirjutama uue aasta lubadused. muidugi nende lubadustega on ses suhtes halb et siis peab neid ka täitma:)
mnjah.
Noh. ütleme nii et mustvalgel on need mul ka kirjas. aga siia vast veel ei julge kirjutada. liiga palju tunnistajaid:)
aga soovin teile ilusat vanaaastalõppu ja avage uue aasta puhul juba sampanjakorgid!!! jeeee.
armastan
uus aasta tuleb alati parem kui eelmine.:)
Wednesday, December 30, 2009
Sunday, December 27, 2009
omad joped. koostöös liivi laurentiga
"oota. tiiinnaaa kuule...ma ei viitsi tegelt minna sinna orleans'i..."
uskumatu aga just nii alustas liivi 24dets paeval tiinaga dialoogi köögis. olime mõlemad suht väss. okei, andeksantav. samas, meil oli mõlemal puhkust tarvis. hhaha. intensiivne õppetöö on mõnikord siiski liiast... hea. vedas, tundus et meie rong on ainuke mis pole tühistatud, kuid kuuldes esimest tervitust rongijuhilt mõistsime et rong ei suundu meie peatusesse . paanika, okei, otsustasime eelviimases maha minna. lõpuks oli kõik tipptopp, alexa oli meil rongil vastas nagu kokku lepitud ja puha, seega super. PS, liivi kommentaar.: alexa oli kõhnemaks jäänud.
jõudsime majja, ilusti jõulutuledes ehkki naabritel käis tõsine HOME ALONE vol 2, üleni tuledes ja nii hahahhaha, suured jõuluvanad katusel kükitamas ja ronimas, päris armas oli.
meid võeti vastu nagu printsesse ja öeldi et "vous etes comme chez vous". see tähendab et te olete nagu oma kodus!!! niiiiiiiiiiiii armas ja seal oligi nii tore, iga hetk, mis sest et liivil nina vett tilkus vahepeal hahah.
sinna jõudes kallistasime, naljatlesime, jõime teed, arutasime, tegime ühesõnaga väikse gouté, hakkasime katma jõululauda, kella üheni öösel muide sõime nunnnnnnnnnnu.
tegime jõulusõime. (järgnes 7 ja pool minutit ägedat poleemikat teemal vältevaheldus eesti keeles kas on sõiime või sõime)jaaa oleme juba hullunud.
muide neil oli superilus kuusk ja veel looduslik, super jõulutunne oli. muide, kogu sealoldud aja jooksul nägime vaid päikest ja helesinist teavast ehkki oli suht külm...
lepiti kokku et jõulupakid avatakse 25.hommikul. samal ajal õhtulauas, oli superaktiivne vestlus teemal eesti ja euroopa. kogu pere on ikka eriliselt võlutud eestist, kõik tänu meile hahhahaha.
muide, loomulikult oli meil suuuuuuuuuuuuuuuuur kink sellele imelisele perele mis oli täis kommi, piparkooke, mis muide LIIVI küpsetas ise higi ja pisaratega, etnosokke, eestit tutvustavat materjali, kaarte, ja eesti muusikat.
magama jõudsime suht hilja. see-eest louis-sebastieni voodi on endiselt sulgpehme . õppisime kaks sõna: lutin e päkapikk ja tuer le temps e aega surnuks lööma, nende jaoks TAPMA!!!
magama läksime natuke vintis nagu kõik pereliikmed. esimese õhtu menüü: neti teel tellitud suitsulõhe BALTI merest juuuhuuuu, kalkunipraad nämmnämm, kastanikastmega loomulikult, ja salatiga, edasi juustukook sokolaadiga, armagnac ja mingi chartreuse ehk meie mõistes jägermeister kuigi ülipalju rohelisem. hahha.
lobisesime siis veel lauas ja lõpuks läksime magama.
teine päev, liivi on jumalast haige aga optimistlik. muide, maja ise on superkodune, kahekorruseline, special aiaga jne. sattusime muide gurmaanide peale kes oskavad hinnata head veini ja hanemaksapasteeti. muide. sampuski oli meil ülihea. teisel õhtul saime ka NAPOLEONI ajastu õiget veini, pudelisse pandud 1818. elu ON ilus ja roosa. ME ARMASTAME elu liiviga.
hommikusöök söödud, läksime anne-secile'iliga jalutama. ei näinud kedagi peale luikede, päike paistis ja tundus nagu oleks suvi. kõndisime mööda imelilusat kodust parki ja nägime mitmeid veskeid. oli niiiiiiiiiii õdus ja hea olla.
koju jõudes taas lõunalauda. ja hiljem kinno. sõime traditsioonilist hautist lihaga, magustoiduks oli jõuluhalg e buche mis on ehtprantslaslik ja mille saamiseks pidi pereisa roger 8st hommikul pagariäris sabas seisma. õnn on siiski kättesaadav leiame liiviga.
louis-sebastien läks tööle, roger jäi kodu hoidma ja ülejäänud läksime koos kinno. muide. alexa alles õpib sõitma autoga nii et ema ta kõrval autos...wow...see oli ikka orkaan, mille tunnistajateks me liiviga olime.sõnelus oli suht joovastav hahhaha. aga nad leppisid superkiiresti ära. hämmmmmmmastav...
pärast kino. sõiiiiiiiiiime taas. seekord püreesupp, saia ja juustuga. mmmmmmmmmm franche-comté. tiina on armunud sellesse juustu. hahah. nämmnämm.
teisel ööl...kass magas meie juures. tiina tundis kohe väga hästi kuidas kass ta peaotsas nurrus. ja siis käpad ta pealuusse kinni lõi...AIAAAAA!!! see-eest liivi võitles kogu aeg külmetusega. olime siiski tugevad.
detailselt enam liiga täpselt ei mäleta mida kõike veel tegime. see-eest laupäeval käisime veel Sologne'i väikses maalossis, mis oli niiiiiiiiiiiiiii üliarmasss. ponide ja hobuste ja jõulukaunistustega, ja puha....aga jahhhhh. pisar tuli kohe silma kui sooja kakaod ja saiakesi pakuti keldris hahaha. aga issand.
me tuleme juba ju 3 nädala pärast tagasi. ei ma ena vatra. ega suuda kah. uni tükib silmaaaaa. ja liivi ikka naerab mul siin kõrval...uus päev on aland ja me lähme pankaaaaa....homme. kogu paberimajandusega. ei taha mõelda kas me omset üle elame...hahahah!
seniks aga publikum.
nagu ütlem seneca:
"pour faire taire autrui, commence par te taire".
musid. ja armastan. ja tagantjärele head jõulu.
tehke kõik uue aasta lubadused.
see on heaaaaa mõte.:)
t ja L
uskumatu aga just nii alustas liivi 24dets paeval tiinaga dialoogi köögis. olime mõlemad suht väss. okei, andeksantav. samas, meil oli mõlemal puhkust tarvis. hhaha. intensiivne õppetöö on mõnikord siiski liiast... hea. vedas, tundus et meie rong on ainuke mis pole tühistatud, kuid kuuldes esimest tervitust rongijuhilt mõistsime et rong ei suundu meie peatusesse . paanika, okei, otsustasime eelviimases maha minna. lõpuks oli kõik tipptopp, alexa oli meil rongil vastas nagu kokku lepitud ja puha, seega super. PS, liivi kommentaar.: alexa oli kõhnemaks jäänud.
jõudsime majja, ilusti jõulutuledes ehkki naabritel käis tõsine HOME ALONE vol 2, üleni tuledes ja nii hahahhaha, suured jõuluvanad katusel kükitamas ja ronimas, päris armas oli.
meid võeti vastu nagu printsesse ja öeldi et "vous etes comme chez vous". see tähendab et te olete nagu oma kodus!!! niiiiiiiiiiiii armas ja seal oligi nii tore, iga hetk, mis sest et liivil nina vett tilkus vahepeal hahah.
sinna jõudes kallistasime, naljatlesime, jõime teed, arutasime, tegime ühesõnaga väikse gouté, hakkasime katma jõululauda, kella üheni öösel muide sõime nunnnnnnnnnnu.
tegime jõulusõime. (järgnes 7 ja pool minutit ägedat poleemikat teemal vältevaheldus eesti keeles kas on sõiime või sõime)jaaa oleme juba hullunud.
muide neil oli superilus kuusk ja veel looduslik, super jõulutunne oli. muide, kogu sealoldud aja jooksul nägime vaid päikest ja helesinist teavast ehkki oli suht külm...
lepiti kokku et jõulupakid avatakse 25.hommikul. samal ajal õhtulauas, oli superaktiivne vestlus teemal eesti ja euroopa. kogu pere on ikka eriliselt võlutud eestist, kõik tänu meile hahhahaha.
muide, loomulikult oli meil suuuuuuuuuuuuuuuuur kink sellele imelisele perele mis oli täis kommi, piparkooke, mis muide LIIVI küpsetas ise higi ja pisaratega, etnosokke, eestit tutvustavat materjali, kaarte, ja eesti muusikat.
magama jõudsime suht hilja. see-eest louis-sebastieni voodi on endiselt sulgpehme . õppisime kaks sõna: lutin e päkapikk ja tuer le temps e aega surnuks lööma, nende jaoks TAPMA!!!
magama läksime natuke vintis nagu kõik pereliikmed. esimese õhtu menüü: neti teel tellitud suitsulõhe BALTI merest juuuhuuuu, kalkunipraad nämmnämm, kastanikastmega loomulikult, ja salatiga, edasi juustukook sokolaadiga, armagnac ja mingi chartreuse ehk meie mõistes jägermeister kuigi ülipalju rohelisem. hahha.
lobisesime siis veel lauas ja lõpuks läksime magama.
teine päev, liivi on jumalast haige aga optimistlik. muide, maja ise on superkodune, kahekorruseline, special aiaga jne. sattusime muide gurmaanide peale kes oskavad hinnata head veini ja hanemaksapasteeti. muide. sampuski oli meil ülihea. teisel õhtul saime ka NAPOLEONI ajastu õiget veini, pudelisse pandud 1818. elu ON ilus ja roosa. ME ARMASTAME elu liiviga.
hommikusöök söödud, läksime anne-secile'iliga jalutama. ei näinud kedagi peale luikede, päike paistis ja tundus nagu oleks suvi. kõndisime mööda imelilusat kodust parki ja nägime mitmeid veskeid. oli niiiiiiiiiii õdus ja hea olla.
koju jõudes taas lõunalauda. ja hiljem kinno. sõime traditsioonilist hautist lihaga, magustoiduks oli jõuluhalg e buche mis on ehtprantslaslik ja mille saamiseks pidi pereisa roger 8st hommikul pagariäris sabas seisma. õnn on siiski kättesaadav leiame liiviga.
louis-sebastien läks tööle, roger jäi kodu hoidma ja ülejäänud läksime koos kinno. muide. alexa alles õpib sõitma autoga nii et ema ta kõrval autos...wow...see oli ikka orkaan, mille tunnistajateks me liiviga olime.sõnelus oli suht joovastav hahhaha. aga nad leppisid superkiiresti ära. hämmmmmmmastav...
pärast kino. sõiiiiiiiiiime taas. seekord püreesupp, saia ja juustuga. mmmmmmmmmm franche-comté. tiina on armunud sellesse juustu. hahah. nämmnämm.
teisel ööl...kass magas meie juures. tiina tundis kohe väga hästi kuidas kass ta peaotsas nurrus. ja siis käpad ta pealuusse kinni lõi...AIAAAAA!!! see-eest liivi võitles kogu aeg külmetusega. olime siiski tugevad.
detailselt enam liiga täpselt ei mäleta mida kõike veel tegime. see-eest laupäeval käisime veel Sologne'i väikses maalossis, mis oli niiiiiiiiiiiiiii üliarmasss. ponide ja hobuste ja jõulukaunistustega, ja puha....aga jahhhhh. pisar tuli kohe silma kui sooja kakaod ja saiakesi pakuti keldris hahaha. aga issand.
me tuleme juba ju 3 nädala pärast tagasi. ei ma ena vatra. ega suuda kah. uni tükib silmaaaaa. ja liivi ikka naerab mul siin kõrval...uus päev on aland ja me lähme pankaaaaa....homme. kogu paberimajandusega. ei taha mõelda kas me omset üle elame...hahahah!
seniks aga publikum.
nagu ütlem seneca:
"pour faire taire autrui, commence par te taire".
musid. ja armastan. ja tagantjärele head jõulu.
tehke kõik uue aasta lubadused.
see on heaaaaa mõte.:)
t ja L
Saturday, December 19, 2009
põletab väikest küünalt laual ja vaatab aknast välja, kus õhtupoolik juba sirab
siin on hetkel niiii ilus, et valus hakkab.
Eile oli natuke kurb ja natuke rõõmus, natuke naljakas ja natuke bizarre. suurem osa inimestest on lahkunud. teised lähevad veel järgmise nädala alguses. igatahes.
Mis siis eile toimus? noh. tegime liiviga viimase reisu raamatukokku. oli mõnus. ülikoolis oli käputäis elavat hinge. tundsime end tühjas ja suures raamatukogus pärispäris hirmunult. aga see-eest võtsime maximumi eest raamatuid:) ma küll et kujuta ette hästi, kuidas ma suudan need läbi lugeda, aga eks siis näis...kuidagi vast ikka peab. ilmselt prkatiseerime "läbisirvimist" ja "pistelist lugemist"...hihihih. siis oli veel väike aktsioon linna, et mulle saapad osta. sain kah. 40euri. pole paha. ehkki number suuremad kui oleks vaja olnud aga neid päris õigeid lihtsalt polnud ja ma olen tõsiselt tüdinud lirtsuvatest kandadest. ma vist ikka tõesti käin palju....:)
koju tulles olime nälga suremas ja tegime hüperlaheda lõunasöögi küünlavalgel: praetud kartulid ja porgandid sibula ja juustuga. OOHSA poiss küll. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii viis keele alla lihtsalt heheh. ja siis tulime ka ideele, et ei peaks midagi kartulikoori ära viskama, vaid praadisime ka need ära ja sõime nö lisaks. kui head on praetud kartulikoored!! eestis saab neid iga nurga peal baarides aga peab maksma, aga kodu ise teha on neid ikka mega!!!
õhtul oli pidu auberge de jeunesse'is, paljude erasmuslaste viimane pidu. jah. noored ikka joovad päris palju. ei ole see midagi ainult eestlaste probleem. seal laudadel oli ikka päris huvitavaid asju. ja muidugi tantsiti, trallitati, hullati, möllati, naerdi, nuteti, karjuti, kallistati...ohh nagu ikka. :) tutvusin päris paljude huvitavate inimestega, sh prantslastega, kes juhtusid seal peol oma musta "kodustehtud rummikoolaseguga" kohal olema. heeheheh. oh neid prantslasi küll! ja nägin paljusid tuttavaid, ja ka ulvikat. hehhe. lõbus oli, lõbus oli. sain kurta hispaania keel grammatikat isabelile ja nachole, tsiteerida võidu pushkint mustanahalisele venelasele, laulda palju õnne sünnipäevaks eesti keeles ungarlannale, mängida et olen tegelikult prantslane, õpetada kümnekonnale inimesele "TERE" selgeks, naerda ja "terviseks" hõisata. ja siis pandi äkki pidu kinni, st see koht pandi pärast 12 öösel kinni ja meid visati välja. suur mäsu liikus wakeupi mis on siin pmt erasmuslate armastatuim ööklubi. aga kuna me leidsime et tahaks kultuursemat lõppu meie hullamisele, läksime liivi, alice'i, ta sõbranna jo, simoni ja isabeliga alice'i juurde, kes elab ilusti kesklinnas.
enne näppasime ühe suitsupoe "secret stashist" alkot. see oli õhtu kõige naljakam stseen. on pood. sa lähed sisse ja saad aru et seal, kus on edasi veel üks "uks" käib tegelikult sala-alko müümine...sa jooksed sinna sest müüja ütleb et sul on 20 sekki et midagi valida, sa võtad esimese ettejuhtuva veini, lähed tagasi, teised ütlevad et see on liiga kallis, sa lähed uuesti uuut võtma, samal ajal omanik ja müüja passivad närviliselt suitsetades ukse peal et vaadata ega politseid ei tule, kes nende "mängule" võiks lõpu peale teha...ohhhhh seda süsteemi siin ikka küll. nagu mängufilmis ausõna...
aga see õhtu oli üks parimaid. me saime nii palju rääkida. tutvusime veel uue sõbra guillaume'iga kes on trummar jeeeeesh. ja ikka mõnus oli. jõime, sõime, rääkisime, naersime hõiskasime...the usual:):):) koju jõudsime 5st. simon tõi ukse ette autoga. armasssss!
ühesõnaga. eilne väsitas ikka nii ära et täna tõusin pool 2. hahahha. mõnus. ja nüüd püüan koristada ja niisama...asjalik olla, ehkki ei tule väga välja. eile õppisin ära et 2004 ja 2005 aastakäigud veini on parimad võimalikud prmaa omadest. lihtsalt. so you'll know..:)
ei taha üldse siit veel ära tulla. see pool aastat liigub ikka liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiga kiiresti. tahaks vee ühte poolaastat. ma ei kahetse küll kunagi, et siia tulin. just siia. ja mitte kuhugi mujale. ma olen nii palju juurde õppinud siin olles et see ajab mind ennast ka ikka naerma...hehehhe.
aga tahaks praegu vaadta hüva leili. või õhtusöök ühele.
selle eest on mul siiski my family 9 hooaega. :) täna ma mässan ja ei õpi ega korda mitte midagi. elagu vabadussss!
t
Eile oli natuke kurb ja natuke rõõmus, natuke naljakas ja natuke bizarre. suurem osa inimestest on lahkunud. teised lähevad veel järgmise nädala alguses. igatahes.
Mis siis eile toimus? noh. tegime liiviga viimase reisu raamatukokku. oli mõnus. ülikoolis oli käputäis elavat hinge. tundsime end tühjas ja suures raamatukogus pärispäris hirmunult. aga see-eest võtsime maximumi eest raamatuid:) ma küll et kujuta ette hästi, kuidas ma suudan need läbi lugeda, aga eks siis näis...kuidagi vast ikka peab. ilmselt prkatiseerime "läbisirvimist" ja "pistelist lugemist"...hihihih. siis oli veel väike aktsioon linna, et mulle saapad osta. sain kah. 40euri. pole paha. ehkki number suuremad kui oleks vaja olnud aga neid päris õigeid lihtsalt polnud ja ma olen tõsiselt tüdinud lirtsuvatest kandadest. ma vist ikka tõesti käin palju....:)
koju tulles olime nälga suremas ja tegime hüperlaheda lõunasöögi küünlavalgel: praetud kartulid ja porgandid sibula ja juustuga. OOHSA poiss küll. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii viis keele alla lihtsalt heheh. ja siis tulime ka ideele, et ei peaks midagi kartulikoori ära viskama, vaid praadisime ka need ära ja sõime nö lisaks. kui head on praetud kartulikoored!! eestis saab neid iga nurga peal baarides aga peab maksma, aga kodu ise teha on neid ikka mega!!!
õhtul oli pidu auberge de jeunesse'is, paljude erasmuslaste viimane pidu. jah. noored ikka joovad päris palju. ei ole see midagi ainult eestlaste probleem. seal laudadel oli ikka päris huvitavaid asju. ja muidugi tantsiti, trallitati, hullati, möllati, naerdi, nuteti, karjuti, kallistati...ohh nagu ikka. :) tutvusin päris paljude huvitavate inimestega, sh prantslastega, kes juhtusid seal peol oma musta "kodustehtud rummikoolaseguga" kohal olema. heeheheh. oh neid prantslasi küll! ja nägin paljusid tuttavaid, ja ka ulvikat. hehhe. lõbus oli, lõbus oli. sain kurta hispaania keel grammatikat isabelile ja nachole, tsiteerida võidu pushkint mustanahalisele venelasele, laulda palju õnne sünnipäevaks eesti keeles ungarlannale, mängida et olen tegelikult prantslane, õpetada kümnekonnale inimesele "TERE" selgeks, naerda ja "terviseks" hõisata. ja siis pandi äkki pidu kinni, st see koht pandi pärast 12 öösel kinni ja meid visati välja. suur mäsu liikus wakeupi mis on siin pmt erasmuslate armastatuim ööklubi. aga kuna me leidsime et tahaks kultuursemat lõppu meie hullamisele, läksime liivi, alice'i, ta sõbranna jo, simoni ja isabeliga alice'i juurde, kes elab ilusti kesklinnas.
enne näppasime ühe suitsupoe "secret stashist" alkot. see oli õhtu kõige naljakam stseen. on pood. sa lähed sisse ja saad aru et seal, kus on edasi veel üks "uks" käib tegelikult sala-alko müümine...sa jooksed sinna sest müüja ütleb et sul on 20 sekki et midagi valida, sa võtad esimese ettejuhtuva veini, lähed tagasi, teised ütlevad et see on liiga kallis, sa lähed uuesti uuut võtma, samal ajal omanik ja müüja passivad närviliselt suitsetades ukse peal et vaadata ega politseid ei tule, kes nende "mängule" võiks lõpu peale teha...ohhhhh seda süsteemi siin ikka küll. nagu mängufilmis ausõna...
aga see õhtu oli üks parimaid. me saime nii palju rääkida. tutvusime veel uue sõbra guillaume'iga kes on trummar jeeeeesh. ja ikka mõnus oli. jõime, sõime, rääkisime, naersime hõiskasime...the usual:):):) koju jõudsime 5st. simon tõi ukse ette autoga. armasssss!
ühesõnaga. eilne väsitas ikka nii ära et täna tõusin pool 2. hahahha. mõnus. ja nüüd püüan koristada ja niisama...asjalik olla, ehkki ei tule väga välja. eile õppisin ära et 2004 ja 2005 aastakäigud veini on parimad võimalikud prmaa omadest. lihtsalt. so you'll know..:)
ei taha üldse siit veel ära tulla. see pool aastat liigub ikka liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiga kiiresti. tahaks vee ühte poolaastat. ma ei kahetse küll kunagi, et siia tulin. just siia. ja mitte kuhugi mujale. ma olen nii palju juurde õppinud siin olles et see ajab mind ennast ka ikka naerma...hehehhe.
aga tahaks praegu vaadta hüva leili. või õhtusöök ühele.
selle eest on mul siiski my family 9 hooaega. :) täna ma mässan ja ei õpi ega korda mitte midagi. elagu vabadussss!
t
Thursday, December 17, 2009
"rond-point ja dingue" on ainult kaks näidet sellest, kuidas mu sõnavara ikka areneb ja rikastub...
pole vist suht ammu sind külastanud, kaunis virtuaalne keskkond.
täna siis sai paast läbi. olen taas teoksil:)
pmt on detsi eksamid läbi ja järgmised on alles jaanuaris.
kui otsite reggae muusikat, siis soovitan bändi TRYO. mõnus vaheldus.
kui klassikat, siis Bachi ja tema Pahelbeli kaanonit. või Lullyt, valgustatud monarhi õuemuusik, kes on palju ilusat muusikat loonud.
TÄNA SADAS LUMI MAHA. mis on ikkagi päris erakordne asi arvestades siinset õhustikku. inimesed olid SUUSAMASKIDES. päris pull oli ikka vaadata. nad vist arvavad et nina kukub otsast ära, kui see liiga kaua aega külma õhu käes keksib ringi. hahahha NÕRGAD. peaksid kõik ikka eestisse tulema ja õige lume ära vaatama. aga jah...ja siis muidugi. transpordi liikumine oli keskmiselt täpselt NULL. mitte et see mind segaks, sest mina seda ei kasuta. küll aga on kergelt närvis siin mõningad erasmuslased, kes peavad omme ja üleomme jalga laskma. sest ommegi tõotab veel lume lisa. pluss... prantslased ikka on imelikud. kõigil olid siiski jalgrattad välja veetud ja vinnasid nendega sõita. suht koomiline etendus oli tänaval...mida sa lumega jalgratta otsas teed, ma ei saa aru???:) edasi sa küll ei liigu. pealegi on ju superlibe. aga LUMI iseenesest on siiski superilus. lapsed olid kõik õues ja libisesid ja kukkusid ja keksisid ja püüdsid lumesõda teha. hõhõhõhõõh. nunnu ikka. püüdsin aru saada kas prantslastele siis lumi ikka meeldib või ei. pmt nagu meeldib. aga et transport seisab, see nagu ei meeldi:) nagu eestiski siis:)
hõõgveini tahaks lürpida praegu. õõõhhh. külmavärinad läbivad selja. õõõhhhhh. mõnus. ja endiselt ei ole mul veel õigeid jalanõusid ja kannad lirtsuvad vett läbi kogu aeg. pmt siiski on mul õige üliõpilase vaene elu:) mnajhhhh.
aga üks huvitav asi juhtus raamatukogus. millegipärast pannakse siin ajaloo 4. korrus 6st õhtal kinni. ma ei pannud kellaaega tähele ja jäin päris kauaks kuni KOGU kaheliikmeline personal ekstra mu laua juurde tuli ja lahkelt seletas et äkki läheksin siiski koju magama:). vabandasin viisakalt ja siis hakkasin oma 10t raamatut õigele kohale tagasi viima. see ajas personali rahutuks ja nad käskisid teosed endale anda sest nad tahavad ausalt oma palga siiski välja teenida. hahahah HUUUUUUUUUUUUMOR missugune. ohh neid prantslasi ikka küll ma ütlen.
mul on 2 researchi käsil nii et ei saa kahjuks LIIALT siin aega laristada, aga igastahes. kui mingi muu huvitav asi mul meelde tuleb eks ma siis jälle kirjutan:)
tsauplau
täna siis sai paast läbi. olen taas teoksil:)
pmt on detsi eksamid läbi ja järgmised on alles jaanuaris.
kui otsite reggae muusikat, siis soovitan bändi TRYO. mõnus vaheldus.
kui klassikat, siis Bachi ja tema Pahelbeli kaanonit. või Lullyt, valgustatud monarhi õuemuusik, kes on palju ilusat muusikat loonud.
TÄNA SADAS LUMI MAHA. mis on ikkagi päris erakordne asi arvestades siinset õhustikku. inimesed olid SUUSAMASKIDES. päris pull oli ikka vaadata. nad vist arvavad et nina kukub otsast ära, kui see liiga kaua aega külma õhu käes keksib ringi. hahahha NÕRGAD. peaksid kõik ikka eestisse tulema ja õige lume ära vaatama. aga jah...ja siis muidugi. transpordi liikumine oli keskmiselt täpselt NULL. mitte et see mind segaks, sest mina seda ei kasuta. küll aga on kergelt närvis siin mõningad erasmuslased, kes peavad omme ja üleomme jalga laskma. sest ommegi tõotab veel lume lisa. pluss... prantslased ikka on imelikud. kõigil olid siiski jalgrattad välja veetud ja vinnasid nendega sõita. suht koomiline etendus oli tänaval...mida sa lumega jalgratta otsas teed, ma ei saa aru???:) edasi sa küll ei liigu. pealegi on ju superlibe. aga LUMI iseenesest on siiski superilus. lapsed olid kõik õues ja libisesid ja kukkusid ja keksisid ja püüdsid lumesõda teha. hõhõhõhõõh. nunnu ikka. püüdsin aru saada kas prantslastele siis lumi ikka meeldib või ei. pmt nagu meeldib. aga et transport seisab, see nagu ei meeldi:) nagu eestiski siis:)
hõõgveini tahaks lürpida praegu. õõõhhh. külmavärinad läbivad selja. õõõhhhhh. mõnus. ja endiselt ei ole mul veel õigeid jalanõusid ja kannad lirtsuvad vett läbi kogu aeg. pmt siiski on mul õige üliõpilase vaene elu:) mnajhhhh.
aga üks huvitav asi juhtus raamatukogus. millegipärast pannakse siin ajaloo 4. korrus 6st õhtal kinni. ma ei pannud kellaaega tähele ja jäin päris kauaks kuni KOGU kaheliikmeline personal ekstra mu laua juurde tuli ja lahkelt seletas et äkki läheksin siiski koju magama:). vabandasin viisakalt ja siis hakkasin oma 10t raamatut õigele kohale tagasi viima. see ajas personali rahutuks ja nad käskisid teosed endale anda sest nad tahavad ausalt oma palga siiski välja teenida. hahahah HUUUUUUUUUUUUMOR missugune. ohh neid prantslasi ikka küll ma ütlen.
mul on 2 researchi käsil nii et ei saa kahjuks LIIALT siin aega laristada, aga igastahes. kui mingi muu huvitav asi mul meelde tuleb eks ma siis jälle kirjutan:)
tsauplau
Thursday, December 10, 2009
"Les hommes ressemblent plus à leur temps qu'à leur père" araabia vanasõna
pmt siis. olen apaatne hetkel. hispa ja kreeka on seljataga. ma pole kunagi 29 minuti pikkust eksamit näinud. või noh. siiani ei olnud. ilmselgellt nüüd olen. huurrraaa kreeka keel.
ja jõudsalt ikka edasi ajalooooooooooooga. wuuhuuuu.
tavaline lugeja, kes äkki siia koperdab, võib ju mõelda et minu blogi sissekanded ei ole nendele vastavate pealkirjadega kooskõlas. tegelikult on küll. isegi mitmes mõttes.
1. valin alati päeva parima nähtud või leitud tsitaadi.
2. püüan seejärel selle ümber "heegeldada" oma sissekande. mõnikord tuleb rohkem välja mõnikord vähem. see polegi nii tähtis. (lihtsalt joonealuseks seletuseks, mis süsteemi ma siin pean.)
tuku tuleb vaikselt peale. aga hoian end siiski veel ärkvel. omme ootab mind rõõmsalt raamatukogu köitev 4. korrus. kus pesitseb kogu ajaloo raamatuvennaskond. ..
mind ajas alguses natuke närvi muide ja hiljem päris naerma, et täna, kui välja läksin, oli ere päike ja pilvitu taevas. ma mõtlesin, et no tohhoooo hullu, minu eksamipäeval veel selline tõsine suveilm. ei taha mõelda, mis keemiline elementide segu seal põhja pool taevaluukidest küll alla lastakse, aga siin oli täna täiesti klaar. homme seevastu peaks udu olema. eks näis.
mind kergelt hämmastas siinne tõsine lasteaed: mõlemal korral eksamit tehes püüdis 3/4 õpilastest maha kirjutada. NORMAAAAAAAAAAAALNE nohh. aaaaahhhh. see on niiiiiiiiiiii rumal ja see niiiiiiiiiiiii häirib mind. milline lollus tõesõna. mida see naaber sust ikka rohkem teab kui sa...seda kommenteeris kreeka õppejõud korduvalt. ta oli tõsine valvepolitsei. topakas värk igastahes, tere tulemast põhikooli...muide kreekas olid praktiliselt kõik juristid:) höhöhöh. ja siis 3 hullu erasmuslast.:) nunnu.
teen kokkuhoiu poliitikat. enamasti ei tule see mul välja, aga see kuu vist täitsa näkkab:). tähelepanu on eksamitel, mitte täis kõhul. positiivne, positiivne. selle peale ei taha ma küll mõelda, et laupäeval kell 8.30 varahommikul kirjutan ajalugu. nunnu ikka. täiega lahe nohh. eraldi MEIE jaoks tehakse kogu ülikool lahti...suht norm ju. ja siis veel esmaspäeval on ikkagi tund. normaaaaaaaaalne. mitte et ma vastu oleks. ajalugu on äärmiselt huvitav. nii huvitav et milleks seda eksamit üldse vaja teha on???:):) lihtsalt see ajagraafik on ikka kellegi hullu koostatud...
WOW. ma sain just aru, et olen jõulud ja uusaasta siin pr.maal. mhhh. võtab ikka aega, et asjad kohale jõuaks tiinale. laisk peanupp. päris äge. ja i can't wait et laupäeva õhtul saaks juba pidu. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tahaks. kogu aeg ei saa kah tõsine ju olla. igavaks läheb nii:)
ametlikult on mul viimased tunnid 17.dets. õnneks ainult 2. ja seda ka maksimaalselt. halb uudis on see, et mul on kõik jalanõud praktiliselt läbi. dilemma...: viia parandusse, kus nööritakse hullult või minna uusi "susse" ostma. võibolla omme lähen vaatama, kas leiduks midagi huvitavat ja piisavalt odavat. niiiiiiiiiii tore on välismaal uusi asju osta. hahahha. EI. loomulikult ei larista ma raha....:):)ei-ei. apsoluutselt kohe mitte.
jõulutunne ei ole siiski mul veel kohal. ei aita liivi piparkoogipildid või kingitused, mis ootavad mu laua peal oma uusi omanikke, isegi mitte retsepsioonis laiutavad kunstkuused ja nämmad kommid:)
mida ei ole seda ei ole. võibolla hiljem siis. nt 24.dets. aga see siis peab nagu välk küll tulema.
teile seal, kes te olete peatselt ilmselt lumega õnnistatud, soojust ja päikest. tehke üks korralik lumepallisõda palun. minu eest kaaa!!
t
ja jõudsalt ikka edasi ajalooooooooooooga. wuuhuuuu.
tavaline lugeja, kes äkki siia koperdab, võib ju mõelda et minu blogi sissekanded ei ole nendele vastavate pealkirjadega kooskõlas. tegelikult on küll. isegi mitmes mõttes.
1. valin alati päeva parima nähtud või leitud tsitaadi.
2. püüan seejärel selle ümber "heegeldada" oma sissekande. mõnikord tuleb rohkem välja mõnikord vähem. see polegi nii tähtis. (lihtsalt joonealuseks seletuseks, mis süsteemi ma siin pean.)
tuku tuleb vaikselt peale. aga hoian end siiski veel ärkvel. omme ootab mind rõõmsalt raamatukogu köitev 4. korrus. kus pesitseb kogu ajaloo raamatuvennaskond. ..
mind ajas alguses natuke närvi muide ja hiljem päris naerma, et täna, kui välja läksin, oli ere päike ja pilvitu taevas. ma mõtlesin, et no tohhoooo hullu, minu eksamipäeval veel selline tõsine suveilm. ei taha mõelda, mis keemiline elementide segu seal põhja pool taevaluukidest küll alla lastakse, aga siin oli täna täiesti klaar. homme seevastu peaks udu olema. eks näis.
mind kergelt hämmastas siinne tõsine lasteaed: mõlemal korral eksamit tehes püüdis 3/4 õpilastest maha kirjutada. NORMAAAAAAAAAAAALNE nohh. aaaaahhhh. see on niiiiiiiiiiii rumal ja see niiiiiiiiiiiii häirib mind. milline lollus tõesõna. mida see naaber sust ikka rohkem teab kui sa...seda kommenteeris kreeka õppejõud korduvalt. ta oli tõsine valvepolitsei. topakas värk igastahes, tere tulemast põhikooli...muide kreekas olid praktiliselt kõik juristid:) höhöhöh. ja siis 3 hullu erasmuslast.:) nunnu.
teen kokkuhoiu poliitikat. enamasti ei tule see mul välja, aga see kuu vist täitsa näkkab:). tähelepanu on eksamitel, mitte täis kõhul. positiivne, positiivne. selle peale ei taha ma küll mõelda, et laupäeval kell 8.30 varahommikul kirjutan ajalugu. nunnu ikka. täiega lahe nohh. eraldi MEIE jaoks tehakse kogu ülikool lahti...suht norm ju. ja siis veel esmaspäeval on ikkagi tund. normaaaaaaaaalne. mitte et ma vastu oleks. ajalugu on äärmiselt huvitav. nii huvitav et milleks seda eksamit üldse vaja teha on???:):) lihtsalt see ajagraafik on ikka kellegi hullu koostatud...
WOW. ma sain just aru, et olen jõulud ja uusaasta siin pr.maal. mhhh. võtab ikka aega, et asjad kohale jõuaks tiinale. laisk peanupp. päris äge. ja i can't wait et laupäeva õhtul saaks juba pidu. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tahaks. kogu aeg ei saa kah tõsine ju olla. igavaks läheb nii:)
ametlikult on mul viimased tunnid 17.dets. õnneks ainult 2. ja seda ka maksimaalselt. halb uudis on see, et mul on kõik jalanõud praktiliselt läbi. dilemma...: viia parandusse, kus nööritakse hullult või minna uusi "susse" ostma. võibolla omme lähen vaatama, kas leiduks midagi huvitavat ja piisavalt odavat. niiiiiiiiiii tore on välismaal uusi asju osta. hahahha. EI. loomulikult ei larista ma raha....:):)ei-ei. apsoluutselt kohe mitte.
jõulutunne ei ole siiski mul veel kohal. ei aita liivi piparkoogipildid või kingitused, mis ootavad mu laua peal oma uusi omanikke, isegi mitte retsepsioonis laiutavad kunstkuused ja nämmad kommid:)
mida ei ole seda ei ole. võibolla hiljem siis. nt 24.dets. aga see siis peab nagu välk küll tulema.
teile seal, kes te olete peatselt ilmselt lumega õnnistatud, soojust ja päikest. tehke üks korralik lumepallisõda palun. minu eest kaaa!!
t
Tuesday, December 8, 2009
hahahaaha. trubetsky
ja rohkem polekski nagu midagi lisada vaja.
lugege, kallid kaaskodanikud. lugege eesti luulet!
eesti keel on ilus keel.
ma leian.
siiski.
kreeka keel on ka ilus. aga mingit...hoopis teist pidi tegelikult.
kell on 9.13 praegu. ma vaatan aknast välja. näen peaaegu selget taevast, natuke majade katuseid, mis asuvad pärispäris kaugel, siis on igasugused puud ja põõsad, pooleldi veel rohelised, pooleldi raagus.
jõulutunne?
oleks mul hinges, KUI: ma saaksin praegu piparkooki süüa, hõõgveini juua, villasokkides toas ringi tatsata, 10 väikest küünalt põlema panna, aknast välja piiludes näeksin LUND.
et aga ükski neist tingimustest ei ole täidetud, pean kahetsusega teatama, et mul jõulutunne puudub.
kuulan läbisegi Thomas Newmani ja Jacques Breli. kuulake teie ka, head inimesed, see on ilus muusika.
aga.
on aeg lahkuda.
et minna kirjandusse.
lugege, kallid kaaskodanikud. lugege eesti luulet!
eesti keel on ilus keel.
ma leian.
siiski.
kreeka keel on ka ilus. aga mingit...hoopis teist pidi tegelikult.
kell on 9.13 praegu. ma vaatan aknast välja. näen peaaegu selget taevast, natuke majade katuseid, mis asuvad pärispäris kaugel, siis on igasugused puud ja põõsad, pooleldi veel rohelised, pooleldi raagus.
jõulutunne?
oleks mul hinges, KUI: ma saaksin praegu piparkooki süüa, hõõgveini juua, villasokkides toas ringi tatsata, 10 väikest küünalt põlema panna, aknast välja piiludes näeksin LUND.
et aga ükski neist tingimustest ei ole täidetud, pean kahetsusega teatama, et mul jõulutunne puudub.
kuulan läbisegi Thomas Newmani ja Jacques Breli. kuulake teie ka, head inimesed, see on ilus muusika.
aga.
on aeg lahkuda.
et minna kirjandusse.
Monday, December 7, 2009
ja vihma põristab aknaklaasil...
ja minu 9 ruutmeetrine pesa on siiski õdus. nurrun vaikselt. natukene.
muidu juhtus selline tore asi et tuli välja viimast korda dushi võttes et ka minu ukseesine koridor oli märg ja altnaabrile oli vesi läbi lae sisse sadand. jesssss. austus sellele inimesele kes dushinurga välja mõtles. vähene austus sellele, kes ebapiisava "kaitsevalli" dushinurgale on ehitanud siin.
tekib kahtlus: kas asi on minus või lihtsalt nii käibki, et siin pole just väga terved mööbliesemed???
tänane üllatus ajaloo tunnis: mmm. meil on 12 eksam. jahh äge. ja 14 on tund...mida???? et siis. ühesõnaga meil on peale eksamit veel tunnid edasi....mmm norm heheheh.oleme siin ikka aktiivsed õppijad ma ütleks:) ma teadsingi et mingi catch peab olema et juba nii vara eksami saab ära tehtud. liiga lihtne nohh. uhhhhh. aga saame hakkama. ikka ja jälle ja alati.
linnud on siin päris omaette olevused. paar päeva tagasi tulime liiviga mööda meie kodusilda taas kodu poole ja ennäe...kostus laineteloksumist (sest oli pime) ja mingit veidrat lindudekoori kah...nad tiirutavad arvukalt varahommikuti ja öösiti sildade juures. ja liivi ütles geniaalselt..."hhmm...hitchkock tuleb nagu meelde"...täpselttäpselt.
ahjaaa. ja täna kirjanduses vaatasime lõike tänapäevasest moliere'i teatrietendusest: "Scapini kelmused". super oli nii et ma küsisin õpsilt dvdid endale siia koju, et saaks kahh üleni vaadata heheheh. jeeeeeeeeeeee. kultuur kultuur.
mis siis veel toimub?? ahjaaaaaaaaaa. eile veetsin pool päeva taas oma prantsuse pere juures siin. viisin neile kommi ja eesti muusikat ja nemad andsid vastu modernset kirjandust ja vana head pr muusikat. hehehe. exchange missugune. ja ka teine tütar lucie oli seekord kodus. ta õpib ajalugu ja me leidsime millest rääkida. ja eile oli muide nikolase päev. siin on vana traditsioon laulda nikolause laulu: mis on muide laste hirmutamiseks: sisu on et lihunik kutsub lapsi endalt ostma aga need ei taha miskit ja siis lihunik teeb oopis neist lastest lihakamakad ja püüab teistele maha ärida...hmmm. SWEEET. head isu kõigile:) hehehhe. aga. jahhh. ja kujutate ette: pereisa ja ema laulsid kahekesi enne söömaminekut hahahha nii huvitav ikka. nad kooris ka käinud, kusjuures solfi pole kumbki kunagi õppind hehehe.aga asjaarmastajad. ja nende maja oli üleni igast jõuluasju täis. ja hiljem teed juua, kasse paitada ja kamina juures istuda..ohh see oli suur puhkus.
ja otsustasime et lähme 18. dets teatrisse hihihihi jeeeeeeeeeeeeeeee. paranoiat vaatame. jessss lõbus:)
siis õhtu poole käisime liivi tuttava ja sõbranna Alicie'i juures prantsuse galette e soolaseid pannkooke söömas ja uudistamas. ta on üliäge tyttö, fännab klimti palju , boheem, aga tark mis tark. ja oskab hästi süüa teha...hahaha. kogu õhtu oli super ja mul oli kogu aeg see kuuluskuulus meistritöö "pannkoogijahuveski" meeles. nii naljakas....trall ja pillerkaar.
täna läks jälle hommikul minemisega kiireks aga mindud siiski sai. ja muide. täna õhtupoolikul, ajaloo TDs istudes. näis mulle et me Cescaga olime need 2, kes olid tunnis kõige osavõtlikumad, teised lösutasid ja joonistasid autosid või tegid lauale graffiteid. ojjaaaaa. tulevased ajaloolased:) hehehehe. ma ei saa üle ega ümber sellest kui tark meie väike kuri d'artagnan ehk ajaloo õps on....
ohhh tee kutsub. pean vastama. või nohh. mu kõht sunnib mind selleks.
adjöööö
ma ulatan teile oma käe!!!
muidu juhtus selline tore asi et tuli välja viimast korda dushi võttes et ka minu ukseesine koridor oli märg ja altnaabrile oli vesi läbi lae sisse sadand. jesssss. austus sellele inimesele kes dushinurga välja mõtles. vähene austus sellele, kes ebapiisava "kaitsevalli" dushinurgale on ehitanud siin.
tekib kahtlus: kas asi on minus või lihtsalt nii käibki, et siin pole just väga terved mööbliesemed???
tänane üllatus ajaloo tunnis: mmm. meil on 12 eksam. jahh äge. ja 14 on tund...mida???? et siis. ühesõnaga meil on peale eksamit veel tunnid edasi....mmm norm heheheh.oleme siin ikka aktiivsed õppijad ma ütleks:) ma teadsingi et mingi catch peab olema et juba nii vara eksami saab ära tehtud. liiga lihtne nohh. uhhhhh. aga saame hakkama. ikka ja jälle ja alati.
linnud on siin päris omaette olevused. paar päeva tagasi tulime liiviga mööda meie kodusilda taas kodu poole ja ennäe...kostus laineteloksumist (sest oli pime) ja mingit veidrat lindudekoori kah...nad tiirutavad arvukalt varahommikuti ja öösiti sildade juures. ja liivi ütles geniaalselt..."hhmm...hitchkock tuleb nagu meelde"...täpselttäpselt.
ahjaaa. ja täna kirjanduses vaatasime lõike tänapäevasest moliere'i teatrietendusest: "Scapini kelmused". super oli nii et ma küsisin õpsilt dvdid endale siia koju, et saaks kahh üleni vaadata heheheh. jeeeeeeeeeeee. kultuur kultuur.
mis siis veel toimub?? ahjaaaaaaaaaa. eile veetsin pool päeva taas oma prantsuse pere juures siin. viisin neile kommi ja eesti muusikat ja nemad andsid vastu modernset kirjandust ja vana head pr muusikat. hehehe. exchange missugune. ja ka teine tütar lucie oli seekord kodus. ta õpib ajalugu ja me leidsime millest rääkida. ja eile oli muide nikolase päev. siin on vana traditsioon laulda nikolause laulu: mis on muide laste hirmutamiseks: sisu on et lihunik kutsub lapsi endalt ostma aga need ei taha miskit ja siis lihunik teeb oopis neist lastest lihakamakad ja püüab teistele maha ärida...hmmm. SWEEET. head isu kõigile:) hehehhe. aga. jahhh. ja kujutate ette: pereisa ja ema laulsid kahekesi enne söömaminekut hahahha nii huvitav ikka. nad kooris ka käinud, kusjuures solfi pole kumbki kunagi õppind hehehe.aga asjaarmastajad. ja nende maja oli üleni igast jõuluasju täis. ja hiljem teed juua, kasse paitada ja kamina juures istuda..ohh see oli suur puhkus.
ja otsustasime et lähme 18. dets teatrisse hihihihi jeeeeeeeeeeeeeeee. paranoiat vaatame. jessss lõbus:)
siis õhtu poole käisime liivi tuttava ja sõbranna Alicie'i juures prantsuse galette e soolaseid pannkooke söömas ja uudistamas. ta on üliäge tyttö, fännab klimti palju , boheem, aga tark mis tark. ja oskab hästi süüa teha...hahaha. kogu õhtu oli super ja mul oli kogu aeg see kuuluskuulus meistritöö "pannkoogijahuveski" meeles. nii naljakas....trall ja pillerkaar.
täna läks jälle hommikul minemisega kiireks aga mindud siiski sai. ja muide. täna õhtupoolikul, ajaloo TDs istudes. näis mulle et me Cescaga olime need 2, kes olid tunnis kõige osavõtlikumad, teised lösutasid ja joonistasid autosid või tegid lauale graffiteid. ojjaaaaa. tulevased ajaloolased:) hehehehe. ma ei saa üle ega ümber sellest kui tark meie väike kuri d'artagnan ehk ajaloo õps on....
ohhh tee kutsub. pean vastama. või nohh. mu kõht sunnib mind selleks.
adjöööö
ma ulatan teile oma käe!!!
Saturday, December 5, 2009
15 life-changigng trips
Tiina tuli prmaale. ja tiina avastas et ta tahab kogu maailma läbi käia, sest ei rahuldu praeguste geograafiliste ehk 0 teadmisetga. enne kui tiina kuhugi veel edasi põrutab õpib ta siiski kogu atlase ja maailma kaardi pähe. sest tiina tunneb millegipärast et ta on siiski kohutavalt rumal.
ja see hämmastab tiinat päris sügavalt.
tahaks end kogu aeg targana tunda. aga nii vist ei saa. ei tea, kas nt lepo sumera või arvo pärt...kas nad tunnevad end "suurtena" hinges. sest minu jaoks nad on need kättesaamatud "suured". neil on tõesti...selline aura. oreool. et vaatad neid eemalt ja mõtled: "oosssaaa juuudas küll...."...või lennart meri...ja ometi nii tagasihoidlikud isiksused.
ma mäletan. paar päeva tagasi rääkisime sellest liiviga. et millal me kord võrdne võrdsega oma õppejõududega saame silmitsi seista. tahtmine on suur. aga vahemaa nende ja meie vahel tundub nii ilmatu. aga võibolla ta ainult tundub. see on siiski hvitav fenomen. retoorika õps siin pistab kohe kisama, kui prantsuse noored ta tunnis ei oska ta üldistele kultuurilistele küsimustele vastata....kes oli Louis XIV ajal rahandusminister, kust tuli kuninga soov ehitada versailles. kes oli see arhitekt kes selle lõi? kes on 17. saj suurimad keeleteadlased-kriitikud? kreeka tähtsaim oraator? millal elas ciceron?. mida ütleb Montaigne õpetamise kohta? mis õieti on plejaad ja kust see nimi tuleb? mis on "vanade ja modernsete võitlus" kirjanduses...??? igasugused sellised asjad. näit pole neist siin keegi lugenud Swifti Gulliveri reise....ma ei suutnud seda uskuda, kui ise nägin, et nad raputasid kõik päid. ohhhsaaa pagan küll!!!!
inimese elu on lühike ja on pikk. veider eks ole? kui nii mõelda. pikk, sest näib nagu iga minut veniks. ja see on alati nii; kui tahad et miski kiiresti edasi läheks, siis ta just viibib. ja kui on hea ja lõbus, siis saab just aeg nii kibekiirelt otsa. murphy seadus. nagu meelega oleks seatud siin maailmas, et inimene ei tohi liialt rõõmu tunda elust. igast sekundist ei ole võimalik ju elnaudingut leida...või on siiski? soovitan lugeda Schopenhauerit laupäeva hommikl. Negativist, läbi ja lõhki: inimene on mõttetu, elu on mõttetu, kõik on hukule määratud. ja samas...nt markus aureliuse mõtted...kus kajab läbi see, kui tähtsad on väiksed asjad elus, kui palju need võivad teistele tähendada: naeratus, leebe pilk, "Aitäh", või "ma armastan sind". inimese elu koosnebki väikestest ja suurtest asjadest ja tegudest ja mõtetest. jja mulle näib...et tegelikult...on jst need väiksed need, mis on tähtsad. või nagu öeldakse sageli: et kellekski saada, tuleb nullist alustada ja terve trepp kuni ülemise korruseni läbi kõndida, siis alla vaadata, aru saada, kus algus oli ja kui palju vahet nüüdse ja alguse vahel on. ja nii on elus. ja see ongi elutrepp.
Tiina armastab üle kõige eesti muusikat. klassikalist muusikat. eriti Lepo SUmera "1981" ja arvo pärdi "De profundist". aga tiinat liigutab emotsionaalselt ka Thomas Newman ja tema "Any other name". musika on võimas propaganda masin. ta tirib kõik väiksed emotsioonikiud inimese nahast välja...nagu siis kui on tunne et midagi supervõimsat kajab su ümber ja sul tekib kananahk ihule ja sa mõtled: enam ilusamaks elu lihtsalt minna ei saa. aga saab. ja sa naeratad. sest eestlased niigi naeratavad vähe. tuleb rohkem seda teha. enda ja teiste jaoks. äkki siis see pahur inimene sinu kõrval ka naeratab...
tiina läks jälle natuke hulluks ja ostis 3 väikest raamatukest raamatupoest:
tsehhovi naiste kuningriik
au bonheur de lire
sur le zinc
need kaks viimast on seotud lugemisrõõmudega läbi kuulsate kirjanike silmade ja teine seostub prantsue kohvikutega kus kuulsad pr kirjanikud on armastanud käia.
olguolgu. asjalikkus on nüüd kaugele maha jäänud. aga kreeka keel ei lase end oodata.
kreeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeka.
ja see hämmastab tiinat päris sügavalt.
tahaks end kogu aeg targana tunda. aga nii vist ei saa. ei tea, kas nt lepo sumera või arvo pärt...kas nad tunnevad end "suurtena" hinges. sest minu jaoks nad on need kättesaamatud "suured". neil on tõesti...selline aura. oreool. et vaatad neid eemalt ja mõtled: "oosssaaa juuudas küll...."...või lennart meri...ja ometi nii tagasihoidlikud isiksused.
ma mäletan. paar päeva tagasi rääkisime sellest liiviga. et millal me kord võrdne võrdsega oma õppejõududega saame silmitsi seista. tahtmine on suur. aga vahemaa nende ja meie vahel tundub nii ilmatu. aga võibolla ta ainult tundub. see on siiski hvitav fenomen. retoorika õps siin pistab kohe kisama, kui prantsuse noored ta tunnis ei oska ta üldistele kultuurilistele küsimustele vastata....kes oli Louis XIV ajal rahandusminister, kust tuli kuninga soov ehitada versailles. kes oli see arhitekt kes selle lõi? kes on 17. saj suurimad keeleteadlased-kriitikud? kreeka tähtsaim oraator? millal elas ciceron?. mida ütleb Montaigne õpetamise kohta? mis õieti on plejaad ja kust see nimi tuleb? mis on "vanade ja modernsete võitlus" kirjanduses...??? igasugused sellised asjad. näit pole neist siin keegi lugenud Swifti Gulliveri reise....ma ei suutnud seda uskuda, kui ise nägin, et nad raputasid kõik päid. ohhhsaaa pagan küll!!!!
inimese elu on lühike ja on pikk. veider eks ole? kui nii mõelda. pikk, sest näib nagu iga minut veniks. ja see on alati nii; kui tahad et miski kiiresti edasi läheks, siis ta just viibib. ja kui on hea ja lõbus, siis saab just aeg nii kibekiirelt otsa. murphy seadus. nagu meelega oleks seatud siin maailmas, et inimene ei tohi liialt rõõmu tunda elust. igast sekundist ei ole võimalik ju elnaudingut leida...või on siiski? soovitan lugeda Schopenhauerit laupäeva hommikl. Negativist, läbi ja lõhki: inimene on mõttetu, elu on mõttetu, kõik on hukule määratud. ja samas...nt markus aureliuse mõtted...kus kajab läbi see, kui tähtsad on väiksed asjad elus, kui palju need võivad teistele tähendada: naeratus, leebe pilk, "Aitäh", või "ma armastan sind". inimese elu koosnebki väikestest ja suurtest asjadest ja tegudest ja mõtetest. jja mulle näib...et tegelikult...on jst need väiksed need, mis on tähtsad. või nagu öeldakse sageli: et kellekski saada, tuleb nullist alustada ja terve trepp kuni ülemise korruseni läbi kõndida, siis alla vaadata, aru saada, kus algus oli ja kui palju vahet nüüdse ja alguse vahel on. ja nii on elus. ja see ongi elutrepp.
Tiina armastab üle kõige eesti muusikat. klassikalist muusikat. eriti Lepo SUmera "1981" ja arvo pärdi "De profundist". aga tiinat liigutab emotsionaalselt ka Thomas Newman ja tema "Any other name". musika on võimas propaganda masin. ta tirib kõik väiksed emotsioonikiud inimese nahast välja...nagu siis kui on tunne et midagi supervõimsat kajab su ümber ja sul tekib kananahk ihule ja sa mõtled: enam ilusamaks elu lihtsalt minna ei saa. aga saab. ja sa naeratad. sest eestlased niigi naeratavad vähe. tuleb rohkem seda teha. enda ja teiste jaoks. äkki siis see pahur inimene sinu kõrval ka naeratab...
tiina läks jälle natuke hulluks ja ostis 3 väikest raamatukest raamatupoest:
tsehhovi naiste kuningriik
au bonheur de lire
sur le zinc
need kaks viimast on seotud lugemisrõõmudega läbi kuulsate kirjanike silmade ja teine seostub prantsue kohvikutega kus kuulsad pr kirjanikud on armastanud käia.
olguolgu. asjalikkus on nüüd kaugele maha jäänud. aga kreeka keel ei lase end oodata.
kreeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeka.
Friday, December 4, 2009
OKEI: ebaõnnestunud nädal.
mm. jah. suht täpne pealkiri. ei ole küll depressioon, see ei tuleks siin maal ju lihtsalt kõne allagi, aga siiski on nagu mingi näriv tühjus mis koriseb kõhus. ma olen ilmselgelt egoist, sest olen unustanud, et ka teistel on halbu päevi...ja neid ikka leidub. ju siis peavad needki olemas olema. lihtsalt selleks et meelde tuletada, kuivõrd on tarvis neid häid päevi hinnata. ma nimetan seda kellegi taevasistuva sarkastiliseks huumorimeeleks.
ebaõnnestumine oli nt see, et hispa eksam jäi ära ja see nihutati mul kreeka eksamiga samale päevale. lollus. eriti arvestades vabandust...et kõik U.E libre tunnid peavad ka eksami samal ajal tegema, 10. detsil. rumalus.
pidin arvuti mingi katkiläinud jubinaga sekeldama. nii palju sellest, et arvutiga olen saanud kõik väga kiiresti korda. ja selle eest ma sügavalt tänan prantslasi. tehnikat nad siiski mõistavad hehe.
see-eest. kreeka keeles. rääkis õps kogu aeg mingist repertoire'ist ja et see tuleb kõigil osta ja ta kontrollib. ja ise ta vehkis kogu aeg massivse kiirköitjaga. loomulikult ostis tiina endale ka sellise asja. ja mis siis tunnis välja tuli??? no ikka et repertoire on tegelt tilluke märkmik, kus lehed alfabeetilises järjekorras...ja sinna tuleb korralikult kogu sõnavara maha kirjutada. norm nohhh! tiina ei teadnud. aga õps on siiski äge. karm mutt:) positiivses mõttes!!
täna siis...oli ka selline ilus hommik. ja tiinal oli jaksu palju ajalooga maadelda. ja see on tore. omme jälle. akadeemiline elu on siiski elustiil, ma leian. eile õhtul läbisin julgelt kahe tunniga kogu mu retoorika materjali. wow. ägendus.
lähme pühap aliisi juurde prantsuse pannkooke tegema ja sööma ja peaksin mingi hetk ka oma prantsuse perega siin hängima. ohhh. saab natuke vaheldust. kuhu küll see aeg kaob, ma ei saa aru. keegi nagu kahmaks seda mul suurtes mõõtmetes lihtsalt ära...et jälle on kell pool 11 ja ma pole õieti miskit teinud...toretore.
aga ei.
ma ei jäta.
jätta ma kohe mitte ei või.
naljakas on siin õhtul tänavail käia kui koolist kojutulek. neil on loomulikult kõik siravad jõuluasjad ammu igale poole kinnitatud. kohati tundub mulle et liiiiiiiiiiiiiiiiiiiga. nt on pandud hiiglaslik tsirkuseratas meie ülikooli juurde püsti...nagu ameerika mäed tõepoolest. ja siis need siravad lillades ja roosades toonides ja vilguvad. mnjahhh...toretore. aga miks meil siin siiski selline london eye on?? et seos jõuludega ma mõtlen....???
ei tea. ma ei tea kas nad isegi väga hästi teavad.
ka liivil ei olnud hea päev eile. ta püüdis teha sidrunikooki aga ei tulnud välja. aga ahi peaaegu põles:)muid ikka liivi meisterdab siin igast asju: täna tegi komme, paar päeva tagasi nämmat kooki ja kaeraküpsiseid. pole miskit kui et konstateerida: liivil on söögitegemishoog sees.
:)
tiina lehvitab energiliselt!!!:)
musid teile.
ebaõnnestumine oli nt see, et hispa eksam jäi ära ja see nihutati mul kreeka eksamiga samale päevale. lollus. eriti arvestades vabandust...et kõik U.E libre tunnid peavad ka eksami samal ajal tegema, 10. detsil. rumalus.
pidin arvuti mingi katkiläinud jubinaga sekeldama. nii palju sellest, et arvutiga olen saanud kõik väga kiiresti korda. ja selle eest ma sügavalt tänan prantslasi. tehnikat nad siiski mõistavad hehe.
see-eest. kreeka keeles. rääkis õps kogu aeg mingist repertoire'ist ja et see tuleb kõigil osta ja ta kontrollib. ja ise ta vehkis kogu aeg massivse kiirköitjaga. loomulikult ostis tiina endale ka sellise asja. ja mis siis tunnis välja tuli??? no ikka et repertoire on tegelt tilluke märkmik, kus lehed alfabeetilises järjekorras...ja sinna tuleb korralikult kogu sõnavara maha kirjutada. norm nohhh! tiina ei teadnud. aga õps on siiski äge. karm mutt:) positiivses mõttes!!
täna siis...oli ka selline ilus hommik. ja tiinal oli jaksu palju ajalooga maadelda. ja see on tore. omme jälle. akadeemiline elu on siiski elustiil, ma leian. eile õhtul läbisin julgelt kahe tunniga kogu mu retoorika materjali. wow. ägendus.
lähme pühap aliisi juurde prantsuse pannkooke tegema ja sööma ja peaksin mingi hetk ka oma prantsuse perega siin hängima. ohhh. saab natuke vaheldust. kuhu küll see aeg kaob, ma ei saa aru. keegi nagu kahmaks seda mul suurtes mõõtmetes lihtsalt ära...et jälle on kell pool 11 ja ma pole õieti miskit teinud...toretore.
aga ei.
ma ei jäta.
jätta ma kohe mitte ei või.
naljakas on siin õhtul tänavail käia kui koolist kojutulek. neil on loomulikult kõik siravad jõuluasjad ammu igale poole kinnitatud. kohati tundub mulle et liiiiiiiiiiiiiiiiiiiga. nt on pandud hiiglaslik tsirkuseratas meie ülikooli juurde püsti...nagu ameerika mäed tõepoolest. ja siis need siravad lillades ja roosades toonides ja vilguvad. mnjahhh...toretore. aga miks meil siin siiski selline london eye on?? et seos jõuludega ma mõtlen....???
ei tea. ma ei tea kas nad isegi väga hästi teavad.
ka liivil ei olnud hea päev eile. ta püüdis teha sidrunikooki aga ei tulnud välja. aga ahi peaaegu põles:)muid ikka liivi meisterdab siin igast asju: täna tegi komme, paar päeva tagasi nämmat kooki ja kaeraküpsiseid. pole miskit kui et konstateerida: liivil on söögitegemishoog sees.
:)
tiina lehvitab energiliselt!!!:)
musid teile.
nihil novi sub sole
mmmm
kuulan hetkel mida? ööülikooli. soovitan soojalt neile, kes tunnevad uhkust selle üle, et on eestlased. on uus seeria välja tulnud: eesti rahatähed ja tuntud figuurid.
ohh. koduigatsus tuleb ju nii täitsa peale.
tiina oli täna ajaloofänn ja vaidles prantslannaga raamatukogus keset keskaegseid kaarte, atlasi ja sõnaraamatuid. oli lõbus!!!! sai teada palju uusi asju, sai korratud üle, sai ise öeldud palju asju. oli mõnus. isegi raamatukoguhoidja piidles meid natuke veidralt oma poolkuuklaasidega.oehjaaaah. Sandrine kuulas lõbusalt isegi mu monoloogi eestist kui kõigi poolt vallutatud vaesest väiksest maast. hahahh. mõnus. aga arheoloogia tunnid meeldivad talle igastahes rohkem. see on selge. ta on saanud juba skelette tõsta ja katki murda hehehe.
oo. just kuulsin, et on side selle vahel, et Baudelaire kirjutas ja ilmutas oma "Kurja lilled" samal ajal kui L. Koidula oma "Vainu lilled"...WOW: milline üllatus.
jeeeee rahvusaade! ilus sõna.
muidu siis. punnitan õppimisega. liivi teeb komme. hmmm. selline naljakas pühapäeva tunne on kergelt. veider. oli nii palju enne öelda, aga nüüd ei tule miski meelde. ohh. kuulan siis saadet edasi....
kuulan hetkel mida? ööülikooli. soovitan soojalt neile, kes tunnevad uhkust selle üle, et on eestlased. on uus seeria välja tulnud: eesti rahatähed ja tuntud figuurid.
ohh. koduigatsus tuleb ju nii täitsa peale.
tiina oli täna ajaloofänn ja vaidles prantslannaga raamatukogus keset keskaegseid kaarte, atlasi ja sõnaraamatuid. oli lõbus!!!! sai teada palju uusi asju, sai korratud üle, sai ise öeldud palju asju. oli mõnus. isegi raamatukoguhoidja piidles meid natuke veidralt oma poolkuuklaasidega.oehjaaaah. Sandrine kuulas lõbusalt isegi mu monoloogi eestist kui kõigi poolt vallutatud vaesest väiksest maast. hahahh. mõnus. aga arheoloogia tunnid meeldivad talle igastahes rohkem. see on selge. ta on saanud juba skelette tõsta ja katki murda hehehe.
oo. just kuulsin, et on side selle vahel, et Baudelaire kirjutas ja ilmutas oma "Kurja lilled" samal ajal kui L. Koidula oma "Vainu lilled"...WOW: milline üllatus.
jeeeee rahvusaade! ilus sõna.
muidu siis. punnitan õppimisega. liivi teeb komme. hmmm. selline naljakas pühapäeva tunne on kergelt. veider. oli nii palju enne öelda, aga nüüd ei tule miski meelde. ohh. kuulan siis saadet edasi....
Saturday, November 28, 2009
In vino veritas. ABSOLUUTSELT.
:)
jaaaa. tiina on taas kord heas tujus. seda siiski tuleb ette.
olen end parkinud sel nvil siis oma emmekese juurde siin prmaal, oleme pmt MAAL. ehk siis Le Mans. u Tours'i suurune linn aga solene'i vanemad elavad sellest kohast u 20 mintsi kaugusel suht metsas heheheh. chillllllllllllllll!
tulime reede ohtupoolikul, autos laulsime rohkem kui raakisime. tiina demonstreeris taas oma osavust. kui palju uusi sonu ta on viimase aja jooksul juurde oppinud? solene lihtsalt naeris roolis..no tore!! joudsime siia; installisime end sisse:), ja joudis ema koju. ema oli nimelt tiina parast ekstra kainud suuuures poes et osta igast voimatut prantsuse ja selle kandi toitu.. haha. wow. karbid friikatega, juuuuuustu; veini, sain ka aperatiivi loomulikult. olen teinud nende kodust ka pilti see on lihtsalt nii monus kodune ja suursuur. parast empsi tuli ka issi koju. nad on nii muhedad kahekesi; uks hasti vaike teine hasti suur ja kogu aeg ikka kallikalli ja musi musi ja patsustused seljale hahah. ja karpe tegigi muide issi!!:). teadsid kus eesti on ja puha. no ma toin neile kingi ka. eesti etnosokid ja soksi ja kupsist ja postkaardi tanuavaldusetga. hakaksid kohe neid sokke jalga proovima....ma nii puudsin mitte tais suuga naerda.... ilmselt olen kuulus siin peres hhahaha ja siis tulid veel solene'i vanem ode oma mehe ja vaikse lapsega kelle nimi on NOEL e tolkes JOULUD hahahahah! ta oli nii nunnnu. raakisin taga eesti keeles. ta sai aru ja utles tadi tiina. NORM!!!:) muide kogu pere on uleni BIO!
parast uhist soomist; vahepeal olime valmistanud ka tiramisu tanaseks, puhkasime ja raakisime niisama juttu, siis sattisime pisut ja laksime valja linna e Mansi. olime koos solene'i chillide sopradega, oli kohti kus ma nende jutuajamisest kull aru ei saanud aga eks neil ole oma tuttavad naljad ja vargid, muidu vaga toredad sobrad tal.muusikud ja ajaloolased. boheem vark.
joime ja naersime ja hullasime baaris mis on vagavaga levika moodi;;;;deja vu hahah! joudsime mi,ngi 3 koju alles, puruvasinud loomulikult. ja tana tegin grasse matinéed ja arlkasin 12.00 jehhuuu. soime ja mangisime igast lauamange hahah, nii chill ja isegi prantsuse hiina kabet. monus; ja siis laksime linna et vaadata suuurt st Julieni katedraali mis on uks ilusamaid mis olen nainud, ja veel vanalinna mis paris sarnane tallinna omale. deja vu AGAIN!!! kaisime ka uhes vaikses galeriimuuseumis mille pildid omme ules panen sest see oli lihtsalt geniaalne koht. MMM tiina nurrub nuud.
ei. tuleb valja et tiina peab JALLE sooma minema; hahahah toursi joudes vee ja leiva peale, tiinake. ei ole siin midagi.
SUUDLEN
bis
jaaaa. tiina on taas kord heas tujus. seda siiski tuleb ette.
olen end parkinud sel nvil siis oma emmekese juurde siin prmaal, oleme pmt MAAL. ehk siis Le Mans. u Tours'i suurune linn aga solene'i vanemad elavad sellest kohast u 20 mintsi kaugusel suht metsas heheheh. chillllllllllllllll!
tulime reede ohtupoolikul, autos laulsime rohkem kui raakisime. tiina demonstreeris taas oma osavust. kui palju uusi sonu ta on viimase aja jooksul juurde oppinud? solene lihtsalt naeris roolis..no tore!! joudsime siia; installisime end sisse:), ja joudis ema koju. ema oli nimelt tiina parast ekstra kainud suuuures poes et osta igast voimatut prantsuse ja selle kandi toitu.. haha. wow. karbid friikatega, juuuuuustu; veini, sain ka aperatiivi loomulikult. olen teinud nende kodust ka pilti see on lihtsalt nii monus kodune ja suursuur. parast empsi tuli ka issi koju. nad on nii muhedad kahekesi; uks hasti vaike teine hasti suur ja kogu aeg ikka kallikalli ja musi musi ja patsustused seljale hahah. ja karpe tegigi muide issi!!:). teadsid kus eesti on ja puha. no ma toin neile kingi ka. eesti etnosokid ja soksi ja kupsist ja postkaardi tanuavaldusetga. hakaksid kohe neid sokke jalga proovima....ma nii puudsin mitte tais suuga naerda.... ilmselt olen kuulus siin peres hhahaha ja siis tulid veel solene'i vanem ode oma mehe ja vaikse lapsega kelle nimi on NOEL e tolkes JOULUD hahahahah! ta oli nii nunnnu. raakisin taga eesti keeles. ta sai aru ja utles tadi tiina. NORM!!!:) muide kogu pere on uleni BIO!
parast uhist soomist; vahepeal olime valmistanud ka tiramisu tanaseks, puhkasime ja raakisime niisama juttu, siis sattisime pisut ja laksime valja linna e Mansi. olime koos solene'i chillide sopradega, oli kohti kus ma nende jutuajamisest kull aru ei saanud aga eks neil ole oma tuttavad naljad ja vargid, muidu vaga toredad sobrad tal.muusikud ja ajaloolased. boheem vark.
joime ja naersime ja hullasime baaris mis on vagavaga levika moodi;;;;deja vu hahah! joudsime mi,ngi 3 koju alles, puruvasinud loomulikult. ja tana tegin grasse matinéed ja arlkasin 12.00 jehhuuu. soime ja mangisime igast lauamange hahah, nii chill ja isegi prantsuse hiina kabet. monus; ja siis laksime linna et vaadata suuurt st Julieni katedraali mis on uks ilusamaid mis olen nainud, ja veel vanalinna mis paris sarnane tallinna omale. deja vu AGAIN!!! kaisime ka uhes vaikses galeriimuuseumis mille pildid omme ules panen sest see oli lihtsalt geniaalne koht. MMM tiina nurrub nuud.
ei. tuleb valja et tiina peab JALLE sooma minema; hahahah toursi joudes vee ja leiva peale, tiinake. ei ole siin midagi.
SUUDLEN
bis
Monday, November 23, 2009
"Souviens-toi que tu joues dans une pièce qu'a choisie le metteur en scène : courte, s'il la voulue courte, longue, s'il l'a voulue longue" Epictète
mõnus.
olime just liiviga siin minu toas. niisama chillisime. ja otsisime tlust piiblilugu. tahaks väga võtta. on selline eriline huvi üldise kultuuriloo vastu tärganud ja nüüd püüame kahe käe ja jalaga seda igalt poolt kokku kraapida.
täna oli paaniline peaaegu keel vesti peal päev: 4 tundi. omme ainult keskaja kirj. algas siis varahommikuse ärkamisega ja juuste sugemisega, sai teed vohmitud ja putdru moodi asja söödud. ma ei suuda sellega endiselt harjuda et siin hommikusöögiks sooja sööki ei sööda. sellest tunnen puudust. kiirustasin siis läbi vihma ja just mitte eriti tugevalt ehitatud made in taiwan sportjalanõudega kooli, kusjuures need jalatsid ei sulanudki tee peal ära. väga tugev jeeee:)
ajalugu oli inspireeriv nag alati. kohenii inspireeriv et õps lubas endale 10 mintsi üle aja joosta...2 h on ilmselgelt liiga vähe talle...hilinesin kirj.teadusse seda siiski teadlikult, ja istusin rahulikult pliiatsit närides ja õpetajat kuulates.
väike timeout ja söömine. seekord oli spinat päris armetu väljanägemisega. aga kõht karjus süüasüüa!!! nii et sõimegi! siis veel..lõbutsesime liiviga keskaja kirj CMis kus läks päris kähku. see on muide see tund kus mul alati hull uni peale tuleb aga seekord seda ei tulnudki. see ei tähenda et tund igav oleks, ei. lihtsalt. väsimus ilmselt. ja kohvi puudus. sest ma ei taha siin kohvi juua. elatun teest.
viimne tund oli siis veel ajalugu. TD. härra ma-näen-välja-nagu-musketär oli sillas ja väga passionné nagu alati. et jäi kohe 25 mintsi tundi hiljaks. siin ei ole siiski tlu, et pärast 15 minti ootamist käib stardipauk ja kõik tormavad kiirustades väljapääsu poole. ohei. ootasime kõik nurrudes. ja lõpuks ta tuligi. ta EI vabandanud. ma leidsin selle huvitava. aga noh: sellise ajuga professor ilmselt ei peagi end vabadama aga kui ta naeratada püüab siis tõuseb tal ainult üks suunurk heheheheh: vot nii. tunni kõrghetk oli siis, kui ta ütles et noh..." : no kuidas te ei mõista.. keskajal oli 2000 liivrit super suur summa. no kui suur?? no keskajal maksis siis üks selline väikse senjööri majake ja valduseke nii u 150 eurot"....vaikus klassis...."või mis...tähendab liivrit!!! (naer)...ta peedistab jultunult kõiki tulevasi noori ajaloolasi. üks ettekande esitaja julges 50 sekundit aega laristada kirjutades tahvlile põhipunkte üles...õps kommenteeris et ei ole viisakas üldiselt nii kaua aega auditooriumi suunas tagumikuga olla...OUCH. missugune mees...!!!!
muidu läheb tegusalt. lugedes ja ümberkirjutades ja magades ja ikka nii...see nv siis ootab mu ristiemmeke mind enda juurde koju. e siis oma vanemate koju linnast väljas. jeeeeeeeeeee. saab jälle uut õhku maitsta. just õige asi mis ma vajan enne eksameid. HUHHHHH!!!!
nosin keskaja ajalugu süüa. nämmnämm.
koolist koju tulles laulsime cescaga võidu prantsuse, mina eesti ja tema itaalia jõululaulukesi. mmmmm ZEN, inimesed!!!
olime just liiviga siin minu toas. niisama chillisime. ja otsisime tlust piiblilugu. tahaks väga võtta. on selline eriline huvi üldise kultuuriloo vastu tärganud ja nüüd püüame kahe käe ja jalaga seda igalt poolt kokku kraapida.
täna oli paaniline peaaegu keel vesti peal päev: 4 tundi. omme ainult keskaja kirj. algas siis varahommikuse ärkamisega ja juuste sugemisega, sai teed vohmitud ja putdru moodi asja söödud. ma ei suuda sellega endiselt harjuda et siin hommikusöögiks sooja sööki ei sööda. sellest tunnen puudust. kiirustasin siis läbi vihma ja just mitte eriti tugevalt ehitatud made in taiwan sportjalanõudega kooli, kusjuures need jalatsid ei sulanudki tee peal ära. väga tugev jeeee:)
ajalugu oli inspireeriv nag alati. kohenii inspireeriv et õps lubas endale 10 mintsi üle aja joosta...2 h on ilmselgelt liiga vähe talle...hilinesin kirj.teadusse seda siiski teadlikult, ja istusin rahulikult pliiatsit närides ja õpetajat kuulates.
väike timeout ja söömine. seekord oli spinat päris armetu väljanägemisega. aga kõht karjus süüasüüa!!! nii et sõimegi! siis veel..lõbutsesime liiviga keskaja kirj CMis kus läks päris kähku. see on muide see tund kus mul alati hull uni peale tuleb aga seekord seda ei tulnudki. see ei tähenda et tund igav oleks, ei. lihtsalt. väsimus ilmselt. ja kohvi puudus. sest ma ei taha siin kohvi juua. elatun teest.
viimne tund oli siis veel ajalugu. TD. härra ma-näen-välja-nagu-musketär oli sillas ja väga passionné nagu alati. et jäi kohe 25 mintsi tundi hiljaks. siin ei ole siiski tlu, et pärast 15 minti ootamist käib stardipauk ja kõik tormavad kiirustades väljapääsu poole. ohei. ootasime kõik nurrudes. ja lõpuks ta tuligi. ta EI vabandanud. ma leidsin selle huvitava. aga noh: sellise ajuga professor ilmselt ei peagi end vabadama aga kui ta naeratada püüab siis tõuseb tal ainult üks suunurk heheheheh: vot nii. tunni kõrghetk oli siis, kui ta ütles et noh..." : no kuidas te ei mõista.. keskajal oli 2000 liivrit super suur summa. no kui suur?? no keskajal maksis siis üks selline väikse senjööri majake ja valduseke nii u 150 eurot"....vaikus klassis...."või mis...tähendab liivrit!!! (naer)...ta peedistab jultunult kõiki tulevasi noori ajaloolasi. üks ettekande esitaja julges 50 sekundit aega laristada kirjutades tahvlile põhipunkte üles...õps kommenteeris et ei ole viisakas üldiselt nii kaua aega auditooriumi suunas tagumikuga olla...OUCH. missugune mees...!!!!
muidu läheb tegusalt. lugedes ja ümberkirjutades ja magades ja ikka nii...see nv siis ootab mu ristiemmeke mind enda juurde koju. e siis oma vanemate koju linnast väljas. jeeeeeeeeeee. saab jälle uut õhku maitsta. just õige asi mis ma vajan enne eksameid. HUHHHHH!!!!
nosin keskaja ajalugu süüa. nämmnämm.
koolist koju tulles laulsime cescaga võidu prantsuse, mina eesti ja tema itaalia jõululaulukesi. mmmmm ZEN, inimesed!!!
Saturday, November 21, 2009
"Randaja; teid ei ole. Teed sunnivad kondides"
..............................................................................................................
See tahistab seda meeeeeeeeeeeeletult ilusat aega mis olen juba 2 paeva Bretagne's veetnud. otsustasime pmt liiviga et tuleme siia oma vanaduspolve nautima. INIMESED:
Elu on luhike! IL FAUT PROFITER! just nagu see hispaania vanasona utleb. teid ei ole olemas; on ainult valikud.
Oleme vaikelinnas ja vaikekulas. siin on uskumatult ilus. sadamalinnas. suht loodeprantsusmaa siis. oh pipi pikksukk ja karupoeg Puhh. siin on pittoresque toesona. oleme liiviga armunud. ulepea kaela armunud. Vaiksed kitsad teeribad. lahestikku end mitte liiga lahestikku asetsevad maamajad mis ehitatud koik tahumata kivist. varviliste aknaluukidega sadamalinn, mille eestseisja on puha anna, jeesuse vanaema, meremeeste meka, nimega Paimpaul. ilus!! oleme siin cecile'i juures, liivi tore tuttav ja giiiiiiiiid. ta viib meid siiasinna, naitab enamvahem Stonehenge'i e megaliitidest vana matmispaik mis lihtsalt keset uhte poldu asetseb...; ostab sadat sorti juustu; kohvitab meiega, teeb ekstra KARPE meile suua ja veini ja siidrit ja pannkooke mis just siit piirkonnast parit. ja ohh.. ma tunnen puudust saaremaa imearmsast maastikkust. soitsime mooda looderannikut, paike pasitis muide,nagime sinise liivaga randa; korjasime karpe; bretagne's on muide merel suur tousu ja moona vahe mis muide on 13 meetrit; suurimaid maailmas; kaisime roosa liivaga rannas; nagime tuuleveskit ja mereveskeid, karpidekasvatamisreste; vaikseid kivikirikuid, nagime nobeli laureaatide randa, marie curie kunagist maja ja l'oreali omaniku maamaja; kus cecile kais noorena pidutsemas, oppisime kalameeste elu, ajalugu, kaisime vagevas baaris kus publikut oli vahem kui improviseerivaid muusikuid trummide, kitarride, sakside, klanerti, tuuba, suntekaga; WOW. absoluutne bliss. koik tundisd baaris koiki. koik tantsisid. koik musitasid. elu oli niiiiiiiiii ilus sel hetkel. koik mured lainud. probleemid unustatud. ainult siin ja praegu. ja see ongi nii. toesona.
poikaime sisse kloostri varemetesse mis muide analoogne piritale, huvitava ajalooga, ka turult huppasime labi et kohvi votta ja loomulikult juustu hammustada, soitsime mooda kaarjaid teid pustloodis voi vabalangusega pohjatusse langedes, imetlesime vapustavaid silmi niiskeks ajavaid panoraame mererannikul...soime craquelins'e, erilised munavalgest meisterdatud soolased saiad, kaisime cecile'i venna sunnapeol, kus nagime toelist prantsuse perepidu, ja tiina joi rummi pirnidega; mis muide isetehtud ja hasti tehtud.
ligunesime vannis ja soime imelahedat bretagne'i specialtyt; KARPE. mis enne potti pistmist veel ELASID. ma avastan iga hetk midagi uut ja unustamatut. avastan uusi imelisi inimesi. lihtsaid aga imelisi inimesi. terve homne paev on veel meie paralt. il faut profiter ,il faut profiter!!! elu on geniaalne. elu on roosa. elu on nautimist vaart.
laadime liiviga monuledes oma akusid. akusid mis vajavad laadimist!
mary poppins!!!!
kuidas me siit uldse ara suudame tulla??
kes tuleb ja kisub meid siit ara??
ALATI leidub midagi uut siin paikese all!!!
tiina ja liivi lehvitavad. ja tervitavad ja saadavad bretagne'i musud. ja saadavad karpe ja veini kahh. elagu meremehed!! AHHOI!!!
See tahistab seda meeeeeeeeeeeeletult ilusat aega mis olen juba 2 paeva Bretagne's veetnud. otsustasime pmt liiviga et tuleme siia oma vanaduspolve nautima. INIMESED:
Elu on luhike! IL FAUT PROFITER! just nagu see hispaania vanasona utleb. teid ei ole olemas; on ainult valikud.
Oleme vaikelinnas ja vaikekulas. siin on uskumatult ilus. sadamalinnas. suht loodeprantsusmaa siis. oh pipi pikksukk ja karupoeg Puhh. siin on pittoresque toesona. oleme liiviga armunud. ulepea kaela armunud. Vaiksed kitsad teeribad. lahestikku end mitte liiga lahestikku asetsevad maamajad mis ehitatud koik tahumata kivist. varviliste aknaluukidega sadamalinn, mille eestseisja on puha anna, jeesuse vanaema, meremeeste meka, nimega Paimpaul. ilus!! oleme siin cecile'i juures, liivi tore tuttav ja giiiiiiiiid. ta viib meid siiasinna, naitab enamvahem Stonehenge'i e megaliitidest vana matmispaik mis lihtsalt keset uhte poldu asetseb...; ostab sadat sorti juustu; kohvitab meiega, teeb ekstra KARPE meile suua ja veini ja siidrit ja pannkooke mis just siit piirkonnast parit. ja ohh.. ma tunnen puudust saaremaa imearmsast maastikkust. soitsime mooda looderannikut, paike pasitis muide,nagime sinise liivaga randa; korjasime karpe; bretagne's on muide merel suur tousu ja moona vahe mis muide on 13 meetrit; suurimaid maailmas; kaisime roosa liivaga rannas; nagime tuuleveskit ja mereveskeid, karpidekasvatamisreste; vaikseid kivikirikuid, nagime nobeli laureaatide randa, marie curie kunagist maja ja l'oreali omaniku maamaja; kus cecile kais noorena pidutsemas, oppisime kalameeste elu, ajalugu, kaisime vagevas baaris kus publikut oli vahem kui improviseerivaid muusikuid trummide, kitarride, sakside, klanerti, tuuba, suntekaga; WOW. absoluutne bliss. koik tundisd baaris koiki. koik tantsisid. koik musitasid. elu oli niiiiiiiiii ilus sel hetkel. koik mured lainud. probleemid unustatud. ainult siin ja praegu. ja see ongi nii. toesona.
poikaime sisse kloostri varemetesse mis muide analoogne piritale, huvitava ajalooga, ka turult huppasime labi et kohvi votta ja loomulikult juustu hammustada, soitsime mooda kaarjaid teid pustloodis voi vabalangusega pohjatusse langedes, imetlesime vapustavaid silmi niiskeks ajavaid panoraame mererannikul...soime craquelins'e, erilised munavalgest meisterdatud soolased saiad, kaisime cecile'i venna sunnapeol, kus nagime toelist prantsuse perepidu, ja tiina joi rummi pirnidega; mis muide isetehtud ja hasti tehtud.
ligunesime vannis ja soime imelahedat bretagne'i specialtyt; KARPE. mis enne potti pistmist veel ELASID. ma avastan iga hetk midagi uut ja unustamatut. avastan uusi imelisi inimesi. lihtsaid aga imelisi inimesi. terve homne paev on veel meie paralt. il faut profiter ,il faut profiter!!! elu on geniaalne. elu on roosa. elu on nautimist vaart.
laadime liiviga monuledes oma akusid. akusid mis vajavad laadimist!
mary poppins!!!!
kuidas me siit uldse ara suudame tulla??
kes tuleb ja kisub meid siit ara??
ALATI leidub midagi uut siin paikese all!!!
tiina ja liivi lehvitavad. ja tervitavad ja saadavad bretagne'i musud. ja saadavad karpe ja veini kahh. elagu meremehed!! AHHOI!!!
Tuesday, November 17, 2009
Kas sa teadsid, et Tours'i katedraalis e St-Martin'i kirkikus on eendine Paavst J. Paulus II misjonärina käinud?
Jaa Tiina teab. Liivi ka.
Aga TEIE vist ei tea. noh. nüüd teate siiski.
uus info on ikka kasulik, ma arvan.
mõtlesin kirjutada, mis toimub mu elus.
See nv vast minek Bretagne'sse Liivi tuttava juurde ringreisile. äge.
mitte nii äge oli see, et mu arvuti laadja läks paar päeva tagasi katki ja pidin uue ostma . maksis 60 euri. minu jaoks palj. ses suhtes et see oli mul hoopis millegi muu jaoks tallelel pandud. oli kurb moment mu elus siin jah. sest kuidagi kõik tundus nii allamäge minevat. aga nüüd on jälle ülesmmäge. noh. ilmselgelt peab tiina tagasi tulles tööle hakkama ja raha teenima kiirustama. mis on tegelikult täiesti positiivne, ma leian. inimene peab töötama. Nagu kallis Tammsaare ütleb: "Tee tööd , siis tuleb ka armastus!". Tiina lisaks siia veel "ja ka muud hüved"!:)
Tiina kirjutab endiselt dissertatsiooni. ei suju millegipärast. peaks kreekat õppima. aga pole hetkel tuju üldse. läksin eile liiga hilja magama ja tulemus oli see et peaaegu jäin täna kell 10.00 tundi hiljaks. aga mitte siiski õnneks. jessss. üllatasin ka iseend. ma isegi ei jooksnud. äge. see oli ka mu ainuke tund. ja huvitav. ehkki väsitav. kirjanduses saame tõsiselt pakse ja sisutihedaid farsse lugeda. mõnus harjutus ja nii..aga ikkagi. täna nägin, et järgmiseks korraks on uus farss, mille sisu on ajalooline ja puudutab keskajal toimunud tähtsat teoloogilist arutelu hoopis. vat kus lops. varem oli ikka teisel naha üle kõrvade tõmbamine ja niisama meeste-naiste vahelised suhete klaarimised. oleme jõudnud siis uuele tasemele nähtavasti. uus maailm avardub mu ümber.
aga sel pühapäeval käisime pärastlõunal liiviga kunstimuuseumis tasuta Max Ernsti näitusel. soovitan tutvuda selle mehe loominguga. ta oli filosoof, luuletaja, kunstnik, skulptor, graafik, mõtleja, unistaja, vagabond...oh ja mida kõike veel ta ei olnud...Kusjuures talle meeldis eriti da Vinci. (näete siin ehk juba paralleeli nende kahe vahel...suured geeniused, kes tegelesid enda mitmekülgse vaimse arendamisega. samuti oli Ernstil huvitav ja omapärane lindude obsession. (nendin et mul lihtsalt ei tule siin eesti keelne vaste meelde. väga vabandan.)...lisaks näitusele oli lühike kontsert klaveri, klarneti, primadonna ja nö Max Ernsti enese poeesia deklameerimise näol. võimas oli. tõsiselt kaasakiskuv. oleme nüüd liiviga jälle ühe untsi võrra rikkamad. ikka vaimselt.
emps lubas saata paki. igast eesti maiustustega. jeeeeeeee. on, mida oodata:)...varsti hakkavad juba eksamid kuhjuma. ei taha veel mõelda..ei oska midagi karta või loota või oodata. aga kartus on ikka rinnas sees. et huvitav küll, mida põnevat meile siis pakutakse...:)...
koju tulles või kooli minnes näen et siin ripuvad ka suvel kogu aeg jõulukaunistused...või noh..need siravad ja helendavad asjad postilaternate ja majade vahel...et ei olegi ainult tallinnas laiskus. ei jõua ära oodata, kui siin saab jõulusagimist juba näha. kui ma FNACis käisin nägin vitriinidel igast jõuluvidinaid ja ka supermarketites on sokolaadikalendrid ja igast võimalikud jõulunadinad üleval. mõnus mõnus. viimastel päevadel sabistab natuke nukrat vihma juba. ennem oli ikka nii ilus. üldse ei sadanud. no eesti vihmaga ei anna muidugi võrrelda, tonaalsus on siin siiski palju väiksem!!!:)
muidu on positiivne ikkagi olla. ei muserda elu. ei muserda ilm. muserdab ehk see, et millegipärast tuleb mul uni kogu aeg valel ajal peale. aga ka sellest saame üle. tiina saab ikka kõigest üle. süstime positiivsust endasse nüüd!!!! mmmmmmmmmmmm. kui hea!:):)
nii tahaks draamateatrisse praegu Albeed vaatama minna...Kes kardab Virginia Woolfi??. see on mu lemmikuid kogu näitekirjanduses. oh. küll jõuab. küll jõuab. aega onnnnnnn...
noniii. tiina dissertatsioon kutsub haledalt...peab vastama. lendan. aga teile head magusat und. kas teil sajab lund?? kas on külm?? tehke sooja teed ja pange mett ja sidrunit ka hulgakesi ikka sisse. siis on hääää mekk kah!!!!
bisous.
Aga TEIE vist ei tea. noh. nüüd teate siiski.
uus info on ikka kasulik, ma arvan.
mõtlesin kirjutada, mis toimub mu elus.
See nv vast minek Bretagne'sse Liivi tuttava juurde ringreisile. äge.
mitte nii äge oli see, et mu arvuti laadja läks paar päeva tagasi katki ja pidin uue ostma . maksis 60 euri. minu jaoks palj. ses suhtes et see oli mul hoopis millegi muu jaoks tallelel pandud. oli kurb moment mu elus siin jah. sest kuidagi kõik tundus nii allamäge minevat. aga nüüd on jälle ülesmmäge. noh. ilmselgelt peab tiina tagasi tulles tööle hakkama ja raha teenima kiirustama. mis on tegelikult täiesti positiivne, ma leian. inimene peab töötama. Nagu kallis Tammsaare ütleb: "Tee tööd , siis tuleb ka armastus!". Tiina lisaks siia veel "ja ka muud hüved"!:)
Tiina kirjutab endiselt dissertatsiooni. ei suju millegipärast. peaks kreekat õppima. aga pole hetkel tuju üldse. läksin eile liiga hilja magama ja tulemus oli see et peaaegu jäin täna kell 10.00 tundi hiljaks. aga mitte siiski õnneks. jessss. üllatasin ka iseend. ma isegi ei jooksnud. äge. see oli ka mu ainuke tund. ja huvitav. ehkki väsitav. kirjanduses saame tõsiselt pakse ja sisutihedaid farsse lugeda. mõnus harjutus ja nii..aga ikkagi. täna nägin, et järgmiseks korraks on uus farss, mille sisu on ajalooline ja puudutab keskajal toimunud tähtsat teoloogilist arutelu hoopis. vat kus lops. varem oli ikka teisel naha üle kõrvade tõmbamine ja niisama meeste-naiste vahelised suhete klaarimised. oleme jõudnud siis uuele tasemele nähtavasti. uus maailm avardub mu ümber.
aga sel pühapäeval käisime pärastlõunal liiviga kunstimuuseumis tasuta Max Ernsti näitusel. soovitan tutvuda selle mehe loominguga. ta oli filosoof, luuletaja, kunstnik, skulptor, graafik, mõtleja, unistaja, vagabond...oh ja mida kõike veel ta ei olnud...Kusjuures talle meeldis eriti da Vinci. (näete siin ehk juba paralleeli nende kahe vahel...suured geeniused, kes tegelesid enda mitmekülgse vaimse arendamisega. samuti oli Ernstil huvitav ja omapärane lindude obsession. (nendin et mul lihtsalt ei tule siin eesti keelne vaste meelde. väga vabandan.)...lisaks näitusele oli lühike kontsert klaveri, klarneti, primadonna ja nö Max Ernsti enese poeesia deklameerimise näol. võimas oli. tõsiselt kaasakiskuv. oleme nüüd liiviga jälle ühe untsi võrra rikkamad. ikka vaimselt.
emps lubas saata paki. igast eesti maiustustega. jeeeeeeee. on, mida oodata:)...varsti hakkavad juba eksamid kuhjuma. ei taha veel mõelda..ei oska midagi karta või loota või oodata. aga kartus on ikka rinnas sees. et huvitav küll, mida põnevat meile siis pakutakse...:)...
koju tulles või kooli minnes näen et siin ripuvad ka suvel kogu aeg jõulukaunistused...või noh..need siravad ja helendavad asjad postilaternate ja majade vahel...et ei olegi ainult tallinnas laiskus. ei jõua ära oodata, kui siin saab jõulusagimist juba näha. kui ma FNACis käisin nägin vitriinidel igast jõuluvidinaid ja ka supermarketites on sokolaadikalendrid ja igast võimalikud jõulunadinad üleval. mõnus mõnus. viimastel päevadel sabistab natuke nukrat vihma juba. ennem oli ikka nii ilus. üldse ei sadanud. no eesti vihmaga ei anna muidugi võrrelda, tonaalsus on siin siiski palju väiksem!!!:)
muidu on positiivne ikkagi olla. ei muserda elu. ei muserda ilm. muserdab ehk see, et millegipärast tuleb mul uni kogu aeg valel ajal peale. aga ka sellest saame üle. tiina saab ikka kõigest üle. süstime positiivsust endasse nüüd!!!! mmmmmmmmmmmm. kui hea!:):)
nii tahaks draamateatrisse praegu Albeed vaatama minna...Kes kardab Virginia Woolfi??. see on mu lemmikuid kogu näitekirjanduses. oh. küll jõuab. küll jõuab. aega onnnnnnn...
noniii. tiina dissertatsioon kutsub haledalt...peab vastama. lendan. aga teile head magusat und. kas teil sajab lund?? kas on külm?? tehke sooja teed ja pange mett ja sidrunit ka hulgakesi ikka sisse. siis on hääää mekk kah!!!!
bisous.
Saturday, November 14, 2009
maadlen maadlen maadlen. ajugümnastika.
Tristesse
(A. de Musset)
j'ai perdu ma force et ma vie
et mes amis et ma gaieté
j'ai perdu jusqu'à la fierté
qui faisait croire à mon génie.
quand j'ai connu la Verité
j'ai cru que c'était mon amie
quand je l'ai comprise et sentie
j'en étais déjà dégouté.
Et pourtant elle est éternelle
et ceux qui se sont passés d'elle
ici-bas ont tout ignoré
Dieu parle, il faut qu'on lui réponde
le seul bien qui me reste dans ce monde
est d'avoir quelquefois pleuré.
Mul ei ole nukker tuju. aga mulle meeldib see nukker luule. Tiina ei ole hulluks läinud. kes tiinat vähegi teab siis ta teab ka et tiina teeb mõnikord kummalisi asju. nt kui te siseneksite mu 9ruutmeetrisse urgu siin Tours'is, oleks seintel nähtaval suured ülesriputatud paberid. neil pabereil on luuletused. mu lemmikluuletused. üks neist on ka siin ette loetud. see on kurb. aga ma ei ole kurb. aga ilus luule ei peagi alati lugeja emotsioonidega kooskõlas olema. aga ma tunnen et seda lugedes miski minu sees liigahtab. ma ei tea mis see on..aga ma tean et ma olen sellest luulest liigutatud. ja ma tahan seda veel kord lugeda. seda veel kord enda sisse imeda. ja see on tõsiselt...see on nagu droog. mida rohkem loed seda rohkem tahad veel lugeda. naljakas...see luule.
mm. ma ei ole saanud tegelikult siia oma mõtteid kirjutada. minu, tiina, mõtteid. mis on sageli nii segased ja mittedeshifreeritavad, et lugejal tekivad teatud kahtlused autoris endas...ma kirjeldan, mis mu ümber toimub, mis ma näen ja kuulen ja tajun ja läbi elan. ja reisidest kirjutan. aga mida tiina mõnikord mõtleb...see on vist murphy seadus...et kui sa tead, et sul on ilusad mõtted, aga ei oska neid ometi kirja panna. kirjutamine on suur kunst. sellest olen ma viimastel kuudel aru saanud. aitäh kirj.teadus, kodune raamatukogu, teater ja kirjandus ise. igaüks ei oska kirjutada. tiina ei oska ka kirjutada. aga tiina õpib, KUIDAS seda osata ja õppida. sest tiina tahab kirjutada.
leian end mõnikord mingist teisest universumist. nt kui tulen koolist kodu poole...ja jalutan alati üle selle sama silla. ja sel sillal...sel sillal on ALATI keegi, kes nõjatub mugavalt reelingule ja vaatab otse. ta vaatab jõge ja järgmist silda seal eemal. ja ta vaatab sügavalt ja kaua. sest tal on aega vaadata. ja mitte miski teda ei sega...ja see on see tema MOMENT. tema hingetõmme.
mina. ma jalutan alati sel sillal. ja ma ei ole veel kunagi nende 2 kuu jooksul seal peatunud. ma pean seal peatuma. kas või paariks minutiks. lihtsalt joosta kogu aeg, kuhugi rutata...see on mõttetu. tuleb leida aega. alati on aega. isegi kui sa ütled endale et sul ei ole aega. tegelikult sul on küll. aga sa ise sisendad et ei ole.
inimene on ikka üks imelik loom. aga siin. prantslastel. neil üldiselt on aega.
siin elades. ma tunnen nii väikestest asjadest rõõmu. ma tunnen inimestest rõõmu, ja õppimisest ja raamatutest tunnen rõõmu, ja kui kõht ulub siis tunnen söögitegemisest rõõmu ja pidudest ja teistega rääkimisest tunnen rõõmu. ma tunnen tuulest rõõmu sest on ju nii tore et ei saja, aga on vaid tuul...:). ühes minu ammu-lemmikraamatuks-saanud teoses on selline repliik peategelase suust: "The more I see the world, the less satisfied I am with it." Võimalik...ja tihti olen ka ise seda tundnud aga ma muudaksin siin ühe sõna..."The more I see the world the less satisfied I am with myself." ja nii ma end ka tunnen praegu. tuleb end kogu aeg eemalt vaadata ja kritiseerida osata. tuleb end paremaks muuta. see on vale kui öeldakse et inimene ei saa end muuta. saab küll. aga ta peab ise tahtma end muutma. ja siin on juba suur vahe...Ma olen tutvunud nii paljude uute inimestega. siin on sõbrad, väga head sõbrad, tunnikaaslased, juhusõbrad, tänavatuttavad, meie residentsi ehitaja-parandaja mees. on igasuguseid inimesi. see paneb mind mõnikord naerma. kõik see krempel üheskoos. kuulda esikus itaalia ja hispaania keelt, siis kreeka ja vene keelt. vahepeal eesti keelt ja naeratada kui teised ümberringi vait jäävad ja sind vaatavad ja ilmselgelt mõistavad et see keel on hoopis mingi veider asi...hahaa! see on imeline! ja kõiki ühendab siis see suur armastus ja KIRG prantsuse keele vastu. eks ole absurdne tegelikult??
Okei. tiina saab ise ka aru et see ilus mõttevoog ei ole üldse nii ilus kui ta tiina endi mõtetes on. seega tiina võtab pretsioossust nüüd vähemaks:)
khm. mis mind shokeerib?
1. siin on süsteem koolis: õpetaja ütleb üldiselt tunnis kui järgmine tund ära jääb. tlu võiks võtta õppust:)
2. õpetaja võib saada väga kurjaks. ta võib läbi teha tõelise metamorfoosi. nagu kafka ette kujutas. aga veel kurjemalt. õpetaja võib hakata natuke mässava õpilase kallal raskelt võtma st ta hakkab õpilast mõnitama...WOW. see oli mulle tõeline shokk kirj.teaduse tunnis. aga just selline asi juhtuski. õpetaja on siin valgustatud monarh. absoluutselt nii ongi.
3. on näha kahjuks end hüpitavaid ja endast ja enda teadmistest liiga heal arvamisel olevaid prantsuse noori...kes julgevad õpetajale vastikult vastu hakata, õpetajat klassis tunni ajal kritiseerida või vastata küsimusele: " Tund pole veel läbi, miks te klassist lahkute?...."EEE...see tund ei ole huvitav...". suurim solvang mida võib õpetajale näkku visata. inimene on ikka huvitav loom küll...
4. mõni õpilane magab koridoris, põranda peal. ma mõistan ..väsimus ja nii...aga siiski on veider natuke...
5. kas tallinna ülikoolis on ka raamatukogu kõige popim koht????
6. 26. nov on tühi päev. tunde pole. miks?sest prantslastel on siin selline asi nagu TÖÖOTSIMISPÄEV. ehk siis STAGE'i otsimine. see on meie mõistes praktika. mis on seotud õpingutega. ega sa selle ajal suurt midagi ei teeni, aga kui tahad tulevikus tõeliselt tööd saada, peab mitu stage'i sinu CVis kirjas olema...
7. näib et kõik ajalooõpsid on siin mehed. muidugi...ma tahaksin olla natuke feminist aga nohh...räägitakse et siin ülikoolis on üks paremaid ajalooinstituute/osakondi...ägens. sellepärast ongi nii raske:) topeltkoormus:):)
8. lyonist võtsin kaasa teadmsie et prantsuse noored armastavad igasuguseid lauamänge...liivi ostis ühe endale ka. speed jungle on nimi. väga arendav ja lõbus mäng.
ei. tiina ei suuda rohkem. tiina on väss. ja läheb teeb endale teed et edasi "keskaja ühiskonda lugeda...."
minu kuumad ja palavad tervitused kõigile, kes igatsevad.
(A. de Musset)
j'ai perdu ma force et ma vie
et mes amis et ma gaieté
j'ai perdu jusqu'à la fierté
qui faisait croire à mon génie.
quand j'ai connu la Verité
j'ai cru que c'était mon amie
quand je l'ai comprise et sentie
j'en étais déjà dégouté.
Et pourtant elle est éternelle
et ceux qui se sont passés d'elle
ici-bas ont tout ignoré
Dieu parle, il faut qu'on lui réponde
le seul bien qui me reste dans ce monde
est d'avoir quelquefois pleuré.
Mul ei ole nukker tuju. aga mulle meeldib see nukker luule. Tiina ei ole hulluks läinud. kes tiinat vähegi teab siis ta teab ka et tiina teeb mõnikord kummalisi asju. nt kui te siseneksite mu 9ruutmeetrisse urgu siin Tours'is, oleks seintel nähtaval suured ülesriputatud paberid. neil pabereil on luuletused. mu lemmikluuletused. üks neist on ka siin ette loetud. see on kurb. aga ma ei ole kurb. aga ilus luule ei peagi alati lugeja emotsioonidega kooskõlas olema. aga ma tunnen et seda lugedes miski minu sees liigahtab. ma ei tea mis see on..aga ma tean et ma olen sellest luulest liigutatud. ja ma tahan seda veel kord lugeda. seda veel kord enda sisse imeda. ja see on tõsiselt...see on nagu droog. mida rohkem loed seda rohkem tahad veel lugeda. naljakas...see luule.
mm. ma ei ole saanud tegelikult siia oma mõtteid kirjutada. minu, tiina, mõtteid. mis on sageli nii segased ja mittedeshifreeritavad, et lugejal tekivad teatud kahtlused autoris endas...ma kirjeldan, mis mu ümber toimub, mis ma näen ja kuulen ja tajun ja läbi elan. ja reisidest kirjutan. aga mida tiina mõnikord mõtleb...see on vist murphy seadus...et kui sa tead, et sul on ilusad mõtted, aga ei oska neid ometi kirja panna. kirjutamine on suur kunst. sellest olen ma viimastel kuudel aru saanud. aitäh kirj.teadus, kodune raamatukogu, teater ja kirjandus ise. igaüks ei oska kirjutada. tiina ei oska ka kirjutada. aga tiina õpib, KUIDAS seda osata ja õppida. sest tiina tahab kirjutada.
leian end mõnikord mingist teisest universumist. nt kui tulen koolist kodu poole...ja jalutan alati üle selle sama silla. ja sel sillal...sel sillal on ALATI keegi, kes nõjatub mugavalt reelingule ja vaatab otse. ta vaatab jõge ja järgmist silda seal eemal. ja ta vaatab sügavalt ja kaua. sest tal on aega vaadata. ja mitte miski teda ei sega...ja see on see tema MOMENT. tema hingetõmme.
mina. ma jalutan alati sel sillal. ja ma ei ole veel kunagi nende 2 kuu jooksul seal peatunud. ma pean seal peatuma. kas või paariks minutiks. lihtsalt joosta kogu aeg, kuhugi rutata...see on mõttetu. tuleb leida aega. alati on aega. isegi kui sa ütled endale et sul ei ole aega. tegelikult sul on küll. aga sa ise sisendad et ei ole.
inimene on ikka üks imelik loom. aga siin. prantslastel. neil üldiselt on aega.
siin elades. ma tunnen nii väikestest asjadest rõõmu. ma tunnen inimestest rõõmu, ja õppimisest ja raamatutest tunnen rõõmu, ja kui kõht ulub siis tunnen söögitegemisest rõõmu ja pidudest ja teistega rääkimisest tunnen rõõmu. ma tunnen tuulest rõõmu sest on ju nii tore et ei saja, aga on vaid tuul...:). ühes minu ammu-lemmikraamatuks-saanud teoses on selline repliik peategelase suust: "The more I see the world, the less satisfied I am with it." Võimalik...ja tihti olen ka ise seda tundnud aga ma muudaksin siin ühe sõna..."The more I see the world the less satisfied I am with myself." ja nii ma end ka tunnen praegu. tuleb end kogu aeg eemalt vaadata ja kritiseerida osata. tuleb end paremaks muuta. see on vale kui öeldakse et inimene ei saa end muuta. saab küll. aga ta peab ise tahtma end muutma. ja siin on juba suur vahe...Ma olen tutvunud nii paljude uute inimestega. siin on sõbrad, väga head sõbrad, tunnikaaslased, juhusõbrad, tänavatuttavad, meie residentsi ehitaja-parandaja mees. on igasuguseid inimesi. see paneb mind mõnikord naerma. kõik see krempel üheskoos. kuulda esikus itaalia ja hispaania keelt, siis kreeka ja vene keelt. vahepeal eesti keelt ja naeratada kui teised ümberringi vait jäävad ja sind vaatavad ja ilmselgelt mõistavad et see keel on hoopis mingi veider asi...hahaa! see on imeline! ja kõiki ühendab siis see suur armastus ja KIRG prantsuse keele vastu. eks ole absurdne tegelikult??
Okei. tiina saab ise ka aru et see ilus mõttevoog ei ole üldse nii ilus kui ta tiina endi mõtetes on. seega tiina võtab pretsioossust nüüd vähemaks:)
khm. mis mind shokeerib?
1. siin on süsteem koolis: õpetaja ütleb üldiselt tunnis kui järgmine tund ära jääb. tlu võiks võtta õppust:)
2. õpetaja võib saada väga kurjaks. ta võib läbi teha tõelise metamorfoosi. nagu kafka ette kujutas. aga veel kurjemalt. õpetaja võib hakata natuke mässava õpilase kallal raskelt võtma st ta hakkab õpilast mõnitama...WOW. see oli mulle tõeline shokk kirj.teaduse tunnis. aga just selline asi juhtuski. õpetaja on siin valgustatud monarh. absoluutselt nii ongi.
3. on näha kahjuks end hüpitavaid ja endast ja enda teadmistest liiga heal arvamisel olevaid prantsuse noori...kes julgevad õpetajale vastikult vastu hakata, õpetajat klassis tunni ajal kritiseerida või vastata küsimusele: " Tund pole veel läbi, miks te klassist lahkute?...."EEE...see tund ei ole huvitav...". suurim solvang mida võib õpetajale näkku visata. inimene on ikka huvitav loom küll...
4. mõni õpilane magab koridoris, põranda peal. ma mõistan ..väsimus ja nii...aga siiski on veider natuke...
5. kas tallinna ülikoolis on ka raamatukogu kõige popim koht????
6. 26. nov on tühi päev. tunde pole. miks?sest prantslastel on siin selline asi nagu TÖÖOTSIMISPÄEV. ehk siis STAGE'i otsimine. see on meie mõistes praktika. mis on seotud õpingutega. ega sa selle ajal suurt midagi ei teeni, aga kui tahad tulevikus tõeliselt tööd saada, peab mitu stage'i sinu CVis kirjas olema...
7. näib et kõik ajalooõpsid on siin mehed. muidugi...ma tahaksin olla natuke feminist aga nohh...räägitakse et siin ülikoolis on üks paremaid ajalooinstituute/osakondi...ägens. sellepärast ongi nii raske:) topeltkoormus:):)
8. lyonist võtsin kaasa teadmsie et prantsuse noored armastavad igasuguseid lauamänge...liivi ostis ühe endale ka. speed jungle on nimi. väga arendav ja lõbus mäng.
ei. tiina ei suuda rohkem. tiina on väss. ja läheb teeb endale teed et edasi "keskaja ühiskonda lugeda...."
minu kuumad ja palavad tervitused kõigile, kes igatsevad.
Wednesday, November 11, 2009
"väikestest asjadest võivad aja jooksul suured saada, sh inimesed" tiina
naljakas on.
lihtsalt naljakas.
ma ei ole middagi teinud, aga ikka on naljakas. juba see, et ma panen igal õhtul kella 8ks või 9ks hommikul kella helisema et vara tõusta ja mitte millestki heast ilma jääda. millegipärast see süsteem üldse ei toimi: tõusin ju täna 10.30. okei. võib öelda et suht ükskõik, sest riigipüha. aga ikkagi...süsteem ei funktsi!!!
täna on pr.maal ARMISTICE. googeldage kui ajalooteadmised on nats nõrgaks jäänud. seostub I maailmasõjaga. eile oli meil siiin kõrvamajas 4. korrusel piduke. ja oli ka prantslasi. no küsisime siis loomulikult, et mida see päev prantslaste jaoks tähendab. noh...pmt on nii, et on suur marss e defilee ja palju mälestusteenistusi, minnakse surnuaiale jne...aga teatud mõttes väga suurt karnevali ei toimi.
no mis ma siis teen?. vahelduseks nii palju, et tunnen end veel naljakamalt praegu, sest vahepeal tundus mulle juba, et kirjutan reisiblogi. praegu aga pikutan voodis ja vaatan nukralt oma raamatuvirna, mis kahtlaselt kerkib...(loen 3 raamtut korraga hetkel: 2 kirj.teaduse teooriat pr keeles ja veel ajalugu!) kohustuslik kirjandus on mind murdmas. ma loen ja loen ja loen ja loen ja loen.... seda siiski heas ja positiivses mõttes, ei maksa karta. küll ma hakkama saan. ma pole kunagi veel ptüiptüiptüi raamatutega elus jänni jäänud. ei jää ka nüüd. sinna vahele tuubin ka kreeka keelt õppida. KALIMERA ja KALISPERA teile kõigile. ilus keel ilus keel.
jõulud on otsustatud. alexa saatis sõnumi, et ta vanemad kutsuvad meid liiviga 24 ja 25 nende juurde Orleans'i. ÄGE: sest näeme õiget prantsuse jõulupidamist. seal on kokku 6 inimest peres pluss kass pluss siis kaks ägedat eestlast ja SUUR maja ja pere kes huvitub eelkõige gastronooooomiast. WUUHUUU! usun et saame ilusti kõhud täis!!!
ilmselgelt peame neile suure kingi viima. mõtlesime sellise suure korvi komponeerida, igast värkidega...et siis oleks suursuurkink neile. :) aijeee. ei peagi siin nurgas tours'is jõulude ajal olema. heheh. ja pariisi minek läheks jba superkaliiks... uus aasta kohta pole mul endiselt mingeid plaane. liivil ka vist mitte. eks me elame siin suht päev korraga...või siis tund korraga...
AGA. eestisse tagasituleku piletid on juba ostetud nii et vähemalt see on nüüd siis tehtud...
retoorika on superlahedaks veel läinud. sest tegeleme juba keskajaga. ja see on ju minu väike kirg. seega: kõik on väga heasti. oleks ainult rohkem aega veel süüvida ja lugeda, siis oleks kõik veeelveeel paremini. eksamiks peame nagunii seal dissertatsiooni tegema. aga minu jaoks on see tund ammu ületanud retoorika mõõtmed. see on juba üldise kultuuri alused mu meelest. ja siis loomulikult see kirjandus keskajast. 3 noort õpetajat. väga vaimustav. tõsiselt tõsiselt. fotokoopiad farssidest on loomulikult väga vanas pr keeles. aga saab kuidagi pusitud küll. meeldibmeeldib.
siis veel ajalugu. mnjah. see on see...kus vist peaks kogu aeg lugema ja lugema. aga ma ei saa kogu aeg. teisi asju ka vaja teha. näiteks süüa. õnneks selle peale mul viimasel ajal liiga palju ekstra aega ei kulu...aga siiski...peab end tõsiselt nüüd kätte võtma. lugemaaaalugemaaaa!!
muidu. külmik on nüüd korras. sain uue ühesõnaga. armistice'ile pühendan pühalikult oma õppimistunnid. mu parrainil on tegelt täna sünnipäev. saatsin oma kiidulaulu.. pidime veel täna kokku saama aga ei tea mis selest veel saab. ja nacho saatis ka sõnumi, et tahaks midagi huvitavat teha.
oo dilemmadilemma!!!:):):)
OKEI: tiina võtab end nüüd tõsiselt kätte siin jahh!
energiat ja head usku veel jagub. halb ilm ei heiduta. kulunud saapakontsad ka mitte. isegi raamatuvirn mitte.
olge tublid ja helded. kui rõõmu vaja välja näidata, soovitan teistele naeratamist või lihtsalt tänaval vilistamist. see aitab, olen tähendanud.
musid!
lihtsalt naljakas.
ma ei ole middagi teinud, aga ikka on naljakas. juba see, et ma panen igal õhtul kella 8ks või 9ks hommikul kella helisema et vara tõusta ja mitte millestki heast ilma jääda. millegipärast see süsteem üldse ei toimi: tõusin ju täna 10.30. okei. võib öelda et suht ükskõik, sest riigipüha. aga ikkagi...süsteem ei funktsi!!!
täna on pr.maal ARMISTICE. googeldage kui ajalooteadmised on nats nõrgaks jäänud. seostub I maailmasõjaga. eile oli meil siiin kõrvamajas 4. korrusel piduke. ja oli ka prantslasi. no küsisime siis loomulikult, et mida see päev prantslaste jaoks tähendab. noh...pmt on nii, et on suur marss e defilee ja palju mälestusteenistusi, minnakse surnuaiale jne...aga teatud mõttes väga suurt karnevali ei toimi.
no mis ma siis teen?. vahelduseks nii palju, et tunnen end veel naljakamalt praegu, sest vahepeal tundus mulle juba, et kirjutan reisiblogi. praegu aga pikutan voodis ja vaatan nukralt oma raamatuvirna, mis kahtlaselt kerkib...(loen 3 raamtut korraga hetkel: 2 kirj.teaduse teooriat pr keeles ja veel ajalugu!) kohustuslik kirjandus on mind murdmas. ma loen ja loen ja loen ja loen ja loen.... seda siiski heas ja positiivses mõttes, ei maksa karta. küll ma hakkama saan. ma pole kunagi veel ptüiptüiptüi raamatutega elus jänni jäänud. ei jää ka nüüd. sinna vahele tuubin ka kreeka keelt õppida. KALIMERA ja KALISPERA teile kõigile. ilus keel ilus keel.
jõulud on otsustatud. alexa saatis sõnumi, et ta vanemad kutsuvad meid liiviga 24 ja 25 nende juurde Orleans'i. ÄGE: sest näeme õiget prantsuse jõulupidamist. seal on kokku 6 inimest peres pluss kass pluss siis kaks ägedat eestlast ja SUUR maja ja pere kes huvitub eelkõige gastronooooomiast. WUUHUUU! usun et saame ilusti kõhud täis!!!
ilmselgelt peame neile suure kingi viima. mõtlesime sellise suure korvi komponeerida, igast värkidega...et siis oleks suursuurkink neile. :) aijeee. ei peagi siin nurgas tours'is jõulude ajal olema. heheh. ja pariisi minek läheks jba superkaliiks... uus aasta kohta pole mul endiselt mingeid plaane. liivil ka vist mitte. eks me elame siin suht päev korraga...või siis tund korraga...
AGA. eestisse tagasituleku piletid on juba ostetud nii et vähemalt see on nüüd siis tehtud...
retoorika on superlahedaks veel läinud. sest tegeleme juba keskajaga. ja see on ju minu väike kirg. seega: kõik on väga heasti. oleks ainult rohkem aega veel süüvida ja lugeda, siis oleks kõik veeelveeel paremini. eksamiks peame nagunii seal dissertatsiooni tegema. aga minu jaoks on see tund ammu ületanud retoorika mõõtmed. see on juba üldise kultuuri alused mu meelest. ja siis loomulikult see kirjandus keskajast. 3 noort õpetajat. väga vaimustav. tõsiselt tõsiselt. fotokoopiad farssidest on loomulikult väga vanas pr keeles. aga saab kuidagi pusitud küll. meeldibmeeldib.
siis veel ajalugu. mnjah. see on see...kus vist peaks kogu aeg lugema ja lugema. aga ma ei saa kogu aeg. teisi asju ka vaja teha. näiteks süüa. õnneks selle peale mul viimasel ajal liiga palju ekstra aega ei kulu...aga siiski...peab end tõsiselt nüüd kätte võtma. lugemaaaalugemaaaa!!
muidu. külmik on nüüd korras. sain uue ühesõnaga. armistice'ile pühendan pühalikult oma õppimistunnid. mu parrainil on tegelt täna sünnipäev. saatsin oma kiidulaulu.. pidime veel täna kokku saama aga ei tea mis selest veel saab. ja nacho saatis ka sõnumi, et tahaks midagi huvitavat teha.
oo dilemmadilemma!!!:):):)
OKEI: tiina võtab end nüüd tõsiselt kätte siin jahh!
energiat ja head usku veel jagub. halb ilm ei heiduta. kulunud saapakontsad ka mitte. isegi raamatuvirn mitte.
olge tublid ja helded. kui rõõmu vaja välja näidata, soovitan teistele naeratamist või lihtsalt tänaval vilistamist. see aitab, olen tähendanud.
musid!
Monday, November 9, 2009
" Etre bon, c'est être en harmonie avec soi-même. La discorde, c'est être forcé à être en harmonie avec les autres." O. Wilde
I LOVE MY LIFE.
LIIVI WILL AGREE.
Veetsime viimatimainituga (sic) (pretsioosne eesti keel on niiiiiiiii ilus!!) vapustavad kolm paeva LYONis Alexa juures. ohh; kui sonad suudaksid iga kord valjendada seda, mida tahaks tegelikult kaega naidata ja teistel katsuda lasta voi oma nahal tunda saada. seda on nii raske siin kirjutada. ulivorded (muide infoks: vaga prantsusparane stiil nouab ulivordeid).
Lyon on imeilus linn. segu pariisist ja natuke Tours'ist. loomulikult pean ma patriootlikust suumepiinast ajendatuna mainima et Tours'ist midagi ilusamat on raske ette kujutada, ent siiski: linna labib jogi RHONE ja leidub ka metroo mis naeb lausa kuninglik valja (vorreldes pariisiga:)); tours'ist asub see meka u 3 h kaugusel TGVga minnes ja TERiga mingi 5 h kaugusel. oleme labinud molemad teekonnad nuud liiivga whhhhiiiiiiiiiiiiiiiiii:) louna pool laheb maastik ikka vaga teistsuguseks vorreldes kesk.pr.maaga.imeilusad uduga looritatud korged maeahelikud, vaiksed jarved, paksud metsad jne....seda koike naeb louna pool. muide sealt barcelonasse on 1 h soit lennukiga. peatusime siis Alexa juures kes elab tapselt kesklinnas ehk tallinnlase moistes u saiakaigus voi voorimehe tanaval: AGE!!! ta elab ajutiselt poiss-sobra julieniga ja on lopparmsad koos. muud kui cheri ei kuulnudki seal kodus neil hehehehehe:):) ja siis on neil veel kokku kala CHANTAL, koer gaya ja kaks hullu kassi. nende lapsed siis nagu nad ise kutsuvad:) Alexa elab studios ja tal on loppage place: boheemikas ja varviline ja hasti kodune, saime end nii hasti ta juures suurel diivanil valja magada ja vannis kaia ageeee!!!
saime pidu panna, juustuFONDUUUD suua, veini mekkida ja uleuldiselt end piiritult kulinaaria voimu alla anda, pargis jalutada, puhapaeva kunsti, toiduturgu nautida, nii muuseas puhkpillikontserti kuulata, SPEED JUNGLE'it mangida geniaalne mang lissalt!!!, ka sopata, niiama arutada prantsusmaa ja prantslaste ja uhiskonna ja poliitika ja koige voimaliku ule, tehti meist baaris uhe ajalehe jaoks isegi pilti kui "roomsad noored lyonis tegutsemas" hahhahaha!!!
nagime raekoda, suurt kunstimuuseumi vageva aiaga kus RODIN kohekohe silma paistab!!; ka erilisi trolle mis niiiiiiiiiiiii ilusad ja puhtad, huvitavaid suuri maju naljakate seinamaalidega (tosine muralism mis paneb kohe mehhiko 20. saj kunstile motlema..., joulukaunistusi juba ka!!!! ka imevagevate jubinatega kasitoo turgu, ja tosiseid bukiniste!!! muide; vaga paljud lyoni majade allkorrused kus tavaliselt on igast poed ja butiigid on nii labinahtavate vitriinidega et saab end lihtsalt nagu peeglist vaadata suht vaimukas....nagime ka igast BOUCHONe mis on siis eriti just lyonile omaparaste roogade restoran. nagime mitmeid kirikuid ja isegi vaikest la tour eiffeli; muide: lyon on ses suhtes peaaegu nagu meie tallinna vanalinn. on all-linn ja ulemine siski on see paljupalju suurem: lyon on muide suuruselt siin riigis 3. kohal, parast pealinna ja Marseille'd.
esimene ohtu olime liiviga suht vassud sest hakkasime ju kodunt kell neli varahommikul minema ja joudsime keskpaevaks lyoni...nii et suht karm aga nagu alati saime hakkama..; saime lugeda natuke ja niisama olla ja siis jargnevad paevad olid juba LYONi atraktsioonid meid lobustamas.
Niisiis.
Simone de Beauvoir on loetud. imeline raamat. tegelen energiliselt edasi kirj.teaduse ja ajalooga. jooksin nagu hull tana hommikul kooli et ajalukku minna ja ennae: ara jai see tund. lobus. 5aga ma ei olnd ainuke tobuke!!!) istun siis nuud raamatukogus ja suvenen suuvinult (ma jumaldan eesti keelt!!) :):):) kirj.teadusesse. vot nii.
loodetavasti parandatakse kulmik tana ara. aga ma pean utlema et isegi kui seda ei juhtu siis minu tuju see ka ei riku. olen endiselt Lyonis oma motetes. ageageage.
olgu nii. oppima oppima ja kultuuri sisse tombama.
kallistan ja musitan ja nurrun ja aga kotu on tuhi....:)
LIIVI WILL AGREE.
Veetsime viimatimainituga (sic) (pretsioosne eesti keel on niiiiiiiii ilus!!) vapustavad kolm paeva LYONis Alexa juures. ohh; kui sonad suudaksid iga kord valjendada seda, mida tahaks tegelikult kaega naidata ja teistel katsuda lasta voi oma nahal tunda saada. seda on nii raske siin kirjutada. ulivorded (muide infoks: vaga prantsusparane stiil nouab ulivordeid).
Lyon on imeilus linn. segu pariisist ja natuke Tours'ist. loomulikult pean ma patriootlikust suumepiinast ajendatuna mainima et Tours'ist midagi ilusamat on raske ette kujutada, ent siiski: linna labib jogi RHONE ja leidub ka metroo mis naeb lausa kuninglik valja (vorreldes pariisiga:)); tours'ist asub see meka u 3 h kaugusel TGVga minnes ja TERiga mingi 5 h kaugusel. oleme labinud molemad teekonnad nuud liiivga whhhhiiiiiiiiiiiiiiiiii:) louna pool laheb maastik ikka vaga teistsuguseks vorreldes kesk.pr.maaga.imeilusad uduga looritatud korged maeahelikud, vaiksed jarved, paksud metsad jne....seda koike naeb louna pool. muide sealt barcelonasse on 1 h soit lennukiga. peatusime siis Alexa juures kes elab tapselt kesklinnas ehk tallinnlase moistes u saiakaigus voi voorimehe tanaval: AGE!!! ta elab ajutiselt poiss-sobra julieniga ja on lopparmsad koos. muud kui cheri ei kuulnudki seal kodus neil hehehehehe:):) ja siis on neil veel kokku kala CHANTAL, koer gaya ja kaks hullu kassi. nende lapsed siis nagu nad ise kutsuvad:) Alexa elab studios ja tal on loppage place: boheemikas ja varviline ja hasti kodune, saime end nii hasti ta juures suurel diivanil valja magada ja vannis kaia ageeee!!!
saime pidu panna, juustuFONDUUUD suua, veini mekkida ja uleuldiselt end piiritult kulinaaria voimu alla anda, pargis jalutada, puhapaeva kunsti, toiduturgu nautida, nii muuseas puhkpillikontserti kuulata, SPEED JUNGLE'it mangida geniaalne mang lissalt!!!, ka sopata, niiama arutada prantsusmaa ja prantslaste ja uhiskonna ja poliitika ja koige voimaliku ule, tehti meist baaris uhe ajalehe jaoks isegi pilti kui "roomsad noored lyonis tegutsemas" hahhahaha!!!
nagime raekoda, suurt kunstimuuseumi vageva aiaga kus RODIN kohekohe silma paistab!!; ka erilisi trolle mis niiiiiiiiiiiii ilusad ja puhtad, huvitavaid suuri maju naljakate seinamaalidega (tosine muralism mis paneb kohe mehhiko 20. saj kunstile motlema..., joulukaunistusi juba ka!!!! ka imevagevate jubinatega kasitoo turgu, ja tosiseid bukiniste!!! muide; vaga paljud lyoni majade allkorrused kus tavaliselt on igast poed ja butiigid on nii labinahtavate vitriinidega et saab end lihtsalt nagu peeglist vaadata suht vaimukas....nagime ka igast BOUCHONe mis on siis eriti just lyonile omaparaste roogade restoran. nagime mitmeid kirikuid ja isegi vaikest la tour eiffeli; muide: lyon on ses suhtes peaaegu nagu meie tallinna vanalinn. on all-linn ja ulemine siski on see paljupalju suurem: lyon on muide suuruselt siin riigis 3. kohal, parast pealinna ja Marseille'd.
esimene ohtu olime liiviga suht vassud sest hakkasime ju kodunt kell neli varahommikul minema ja joudsime keskpaevaks lyoni...nii et suht karm aga nagu alati saime hakkama..; saime lugeda natuke ja niisama olla ja siis jargnevad paevad olid juba LYONi atraktsioonid meid lobustamas.
Niisiis.
Simone de Beauvoir on loetud. imeline raamat. tegelen energiliselt edasi kirj.teaduse ja ajalooga. jooksin nagu hull tana hommikul kooli et ajalukku minna ja ennae: ara jai see tund. lobus. 5aga ma ei olnd ainuke tobuke!!!) istun siis nuud raamatukogus ja suvenen suuvinult (ma jumaldan eesti keelt!!) :):):) kirj.teadusesse. vot nii.
loodetavasti parandatakse kulmik tana ara. aga ma pean utlema et isegi kui seda ei juhtu siis minu tuju see ka ei riku. olen endiselt Lyonis oma motetes. ageageage.
olgu nii. oppima oppima ja kultuuri sisse tombama.
kallistan ja musitan ja nurrun ja aga kotu on tuhi....:)
Thursday, November 5, 2009
"toute sagesse vient de Dieu, seul les sages peuvent faire ce qu'ils desirent"
Tänane päev oli... päris huvitav. läksime ekstravara kooli, et ilusti jõuda kirj.teadusesse. istusime seal kahekesi üksi klassis...lisaks veel üks positiivselt meelestatud noormees. lõpuks saime aru, et ilmselgelt jääb tund ära. läksime siis tatsat-tatsat raamatukokku. lugesime natuke sellest suurest raamatvirnast mida peame omandama. vabandust. see ei ole siin kellegi normaalne eesti keel. litsalt ei suuda enam mõistlikult eesti keeles kirjutada...
edasi. retoorika. oli taas maru. palju kultuuri ja ühtegi igavat sekunditki. hämmmmmmmastav!!!võtsime keskaega ja bonaventurat ja analüüsime keskaja retoorika põhimõtteid antiigi omadega. ägens. lugesime ka katkendi rabelais pantagruel'ist.
huvi pärast..popquizzzz!!!.mis on euroopa vanimad 3 ülikooli???? ei vaata google'ist...peast peab tulema....!!!:)
siis...oli vaba aeg ja käisin anaga söömas. nämm couscous oli täna ja kiirustasime siis kreeka keelde. OuCH. õps nõuab et kõik ostaksid endale repertoire'i ehk kiirkõitja moodi asjanduse et kõik paberid sinna ilusti vahele saaks pista. see et mul vihik on teda ei huvita. mõnus süsteem...aga jõudsime täna juba väga kaugele. pmt peaksin olema võimeline rääkima juba....teoorias jamh...praktika on veel kaugel. aga meil on siin muide üks kreeklanna küll hahahahha. saab teda ära kasutada siis ilusti...mõnussss.
ja siis oli veel hispa. nüüd peaks ka learning agreementiga lõpuks korras olema. saatsin faksiga ära tallinnasse. ja saadame ilmselt liiviga veel igaks juhuks postiga esmasp. nii et liigub ilusti. paari tunni pärast pean juba üles ärkama et lyoni minna.
ja külmkappi tullakse parandama alles järgmine nädal. hõissahõisssaaaa!
muide. täna õhtul oli siis eesti söök. muusika ja eestit tutvustavad erinevat brosüürid kah. läks vist peale...kõik sõid ikka ära oma toidu....ei tohi naerda aga tegime tatraputru (aitäh liivi emale!) liha ja kastme ja kurgisalatiga ja magustoiduks leivasuppi. äge oli. maitses ka pärispäris nagu vanasti memme tehtud...olid siis itaallased, meie ja meie ristivanemad, ja marina ja cesca ristiisad, anna.
27 kuni 29 lähen Mans'i solene'i pere juurde SÖÖMA.:)ägeäge.
liivi ütles et meie kordinaator oli maininud et siit lähevad kevadsemestriks 3 prantslast tallinna ülikooli, kellest ainult üks sealjuures vene filli õppima!!! päris tore. otsime need inimesed siin üles ja ajame juttu vist ja kiidame taevani ilusat eestimaad.
praegu on võimalus jaanuari lennupiletid tallinna ära osta. airbaltikuga saab 50 euriga...WOW. aga käsi nagu üldse ei kisu sinna poole et mingit tehingut tallinna suunas teha...
naljakas. saatusekaaslane toulouse'ist kirjutas et tal on palju õppida. nüüd ma siis tean et see ei ole mingi minu ja liivi hallutsinatssioon vaid siiski reaalsus....jõuludeks pole veel plaane tehtud, ehkki ideid on see-eest väga palju...
nüüd aga tuttu lõpuks. suudlen ja kallistan.
ärge vihmavarju koju unustage kui sammud välisuksest väljapoole suunduvad.
edasi. retoorika. oli taas maru. palju kultuuri ja ühtegi igavat sekunditki. hämmmmmmmastav!!!võtsime keskaega ja bonaventurat ja analüüsime keskaja retoorika põhimõtteid antiigi omadega. ägens. lugesime ka katkendi rabelais pantagruel'ist.
huvi pärast..popquizzzz!!!.mis on euroopa vanimad 3 ülikooli???? ei vaata google'ist...peast peab tulema....!!!:)
siis...oli vaba aeg ja käisin anaga söömas. nämm couscous oli täna ja kiirustasime siis kreeka keelde. OuCH. õps nõuab et kõik ostaksid endale repertoire'i ehk kiirkõitja moodi asjanduse et kõik paberid sinna ilusti vahele saaks pista. see et mul vihik on teda ei huvita. mõnus süsteem...aga jõudsime täna juba väga kaugele. pmt peaksin olema võimeline rääkima juba....teoorias jamh...praktika on veel kaugel. aga meil on siin muide üks kreeklanna küll hahahahha. saab teda ära kasutada siis ilusti...mõnussss.
ja siis oli veel hispa. nüüd peaks ka learning agreementiga lõpuks korras olema. saatsin faksiga ära tallinnasse. ja saadame ilmselt liiviga veel igaks juhuks postiga esmasp. nii et liigub ilusti. paari tunni pärast pean juba üles ärkama et lyoni minna.
ja külmkappi tullakse parandama alles järgmine nädal. hõissahõisssaaaa!
muide. täna õhtul oli siis eesti söök. muusika ja eestit tutvustavad erinevat brosüürid kah. läks vist peale...kõik sõid ikka ära oma toidu....ei tohi naerda aga tegime tatraputru (aitäh liivi emale!) liha ja kastme ja kurgisalatiga ja magustoiduks leivasuppi. äge oli. maitses ka pärispäris nagu vanasti memme tehtud...olid siis itaallased, meie ja meie ristivanemad, ja marina ja cesca ristiisad, anna.
27 kuni 29 lähen Mans'i solene'i pere juurde SÖÖMA.:)ägeäge.
liivi ütles et meie kordinaator oli maininud et siit lähevad kevadsemestriks 3 prantslast tallinna ülikooli, kellest ainult üks sealjuures vene filli õppima!!! päris tore. otsime need inimesed siin üles ja ajame juttu vist ja kiidame taevani ilusat eestimaad.
praegu on võimalus jaanuari lennupiletid tallinna ära osta. airbaltikuga saab 50 euriga...WOW. aga käsi nagu üldse ei kisu sinna poole et mingit tehingut tallinna suunas teha...
naljakas. saatusekaaslane toulouse'ist kirjutas et tal on palju õppida. nüüd ma siis tean et see ei ole mingi minu ja liivi hallutsinatssioon vaid siiski reaalsus....jõuludeks pole veel plaane tehtud, ehkki ideid on see-eest väga palju...
nüüd aga tuttu lõpuks. suudlen ja kallistan.
ärge vihmavarju koju unustage kui sammud välisuksest väljapoole suunduvad.
Tuesday, November 3, 2009
ootan siin. arvutiklassis. kus mujal...
ET SIIS.
tegin selle kuidagi liiga kiiresti tulnud eksami hommikul. nojah...mis ma oskan kommenteerida. pmt on suht sarnane Sisaski kirjanduse eksamiga. muidugi on see vahe et pidime ka kirjutama dissertatsiooni sissejuhatuse. sellest ei saa ikka kuidagi ule ega umber. oli ka tekstianaluus mis muidu suht OK; ja jah...lihtsalt oleks tahtnud rohkem aega...sest teema ise on ikka tosiselt ponev. 2 h on siiski luhike aeg mu meelest; nagime ka ara tana uhe noormehe, kes jagas koigile jargmise korra materjale. ikka uskumatu kui noored need osad opetajad siin on...paris hull kohe. hommage loomulikult!!!:):) ta on ikka umbes ma ei teagi...pakuks 25 voi nii...hullud paksud paberipakid saime talt kohe. egas midagi taas lugema. esmalt aga tegelen veel ainete ja learning agreementiga. ei tahaks ju erasmuse rahast ilma jaada onju...:):)
muidu on siin nuud tatine ilm. taitsa nagu tallinnas oleks:) lahen voitlen tana veel kulmkapiga. ja siis uuri vaja maksta ka. ja siis veel magada tahaks hehehe igast asju tahaks. praegu on nii et ainult kirjanduse eksam on meil jaanuaris, teised koik detsembris. et saab ikka jaanuari siin nautida siis!!!!
lahen joooksen siis nuud.
musid.
voidelge tatiga!:):p)
tegin selle kuidagi liiga kiiresti tulnud eksami hommikul. nojah...mis ma oskan kommenteerida. pmt on suht sarnane Sisaski kirjanduse eksamiga. muidugi on see vahe et pidime ka kirjutama dissertatsiooni sissejuhatuse. sellest ei saa ikka kuidagi ule ega umber. oli ka tekstianaluus mis muidu suht OK; ja jah...lihtsalt oleks tahtnud rohkem aega...sest teema ise on ikka tosiselt ponev. 2 h on siiski luhike aeg mu meelest; nagime ka ara tana uhe noormehe, kes jagas koigile jargmise korra materjale. ikka uskumatu kui noored need osad opetajad siin on...paris hull kohe. hommage loomulikult!!!:):) ta on ikka umbes ma ei teagi...pakuks 25 voi nii...hullud paksud paberipakid saime talt kohe. egas midagi taas lugema. esmalt aga tegelen veel ainete ja learning agreementiga. ei tahaks ju erasmuse rahast ilma jaada onju...:):)
muidu on siin nuud tatine ilm. taitsa nagu tallinnas oleks:) lahen voitlen tana veel kulmkapiga. ja siis uuri vaja maksta ka. ja siis veel magada tahaks hehehe igast asju tahaks. praegu on nii et ainult kirjanduse eksam on meil jaanuaris, teised koik detsembris. et saab ikka jaanuari siin nautida siis!!!!
lahen joooksen siis nuud.
musid.
voidelge tatiga!:):p)
Sunday, November 1, 2009
"l'homme voit, la femme est vue, l'homme est sujet, la femme l'objet, l'homme est culture, la femme la nature..."S. Beauvoir
La femme independante!
soovitan soojalt kõigile, keda vähegi huvitab:
1. feminismi ajalugu
2. naine versus mees teema
3. s. de beauvoir ise.
käisin siis täna ilusti oma n-ö prantsuse pere juures. ikka viisin eesti nänni: kommi ja soksi. sõid ka. ilusti kohe. minu juurest on nad pmt 40 mintsi kagusel kui jala minna. nii et norm. neil on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus maja, et nutma ajab kohe. ma ei ole üldiselt väga kade inimene. natukene küll. aga mitte liiga. aga seal...selles peres, praksuva kamina ees oli mul niiiiiiiiiiiii kodune tunne. on siis pereisa: psühhiaater, ja -ema; pierre ja elisabeth. viimase ema ja kaks tütart kellest nägin vaid ühte, üks õpib ajalugu ja teine õpetajaks. aga pere on nii külalislahke...ja kutluurne. rääkisime teatrist, raamatutest, poliitikast, kunstist, pariisist, eestist, söögist, tours'ist jne jne.
neil on kodus neli suurt ja hästi armsat kassi. nende kodu on segu boheemist, budismist, kunstist, prantsusmaast, raamatutest ja suurtest lõunatest, nad fännanavad teed, idamaist muusikat, vanu prkeelseid lastelaulukesi, teepotte, van goghi, eksistentsialismi. nad on muide veel väga BIO, ehk siis pierre tegeleb väga palju aiandusega ja kasvatab kõiki aiasaadusi ise. neil on kavas paari aasta pärast suur maailmareis teha...kui mõlemad on pensionil. sõime ja jõime ja rääkisime kauakaua. nad käivad joogas, teatris, kinos, loevad palju, teavad kõike mis linnas kultuurset toimub nii et olen vägaväga õnnelik et nad endale sain...:)
ilmselt lähme mingi hetk teatrisse shakespeare'i vaatama:) pr keeles hahahah. mõnus. ja ka kolistaks natuke lossides. muide. nad kinkisid mulle kaasa oma vihmavarju (äkiline sadu oli tõesti vapustav täna...), juustu :) ja ka Villandry lossi DVD. hahaha. et vanemaid harida...et siis...eks saadan empsile või mis?!!!
rääkisime sarkozyst ja oodates godot'st. pierre seletas et valimistel oli sarkozy lubanud aidata vaeseid, seepärast ta ka presidendiks sai ja loomulikult arvati et ta muudab midagi. oojaaa ta muutiski. aga halvemaks:nimelt soosib ta just rikkureid ja aitab neil veel rikkamaks saada, et nad ei peaks nt majamakse ja nii maksma...normaaaaaaaaaaaaaalne???!!!! ja ta ei ole ka eriti kultuurne, lihtsalt töökas. ei anna nagu mitterandi või pompidou või de gaulle'iga võrreldagi...mnjaaaah. ühesõnaga keskmine prantslane ei ole temaga üldse rahul. isegi le peni pooldajad hääletasid viimati tema poolt. oleks hädasti vaja noort verd poliitikasse, aga siingi maal on suursuur onupojapoliitika just poliitikas, jagatakse tiitleid ja maid ikka sugulaste vahel...kergelt naeruväärne ikka...nagu eestiski juba.
aga ütlesid nad küll kõik et ma räägin super hästi pr keelt. ja tahavad väga et ma neile eesti kirjanikke tutvustaksin.heheheh no tammsaare ikka...kes muu...ja lydia koidula...artur alliksaar, ja juhan liiv või oskar luts. läks lahti!!!!! ja lemmik kirjanik on neil cAMuS.
positiivne elamus oli täna ikkagi. terve päeva istusin nende mõnusas kodus. oli mõnusmõnus. liivi on natsa haige. kurrrb. usun et homseks läheb see tal üle. loodetavasti küll. ikka loen ja loen. ja mõtlen omi mõtteid. õppimisega hakkan rohkem tegelema alates homsest. aga täna olen ma siiski õnnelik. tõepoolest. ma unustan lihtsalt kõik negatiivsed asjad ära ja sisendan endale vaid positiivseid. nii peab täisväärtuslik inimene elama. oohhh. kuidas see pariisis käik ikka mulle mõjus. tõsiselt tähelepanuväärne. nt külmkapp on katki või midagi...igatahes ta ei tööta. ja mul ükskõik. ka sest elu on ilus....ja mul on vaid roosad klaasid ees....:):)
nägudeni!!!
MUAHHH!
soovitan soojalt kõigile, keda vähegi huvitab:
1. feminismi ajalugu
2. naine versus mees teema
3. s. de beauvoir ise.
käisin siis täna ilusti oma n-ö prantsuse pere juures. ikka viisin eesti nänni: kommi ja soksi. sõid ka. ilusti kohe. minu juurest on nad pmt 40 mintsi kagusel kui jala minna. nii et norm. neil on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus maja, et nutma ajab kohe. ma ei ole üldiselt väga kade inimene. natukene küll. aga mitte liiga. aga seal...selles peres, praksuva kamina ees oli mul niiiiiiiiiiiii kodune tunne. on siis pereisa: psühhiaater, ja -ema; pierre ja elisabeth. viimase ema ja kaks tütart kellest nägin vaid ühte, üks õpib ajalugu ja teine õpetajaks. aga pere on nii külalislahke...ja kutluurne. rääkisime teatrist, raamatutest, poliitikast, kunstist, pariisist, eestist, söögist, tours'ist jne jne.
neil on kodus neli suurt ja hästi armsat kassi. nende kodu on segu boheemist, budismist, kunstist, prantsusmaast, raamatutest ja suurtest lõunatest, nad fännanavad teed, idamaist muusikat, vanu prkeelseid lastelaulukesi, teepotte, van goghi, eksistentsialismi. nad on muide veel väga BIO, ehk siis pierre tegeleb väga palju aiandusega ja kasvatab kõiki aiasaadusi ise. neil on kavas paari aasta pärast suur maailmareis teha...kui mõlemad on pensionil. sõime ja jõime ja rääkisime kauakaua. nad käivad joogas, teatris, kinos, loevad palju, teavad kõike mis linnas kultuurset toimub nii et olen vägaväga õnnelik et nad endale sain...:)
ilmselt lähme mingi hetk teatrisse shakespeare'i vaatama:) pr keeles hahahah. mõnus. ja ka kolistaks natuke lossides. muide. nad kinkisid mulle kaasa oma vihmavarju (äkiline sadu oli tõesti vapustav täna...), juustu :) ja ka Villandry lossi DVD. hahaha. et vanemaid harida...et siis...eks saadan empsile või mis?!!!
rääkisime sarkozyst ja oodates godot'st. pierre seletas et valimistel oli sarkozy lubanud aidata vaeseid, seepärast ta ka presidendiks sai ja loomulikult arvati et ta muudab midagi. oojaaa ta muutiski. aga halvemaks:nimelt soosib ta just rikkureid ja aitab neil veel rikkamaks saada, et nad ei peaks nt majamakse ja nii maksma...normaaaaaaaaaaaaaalne???!!!! ja ta ei ole ka eriti kultuurne, lihtsalt töökas. ei anna nagu mitterandi või pompidou või de gaulle'iga võrreldagi...mnjaaaah. ühesõnaga keskmine prantslane ei ole temaga üldse rahul. isegi le peni pooldajad hääletasid viimati tema poolt. oleks hädasti vaja noort verd poliitikasse, aga siingi maal on suursuur onupojapoliitika just poliitikas, jagatakse tiitleid ja maid ikka sugulaste vahel...kergelt naeruväärne ikka...nagu eestiski juba.
aga ütlesid nad küll kõik et ma räägin super hästi pr keelt. ja tahavad väga et ma neile eesti kirjanikke tutvustaksin.heheheh no tammsaare ikka...kes muu...ja lydia koidula...artur alliksaar, ja juhan liiv või oskar luts. läks lahti!!!!! ja lemmik kirjanik on neil cAMuS.
positiivne elamus oli täna ikkagi. terve päeva istusin nende mõnusas kodus. oli mõnusmõnus. liivi on natsa haige. kurrrb. usun et homseks läheb see tal üle. loodetavasti küll. ikka loen ja loen. ja mõtlen omi mõtteid. õppimisega hakkan rohkem tegelema alates homsest. aga täna olen ma siiski õnnelik. tõepoolest. ma unustan lihtsalt kõik negatiivsed asjad ära ja sisendan endale vaid positiivseid. nii peab täisväärtuslik inimene elama. oohhh. kuidas see pariisis käik ikka mulle mõjus. tõsiselt tähelepanuväärne. nt külmkapp on katki või midagi...igatahes ta ei tööta. ja mul ükskõik. ka sest elu on ilus....ja mul on vaid roosad klaasid ees....:):)
nägudeni!!!
MUAHHH!
Saturday, October 31, 2009
dieu pardonne, pas le proletariat...nii on keegi kirjutanud jalakäijate silla peale Tours'is...veider.
aga ma ei saa seda kuidagi peast välja, see nagu kummitab millegipärast.
ja kummitab ka PARIIS. oioioioi. tagasitulek siia oli õige nukker, sest nii palju sh süda jäi pealinna maha. 5 päeva vältel on päris palj võimalik näha, pariisi servast servani. olime siis mina ja liivi ja kes muu kui kaugel maal elav laura heheheh.
muide. püüdsime siis couchsurfinguga minna. no see nii perfektselt ei läinud. noormees ise oli küll tark ja tore ja nii, aga kahjuks oli tal väga väike apartement ja veel mingi 7 inimest seal koos meiega. absoluutselt mingit privaatsust ega magamisvõimalust. siis karjusime mõttes appi ja saime õnneksõnneks liivi vapustavalt laheda sõbra maryse'i juurde Versailles'sse. ägens ägens. hommikud ja õhtud söögilaua taga olid muusikaliselt laetud klassikaga: tsaikovski, sibelius, bach ja vivadi ning prokofjev. ööbimismured lahendatud, läksime siis linna avastama. soppasime seine'i jõe ääres ja kiikasime kohvikutesse, Orsay'sse kus nägime monet'd, manet'd, degas'd, rodin'i, dalid ("desir"), winterhalterit ("Rimski-korsakovi tädi portree") , poussini, sisley't, millet'd, ja õnneks oli hästi lahe sürrealismi ja 60ndate aastate paralleelne sisustuskunsti ekspositsioon. väga maru...
edasi Louvre. nähtud see mooni liisa. mm. selle imekuulsa maali vastas oli imesuur kaana pulm. ma eelistan viimast. nägime ka archimboldot, egiptuse sarkofaage, kreeka klassikat, itaalia 16 sajandi geeniusi, napoleoni salonge, jne jne.
pompidou keskus oli...vastu kartusi imepärane. juba selle esine plats. iga paari meetri tagant oli kas jazzibänd, mõni viiuldaja, aafrikatrummimeister või tuleneelaja või kloun või miim. palju huvitavat igatahes. pompidous's oli näha päris paljusid erinevaid näitusi...nt: soulages, jim hodges, ELLES: mitmed kuulsaid või siis oma meeste varju jäänud naised nagu ka jaqueline pollock ja Warhol ja minu lemmik eija-liisa ahtila. mõtlemapanev igatahes.
sõime palju ja häid asju sh käisime ka eraldi veel versailles'i aias jalgratastega vuramas ja armusime lossi ja selle ümbrusse. loomulikult ei saanud olla ilma creme brulée'd ja veini maitsmata, põikasime läbi käsitsi valmistatud kommidepoest, mis oli lihtsalt super, käisime ka suurelsuurel turul, kus olid imelised antiikmööbli butiigid, ja nii palju erinevat rahvast ja kaupa, et silme ees läks ikka päris kirjuks. samuti kohtasime ja küsisime teed ühelt VÄGA targalt ja RIKKALT prantslaselt, kellega rääkimisest me kõik kolmekesi kultuurisoki saime. metroo oli meie karussell, sacré-coeur ja jumalaemakirik patukahetsushäll, versailles meie sügispark, ja pariis oli üleni meie päralt...nägime Deux magots'd, maximsi, kalleid-säravaid rikkaid butiike, ja kõiki võimalikke ja võimatuid asj ja inimesi.
nii palju oleks veel lisada ja kirjutada, aga hetkel tundub, et on juba liigagi palju. igatahes on nüüd nii, et ikka väga raske oli tagasi tulla siia tours'i...tõsiselt raske. pariisi ei saa siiski tours'iga võrrelda. muidugi on elus nii, et paljusid asju ei saagi võrrelda. ja ometi...
loodan, et homme saan oma siinse perega minna tutvuma.
lugesin cicero ära. jätkan mässavalt mitte kohustusliku kirjandusega vaid simone de beauvoiriga ja tema femme independante on hoopis minu salameka. kuulasin just ööülikooli paul claudelile pühendatud saate ära. südames ja hinges hakkas soe. olen õpihimu ja energiat täis. loodetavasti seda siis lõpuni. järgmine nädalavahetus on lyon. olen ÕNNELIK. nurrun.
vive la bagatelle!!!
okei. see oli siis kõik positiivne. aga ilma negatiivseta ikka ei saa. ses suhtes et mul käidi toas sees vahepeal et mingit tõrjet teha ja kahjuks võeti ka külmkapp seinast välja. muidugi on kõik mu toit nüüd läinud....aitäh taevas selle ilmselge KANNATLIKKUSE eest, mis minusse on süstitud. tegelen joogaga nüüd...
P.S olen avastanud uue muusikalise ime: NAIRI.
kõike mitte tatist. soovin teile:)
tii
ja kummitab ka PARIIS. oioioioi. tagasitulek siia oli õige nukker, sest nii palju sh süda jäi pealinna maha. 5 päeva vältel on päris palj võimalik näha, pariisi servast servani. olime siis mina ja liivi ja kes muu kui kaugel maal elav laura heheheh.
muide. püüdsime siis couchsurfinguga minna. no see nii perfektselt ei läinud. noormees ise oli küll tark ja tore ja nii, aga kahjuks oli tal väga väike apartement ja veel mingi 7 inimest seal koos meiega. absoluutselt mingit privaatsust ega magamisvõimalust. siis karjusime mõttes appi ja saime õnneksõnneks liivi vapustavalt laheda sõbra maryse'i juurde Versailles'sse. ägens ägens. hommikud ja õhtud söögilaua taga olid muusikaliselt laetud klassikaga: tsaikovski, sibelius, bach ja vivadi ning prokofjev. ööbimismured lahendatud, läksime siis linna avastama. soppasime seine'i jõe ääres ja kiikasime kohvikutesse, Orsay'sse kus nägime monet'd, manet'd, degas'd, rodin'i, dalid ("desir"), winterhalterit ("Rimski-korsakovi tädi portree") , poussini, sisley't, millet'd, ja õnneks oli hästi lahe sürrealismi ja 60ndate aastate paralleelne sisustuskunsti ekspositsioon. väga maru...
edasi Louvre. nähtud see mooni liisa. mm. selle imekuulsa maali vastas oli imesuur kaana pulm. ma eelistan viimast. nägime ka archimboldot, egiptuse sarkofaage, kreeka klassikat, itaalia 16 sajandi geeniusi, napoleoni salonge, jne jne.
pompidou keskus oli...vastu kartusi imepärane. juba selle esine plats. iga paari meetri tagant oli kas jazzibänd, mõni viiuldaja, aafrikatrummimeister või tuleneelaja või kloun või miim. palju huvitavat igatahes. pompidous's oli näha päris paljusid erinevaid näitusi...nt: soulages, jim hodges, ELLES: mitmed kuulsaid või siis oma meeste varju jäänud naised nagu ka jaqueline pollock ja Warhol ja minu lemmik eija-liisa ahtila. mõtlemapanev igatahes.
sõime palju ja häid asju sh käisime ka eraldi veel versailles'i aias jalgratastega vuramas ja armusime lossi ja selle ümbrusse. loomulikult ei saanud olla ilma creme brulée'd ja veini maitsmata, põikasime läbi käsitsi valmistatud kommidepoest, mis oli lihtsalt super, käisime ka suurelsuurel turul, kus olid imelised antiikmööbli butiigid, ja nii palju erinevat rahvast ja kaupa, et silme ees läks ikka päris kirjuks. samuti kohtasime ja küsisime teed ühelt VÄGA targalt ja RIKKALT prantslaselt, kellega rääkimisest me kõik kolmekesi kultuurisoki saime. metroo oli meie karussell, sacré-coeur ja jumalaemakirik patukahetsushäll, versailles meie sügispark, ja pariis oli üleni meie päralt...nägime Deux magots'd, maximsi, kalleid-säravaid rikkaid butiike, ja kõiki võimalikke ja võimatuid asj ja inimesi.
nii palju oleks veel lisada ja kirjutada, aga hetkel tundub, et on juba liigagi palju. igatahes on nüüd nii, et ikka väga raske oli tagasi tulla siia tours'i...tõsiselt raske. pariisi ei saa siiski tours'iga võrrelda. muidugi on elus nii, et paljusid asju ei saagi võrrelda. ja ometi...
loodan, et homme saan oma siinse perega minna tutvuma.
lugesin cicero ära. jätkan mässavalt mitte kohustusliku kirjandusega vaid simone de beauvoiriga ja tema femme independante on hoopis minu salameka. kuulasin just ööülikooli paul claudelile pühendatud saate ära. südames ja hinges hakkas soe. olen õpihimu ja energiat täis. loodetavasti seda siis lõpuni. järgmine nädalavahetus on lyon. olen ÕNNELIK. nurrun.
vive la bagatelle!!!
okei. see oli siis kõik positiivne. aga ilma negatiivseta ikka ei saa. ses suhtes et mul käidi toas sees vahepeal et mingit tõrjet teha ja kahjuks võeti ka külmkapp seinast välja. muidugi on kõik mu toit nüüd läinud....aitäh taevas selle ilmselge KANNATLIKKUSE eest, mis minusse on süstitud. tegelen joogaga nüüd...
P.S olen avastanud uue muusikalise ime: NAIRI.
kõike mitte tatist. soovin teile:)
tii
Monday, October 26, 2009
"Sa võta ilust viimne ilu, ja tõest võta viimne tõde..." Juhan Liiv
Loen Ciceróni.
"Le bonheur dépend de l'ame seule".Eepiline.
täna oli...jälle üks neid ilusaid päevi. Miks ma Eestis olles neid ilusaid päevi ei märka? kuidas ma nii pime saan olla? kas see on tõesti ilm? või on see siinne õhk? või on need pprantslased ise, kes tee peal jalgrattaga sõites ümiseda armastavad, nii et sa tunned end nii kaunis koduselt. näib nagu kõnniksid külateel, vanaema maja suunas, läbi kohiseva metsa, kesksuvel. harmoonia. siin on see täielik. kraade oli mingi. 18 vähemalt. hurraa suvisügis. sügissuvi. igatahes mitte talv. kuigi lehed on värvilised ja kukuvad juba maha...see on siiski uskumatu, kui vähe on vaja et üht lihtsalt inimest natukenegi naerma ajada...või et süda lihtsalt läheb kergemaks kui näed päikesekiiri tantsimas...
ma olen siin olles juba palju asju õppinud. suurim au selle eest kuulub liivile, kes mind lakkamatult aitab ja nõustab. ei tea küll...kuidas siin pärispäris üksi olla oleks. ma ikka vahest mõtlen...Olen jõudnud huvitavale järeldusele pärast kahte kuud, mis muide on võrdlemisi eluline: kõige raskem inimeste jaoks, on suhted teiste inimestega enda ümber. me oleme kõik egoistid, näib mulle. siin on juba omajagu suhtedraamasid. kõrvalt vaadates tundub nagu vaataks Shakespeare'i As you like it või Midsummer Nights' dream'i...veiderveider ikka. vahepeal hakkab lausa kõhe. aga nii see elu läheb.
peaksin uinuma. aga ei taha. hoopis loen. enamuse asjadest oleme juba sõiduks ära pakkinud. ostsime täna külakostiks ka head Tours'i regiooni veini, et meie Science Po lõpetanud magistrandist couchsurfingu peremehele see viia. loodame parimat. homme siis on Pariis.
Mm. käisime taas täna õhtul Louis-sebastieni juures söömas. nägime ka tema kahte parimat sõpra. kõik on arstindusega seotud. mõnus...sebastien on muide psühhiaatriahaiglas. tähendab ta TÖÖTAB seal, mitte ei ole patsient:)...aga see on ikka päris huvitav töö ja ka hirmus. saime ka nüüd selgeks mida kujutab endast psühhiaatriahaigla à la francaise. pmt tähendab see seda, et need vaesed hullud, kes on sisse võetud muide VABATAHTLIKULT käivad vabalt ringi ja teevad mis tahavad. tuleb ka ette enesetappe. päris huvitav süsteem...eksole....
muidu oli sebastieni juures äge. me jälle vaatasime rumalalt pealt kuidas kaks meest köögis süüa teevad. oo milline söök ja missugne juustuassortiiiiiii. ja veel kook ja kohv ja päris palju mekkivat alkoholi. kõik loomulikult esmaspäevase kriteeriumi piires. tuhnisin natuke korteriomaniku raamaturiiulis: talle meeldib ilmselgelt HORROR ja POE. käivad käsikäes. loomulikult ei ole ma nii pinnapealne inimene, et üldistaksin nii tobedate ja üldse mitte põhjalike andmete põhjal inimest...aga raamaturiiul on küll esimene asi, mida ma kellegi juures vaatan. see räägib paari minutise uurimise järel rohkem, kui inimene võib ise endast 10 aasta jooksul rääkida. vot nii on lood. vähemalt minu jaoks.
mis veel huvitavat on juhtunud? noh...ma olen nüüd ikka juba TÕSISELT kaua selle ajaloo exposé kallal töötanud. ja ikka pole veel valmis. pole hullu. kõik saab ükskord elus otsa ja läbi. exposé pole erand. küll aga võtab ta jah aega. rääkisime täna meie kirjanduse õppejõuga ja saime teemad jaanuaris esitatavaks researchiks. lahe. mulle meeldib. ( see ei ole iroonia. see on puhas rõõm.) sest see on niiiiiiiiiiiiiiii huvitav.
ALLEZ! il faut aller, puisque je suis fatiguée et j'ais besoin de dormir suffisamment avant notre petit séjour a paris. je vous embrasse tous, mes amis et mes admireurs. je vous aime bc, bc.
tiina
déjà une moitié de moi est francaise. quel merveille!!!
Wednesday, October 21, 2009
je suis comme je suis, je suis faite comme ca, que voulez-vous de plus, que voulez-vous de moi???
Halb: magasin Chambordi rahamaksmise maha. mhhh. ata-ata tiinale. ei tea. tuleb kompenseerida millegiga nt üks mõnus ajaloo exposé. vabalt. neid ikka kukub teisteski tundides juba. toretore. mõnes mõttes jälle hea. vaba nv sunniks mind raudselt selle ajaloo asja juba ära lõpetama. kontsentratsioonihäired on tungimas mu immuunsussüsteemi.
ja on igav ja kurb, ja pole kellelegi anda kätt...täpselt selline tunne on hetkel.
(Lermontov)
ja mu vihmavari on endiselt kuskile ära kõndinud. lihtsalt ei saa aru, mis maailmas ma elan...ja on sombune ja hall, kiretu ja plass olla. ja kuidagi üldse mitte ei lähe. ei tea miks. istun raamatukogus akna all ja vaatan välja. vaade on hall: katused, mille tagant paistab kitsuke jupp taevast ja päikesekiirgi. ohh. tahaks mingit....energiasööstu. nii oleks vaja. samas ei saja...seegi vähemalt...
saime nüüd lõpuks couchsurfinguga pmt kodu pariisi järgmiseks nädalaks. inimene on SCIENCE PO (väga kõva sõna kool Pariisis diplomaatia ja poliitika alal) lõpetanud ja on magister. räägib 6 keelt sh vene. O-OU!:) vägavägaväga korralik ja TARK inimene, ilmselgelt. me püüame äääärmiselt intelligentse mulje jätta loomulikult. ikkagi ju eesti mitteametlik esindus. omme lähme liiviga rongipileteid ostma. loodetavasti laabub reis perfektselt, ilma haiglaste vahejuhtmiteta, mida kõike ootamatu võiks ette kujutada.
ma saan juba isegi aru, et kirjutamisstiil on täna null. sest tuju on ka suht null. tobe kuidagi. siin olles peaks ainult naeratus näol olema. sest olen ju SIIN. ma olen harjunud sellega, et kui hommik algab halvasti, läheb kogu päev mokka ja kõige parem lahendus oleks lihtsalt kodus istuda ja õnnetusi mitte kaela tõmmata. võib-olla oleks see õige. samas oleks see alla-andmine. ja siin ikkagi ei saa lihtsalt kodus passida. 9 ruutmeetri vahel. hmm. võibolla peaksin kuhugi üksi minema. põgenema. kuhugi loire'i kaldale maha istuma ja lihtsalt kuss olema. ja siis mõtlema. sest kodus see ei toimi. seal ma ei suuda lihtsalt mõelda.
aargrgghhhhhh. ohe südamest.
olgu nii.
ajalugu ootab.
t
ja on igav ja kurb, ja pole kellelegi anda kätt...täpselt selline tunne on hetkel.
(Lermontov)
ja mu vihmavari on endiselt kuskile ära kõndinud. lihtsalt ei saa aru, mis maailmas ma elan...ja on sombune ja hall, kiretu ja plass olla. ja kuidagi üldse mitte ei lähe. ei tea miks. istun raamatukogus akna all ja vaatan välja. vaade on hall: katused, mille tagant paistab kitsuke jupp taevast ja päikesekiirgi. ohh. tahaks mingit....energiasööstu. nii oleks vaja. samas ei saja...seegi vähemalt...
saime nüüd lõpuks couchsurfinguga pmt kodu pariisi järgmiseks nädalaks. inimene on SCIENCE PO (väga kõva sõna kool Pariisis diplomaatia ja poliitika alal) lõpetanud ja on magister. räägib 6 keelt sh vene. O-OU!:) vägavägaväga korralik ja TARK inimene, ilmselgelt. me püüame äääärmiselt intelligentse mulje jätta loomulikult. ikkagi ju eesti mitteametlik esindus. omme lähme liiviga rongipileteid ostma. loodetavasti laabub reis perfektselt, ilma haiglaste vahejuhtmiteta, mida kõike ootamatu võiks ette kujutada.
ma saan juba isegi aru, et kirjutamisstiil on täna null. sest tuju on ka suht null. tobe kuidagi. siin olles peaks ainult naeratus näol olema. sest olen ju SIIN. ma olen harjunud sellega, et kui hommik algab halvasti, läheb kogu päev mokka ja kõige parem lahendus oleks lihtsalt kodus istuda ja õnnetusi mitte kaela tõmmata. võib-olla oleks see õige. samas oleks see alla-andmine. ja siin ikkagi ei saa lihtsalt kodus passida. 9 ruutmeetri vahel. hmm. võibolla peaksin kuhugi üksi minema. põgenema. kuhugi loire'i kaldale maha istuma ja lihtsalt kuss olema. ja siis mõtlema. sest kodus see ei toimi. seal ma ei suuda lihtsalt mõelda.
aargrgghhhhhh. ohe südamest.
olgu nii.
ajalugu ootab.
t
Monday, October 19, 2009
COMPOS SUI
täpselt. otsin enesetalitsemist siin. raske on, peab ütlema vahepeal tahaks lihtsalt välja pursata igasuguseid huvitavaid asju. tänane päev oli selline halb päev taas. juba teine. või nohhh. natuke oli positiivne ka aga üldiselt oli ikka selline pimepime tume maa.
hommik: magasin sisse. ei ole ullu. tundi jooksin lihtsalt ilma söömata. aga hiljaks jäin paar mintsi ja keegi ei pannud tähele. teel jõudsin veel cescale ja maxilegi järele. no itaallased on siin kogu aeg aeglased...max on lihtsalt natuke huvitav inimeseloom. okei. edasi: tuli välja et konspekti unustasin koju. lahe. tahtsin minna panka, et pangale 1:0 ära teha, aga ei saa. siin on pank esmaspäeviti kinni. olen kaotusseisus 0:4 juba. hale kergelt. lahkumisega oli kiire nii et kampsunit selga ei pannud. HALB MÕTE. homme olen targem.
siin on tõsiselt külm. Ilus ja karge ja külm. aga üldse ei saja..ptüiptüiptüi.
siis: vihmavarju veel üles leidnud ei ole. telefon ütles üles ja pean seda jälle minema laadima. tüütu. ja loomulikult ei ole saabnud veel mu nii vajalik hispa kirjanduse kogumik. mierda. ühesõnaga...kõik need tegemata asjad pean siis homme ära tegema. küsisime tädi Keskaja Kirjanduse käest oma eksami kohta ja ta pmt ütles, et võime talle ka researchi teha. homme räägime TDs sellest lähemalt. me gusta mucho esta sistema aqui. Õpetaja on ikkagi tore. ütleks et lapsesõbralik. ja ajaloo õps küsis esimest ja ma kahtlustan et teistega võrreldes ka viimast korda kuidas meil erasmuslastel tema ja üldse ajaloo tunnis on, et kas saame aru. pisar tuli silma. que chulo. et õpetaja mõni ikka hoolib...
saatsin alexale sõnumi, et kuidas ta läheb ja mis teeb. ta vastas et õppides ja ägedalt aga et ootab meid novembris enda juurde Lyoni. jeeeeeeeeeeeeeee. saab siis minna korraks väljaspoole toursi taas. lähme 6 kuni 8 nov. whiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. siis....
lähen panen neljap õhtu pidu oma marraine, parraini ja marraine'i hulludest sõprade-seltsimees-sotsioloogidega. mõnus. aga praegu lähen teen hoopis süüa. ma ei tea veel mida. aga olen õppinud suht hästi improviseerima köögis. heheheh. sööklas sai täna couscousi praetud kala ja porganditega.
endiselt ei suuda ilma juustuta külmkapis elada. elu on mõnikord naljakas...mina ja suur juustufanatt. liivi on nats tõbine. aga ei miskit hullu. nagu ma olen juba kommentaarinud. :) eesti naised välismaal on tugevad:)
estoy cansada pero vale.
järgmise korrani.
ehk
loodan et siis ei ole sinine päev, vaid hoopis roosa. või kollane. midagi rõõmsamat.
nii tahaks...
hommik: magasin sisse. ei ole ullu. tundi jooksin lihtsalt ilma söömata. aga hiljaks jäin paar mintsi ja keegi ei pannud tähele. teel jõudsin veel cescale ja maxilegi järele. no itaallased on siin kogu aeg aeglased...max on lihtsalt natuke huvitav inimeseloom. okei. edasi: tuli välja et konspekti unustasin koju. lahe. tahtsin minna panka, et pangale 1:0 ära teha, aga ei saa. siin on pank esmaspäeviti kinni. olen kaotusseisus 0:4 juba. hale kergelt. lahkumisega oli kiire nii et kampsunit selga ei pannud. HALB MÕTE. homme olen targem.
siin on tõsiselt külm. Ilus ja karge ja külm. aga üldse ei saja..ptüiptüiptüi.
siis: vihmavarju veel üles leidnud ei ole. telefon ütles üles ja pean seda jälle minema laadima. tüütu. ja loomulikult ei ole saabnud veel mu nii vajalik hispa kirjanduse kogumik. mierda. ühesõnaga...kõik need tegemata asjad pean siis homme ära tegema. küsisime tädi Keskaja Kirjanduse käest oma eksami kohta ja ta pmt ütles, et võime talle ka researchi teha. homme räägime TDs sellest lähemalt. me gusta mucho esta sistema aqui. Õpetaja on ikkagi tore. ütleks et lapsesõbralik. ja ajaloo õps küsis esimest ja ma kahtlustan et teistega võrreldes ka viimast korda kuidas meil erasmuslastel tema ja üldse ajaloo tunnis on, et kas saame aru. pisar tuli silma. que chulo. et õpetaja mõni ikka hoolib...
saatsin alexale sõnumi, et kuidas ta läheb ja mis teeb. ta vastas et õppides ja ägedalt aga et ootab meid novembris enda juurde Lyoni. jeeeeeeeeeeeeeee. saab siis minna korraks väljaspoole toursi taas. lähme 6 kuni 8 nov. whiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. siis....
lähen panen neljap õhtu pidu oma marraine, parraini ja marraine'i hulludest sõprade-seltsimees-sotsioloogidega. mõnus. aga praegu lähen teen hoopis süüa. ma ei tea veel mida. aga olen õppinud suht hästi improviseerima köögis. heheheh. sööklas sai täna couscousi praetud kala ja porganditega.
endiselt ei suuda ilma juustuta külmkapis elada. elu on mõnikord naljakas...mina ja suur juustufanatt. liivi on nats tõbine. aga ei miskit hullu. nagu ma olen juba kommentaarinud. :) eesti naised välismaal on tugevad:)
estoy cansada pero vale.
järgmise korrani.
ehk
loodan et siis ei ole sinine päev, vaid hoopis roosa. või kollane. midagi rõõmsamat.
nii tahaks...
Thursday, October 15, 2009
"l'homme est la mesure de toute chose" Protagoras
Tiina on ära õppinud kreeka keele tähestikku. WOW. see on alles raske. khmm. tiinale teeme paiiii! tunnis tuli välja, et enamus sealviibijaid on aastaid antiik kreeka keelt juba õppinud ja tahavad end nüüd lihtsalt modernse kreeka keelega täiendada. HOMMAGE neile inimestele. enmaus on seal ilmselgelt väga motiveeritud. pean sammu pidama.
muide. iga kord kui ma lähen raamatukokku, teatud saali, teatud kindlale kohale, kust saab hästi läpakajuhtme panna pistikusse, tuleb või juba istub seal ees seesama noormees. Ta on...selline...armas:) pehme kampsuniga, prillidega ja hästi targa ilmega. ja iga kord võtab ta need samad raamatud: Plutarchos ja vanakreeka ja prantsuse sõnaraamat, mis reaalselt ilma naljata on raskem kui vabadusamba üks see kivijurakas. hmmmm. mind paneb küll mõtlema...kurvaks teeb ka. kui mina silmitsen kordamööda teda ja tema kivi ja tema altkulmu mind ja minu haledat Calderoni. ohjaaah. la vida es sueno, no es cierto? muide, sain hispas täna esimese hinnatud töö kätte: oli 14. see on siis väga hea sest max on 20 ja teised ütlesid, sest mina ei tea jätkuvalt, et see pidada igastahes positiivne olema. mina ei tea, ma kogu aeg mõtlen, et nii tahaks lihtsalt õppida õppimise pärast, et ei peaks mingeid konkreetseid hindeid saama.
mis iganes. uus teema...
Tiina õppis palju huvitavat retoorika tunnis, iseäarnis Aristotelese kohta. Kui keegi siin mu austatud lugejaist igavuse all kannatab, soovitan õhinaga lugeda Retoorikat või Poeetikat, või siis Platonit ja Sokratest, nemad sobivad ka. Ma lihtsalt hoian teid, oma alamaid siin minu virtuaalkuningriigis asjadega kursis, et te ka ikka teaks, mis ma siin teen. ei ole ainult lust ja laulpidu, kuigi eile jah tähistasime cesca, itaallanna 20. sünnipäevakut. tehti pastat ja kooki 30le inimesele. wow. talk about popularity...ei ta on tõsiselt ingel. kingiks oli naljakas teeserviis kahele ja Väike prints. halleluuuja.
palju inimesi on siin haiged. ja kuidagi väga kiiresti läks külmaks. ma ei saa üldse aru...täna olin kinnastega. ja ikka oli külm. räägitakse et küte tuleb detsembris. on sindrid. ei raatsi meid soojas hoida, et las erasmuslased külmetavad. on ikka naljakad inimesed ma ütlen. kade meel, mis sa teed ära:):):)
homme on mul ees aktsioon raamatukogu ja pank. panka pean minema selleks et oma uut pangakaarti kätte saada...millel mul on 6 eurot...yesss. i am rich. raamatkokku lähen selleks, et raamatukokku on lihtsalt vaja minna. David ütles et saksamaal on raamatukogud keskööni lahti ja ka nädalavahetusel. ..ma vaatasin talle pikalt otsa pärast seda. ja ega ma siiani ei usu teda veel eriti...
muide. kirjandusteaduses...õppejõud on üliagar ja teeb dialoogi ja küsib palju näitematerjali kirjanike ja ja kirjandusteoste kohta. prantslased...üldised on elavamad kui eestlased. samas olen juba märganud, et on teatud inimesed, kes tõstavad käe ja julgevad arutleda kõval häälel. on ka neid kes ei tee piuksugi. ja prantslased üldiselt siiski jagavad kultuuritaausta..nojaaa muidugi..see on nende kultuuritaust: stendhal, flaubert, beaumarchais, zola, balzac, hugo, robbe-grillet, aragon, etc ja muide on ka kUNSTI. ooojjjaaaaaa. ja muidugi dissertation. minu ERILINE LEMMIK. ma tahaksin et mu kalmul oleks kunagi sõnad: finalement, a maitrisé l'art de la dissertation.
olguolgu. natuke groteskne. lugeda on mul HIRMSALT. ja kibelen seda ka teha aga kogu aeg ei jaksa. mul on ikka paljupalju vaja teha. liivil ka. ma ei kurda. see ei ole kurtmine...see on nagu...selline...realistlik ekstaas. muidu olen läbi töötanud: maitre pathelin'i farsi, Calderoni dama duende, ja siis veel midagi, mis ei tule hetkel meelde.
päeva nali oli muide hispa tunnis. õps jäi 5 mintsi hiljaks. 25 mintsi pärast tema saabumist sammus sisse veel üks väga hilinenud ja suur mehemürakas, kes on ilmselgelt väga TIMIDE. õps küsis vihaselt miks sa alles nüüd tuled. noormees kõmistab puhtsüütult: aga ma ju MAGASIN. norm. khmkhmm...tund oli pärastlõunal algusega 15.30...ilmselgelt oli kõva naeruplahvatus klassis. õps lubas tal sisse tulla ainult sellepärast, et ta ajas ta naerma...ohhseda prantsuse huumorit ikka ma ei saaaaaa.
omme õhtul on mul kohtmine oma marraine'i juures koos teise belgglasega. teeme miskit kerget süüa. jeeeeeee. siin elada on tõesti kunst.
ootame kannatlikult laurat külla. aijeeeaijeeee.
aga teistele kallitele seal külma ja tati sees soovin palju tervist ja küüslauku ja nii ilusaid päikesetõuse nagu mina Loire'i orus igal hommiku jõge ületades näen.
5 kraadi sooja ei heiduta. küll aga puuduv KÜTE.
musid
muide. iga kord kui ma lähen raamatukokku, teatud saali, teatud kindlale kohale, kust saab hästi läpakajuhtme panna pistikusse, tuleb või juba istub seal ees seesama noormees. Ta on...selline...armas:) pehme kampsuniga, prillidega ja hästi targa ilmega. ja iga kord võtab ta need samad raamatud: Plutarchos ja vanakreeka ja prantsuse sõnaraamat, mis reaalselt ilma naljata on raskem kui vabadusamba üks see kivijurakas. hmmmm. mind paneb küll mõtlema...kurvaks teeb ka. kui mina silmitsen kordamööda teda ja tema kivi ja tema altkulmu mind ja minu haledat Calderoni. ohjaaah. la vida es sueno, no es cierto? muide, sain hispas täna esimese hinnatud töö kätte: oli 14. see on siis väga hea sest max on 20 ja teised ütlesid, sest mina ei tea jätkuvalt, et see pidada igastahes positiivne olema. mina ei tea, ma kogu aeg mõtlen, et nii tahaks lihtsalt õppida õppimise pärast, et ei peaks mingeid konkreetseid hindeid saama.
mis iganes. uus teema...
Tiina õppis palju huvitavat retoorika tunnis, iseäarnis Aristotelese kohta. Kui keegi siin mu austatud lugejaist igavuse all kannatab, soovitan õhinaga lugeda Retoorikat või Poeetikat, või siis Platonit ja Sokratest, nemad sobivad ka. Ma lihtsalt hoian teid, oma alamaid siin minu virtuaalkuningriigis asjadega kursis, et te ka ikka teaks, mis ma siin teen. ei ole ainult lust ja laulpidu, kuigi eile jah tähistasime cesca, itaallanna 20. sünnipäevakut. tehti pastat ja kooki 30le inimesele. wow. talk about popularity...ei ta on tõsiselt ingel. kingiks oli naljakas teeserviis kahele ja Väike prints. halleluuuja.
palju inimesi on siin haiged. ja kuidagi väga kiiresti läks külmaks. ma ei saa üldse aru...täna olin kinnastega. ja ikka oli külm. räägitakse et küte tuleb detsembris. on sindrid. ei raatsi meid soojas hoida, et las erasmuslased külmetavad. on ikka naljakad inimesed ma ütlen. kade meel, mis sa teed ära:):):)
homme on mul ees aktsioon raamatukogu ja pank. panka pean minema selleks et oma uut pangakaarti kätte saada...millel mul on 6 eurot...yesss. i am rich. raamatkokku lähen selleks, et raamatukokku on lihtsalt vaja minna. David ütles et saksamaal on raamatukogud keskööni lahti ja ka nädalavahetusel. ..ma vaatasin talle pikalt otsa pärast seda. ja ega ma siiani ei usu teda veel eriti...
muide. kirjandusteaduses...õppejõud on üliagar ja teeb dialoogi ja küsib palju näitematerjali kirjanike ja ja kirjandusteoste kohta. prantslased...üldised on elavamad kui eestlased. samas olen juba märganud, et on teatud inimesed, kes tõstavad käe ja julgevad arutleda kõval häälel. on ka neid kes ei tee piuksugi. ja prantslased üldiselt siiski jagavad kultuuritaausta..nojaaa muidugi..see on nende kultuuritaust: stendhal, flaubert, beaumarchais, zola, balzac, hugo, robbe-grillet, aragon, etc ja muide on ka kUNSTI. ooojjjaaaaaa. ja muidugi dissertation. minu ERILINE LEMMIK. ma tahaksin et mu kalmul oleks kunagi sõnad: finalement, a maitrisé l'art de la dissertation.
olguolgu. natuke groteskne. lugeda on mul HIRMSALT. ja kibelen seda ka teha aga kogu aeg ei jaksa. mul on ikka paljupalju vaja teha. liivil ka. ma ei kurda. see ei ole kurtmine...see on nagu...selline...realistlik ekstaas. muidu olen läbi töötanud: maitre pathelin'i farsi, Calderoni dama duende, ja siis veel midagi, mis ei tule hetkel meelde.
päeva nali oli muide hispa tunnis. õps jäi 5 mintsi hiljaks. 25 mintsi pärast tema saabumist sammus sisse veel üks väga hilinenud ja suur mehemürakas, kes on ilmselgelt väga TIMIDE. õps küsis vihaselt miks sa alles nüüd tuled. noormees kõmistab puhtsüütult: aga ma ju MAGASIN. norm. khmkhmm...tund oli pärastlõunal algusega 15.30...ilmselgelt oli kõva naeruplahvatus klassis. õps lubas tal sisse tulla ainult sellepärast, et ta ajas ta naerma...ohhseda prantsuse huumorit ikka ma ei saaaaaa.
omme õhtul on mul kohtmine oma marraine'i juures koos teise belgglasega. teeme miskit kerget süüa. jeeeeeee. siin elada on tõesti kunst.
ootame kannatlikult laurat külla. aijeeeaijeeee.
aga teistele kallitele seal külma ja tati sees soovin palju tervist ja küüslauku ja nii ilusaid päikesetõuse nagu mina Loire'i orus igal hommiku jõge ületades näen.
5 kraadi sooja ei heiduta. küll aga puuduv KÜTE.
musid
Sunday, October 11, 2009
Multum, non multa
Kool on tähtis. haridus, hea haridus on tähtis. õppimine on tähtis...täiesti nõustun. AGA kultuur on ka tähtis. süüvisime siis eile Liivi ja Marina ja Giuliaga Villandry lossi. sõnatu. ilus.
oleme nüüd kokku kolmes lossis käinud, aga seekord oli põhiline hoopis aedade imetlemine. Villandry loss on ise päris väike, see-eest tema kõrval, ees, ja taga laiuvad aiad on midagi maagilist. igal aiakesel on veel eraldi funktsioon, muster ja nimi nt jardin de l'eau või jardin du soleil, isegi labürint oli ja muidugi potager e juurviljaaed, ürtide aed ja veel palju muud põnevat. Juurviljaaed tuleb muide keskajast, kui mungad hakkasid kloostrite ümber eraldi tillukesi maalapikesi harima ja igasusuguseid võimatuid ja võimalikke taimi ja juurvilju kasvatama, eelkõige veel ürte. paljud praegu meile tuntud juurviljad ongi nii meie igapäeva söögilauale sattunud nt tomat ja kartul, mis algselt olid ilutaimed...Nii et nägime meiegi kõrvitsaid ja lavendlit ja piparmünti ja tomateid ja roose ja viinamarjaalleesid, kus oli eriti mugav sooje ja küpseid tumedaid ja heledaid viinamarju suhu pista. Oma kaitseks ütlen ma et kõik sõid. naljatlesime, et see on inclu dans le prix. selle peale muidugi marina parrain tegi kogu aeg Oh LA LA ja veel raputas nii lapsikult oma kätt!!! ja nii nagu ainult puhtast tõust prantslased oskavad seda teha... igastahes. väga põnev oli. ja muidugi need lillemustrid...ikka ahhetama panid, kusjuures need mustridki pole niisama mustrid vaid väljendavad nt piinarikkast või vastamata armastust, kirge, harmooniat jne. silmale ilus vaadata igatahes.
muide. kohe sissepääsu juures oli suursuur telk üles pandud: Compétition aux echecs. väga kultiveeriv. seal olid kõik üle 50 ja väga pidulikes pintsakutes soliidsed härrasmehed, nii et sinna ma küll oma jalga ei tõstnud, aga südame tegi soojaks küll.
ka lossi sees saime käia. üldiselt tekib jah selline tunne, et kui oled juba kolmes või neljas lossis siin regioonis käinud, siis oled pmt kõigis käinud. loomulikult on näotu niimoodi üldistada, ometi..ometi..nii just ongi. Sest interjöör nüüd küll jahmatama ei pannud, oli selline ilus ja hubane ja vaikne, pisut isegi liiga läikiv..nagu ikka. oli palju magamistube, kus minu meelest oli sisustus täpipealt samasugune. mis üllatama ja kiljuma pani oli hoopis trepp mis viis ülesüles platvormile, lossi kõige kõrgemasse torni. see trepp oli täiesti kõver. marina ei läinud platvormil reelingu ligigi, sest ta nii kardab kõrgust. seal me siis pildistasime ja naersime ja imetlesime. igati ärateenitud phkus, ütleksin ma selle kohta. ahjaaa...ja söögitoas on suur "elus" purskaev. ning ühes väikses saalis olid suure GOYA koolkonna paar tööd. need ei läinud interjööriga muidugi üldse kokku, sest Goya on SIISKI suht süngee ja noh..kes ikka tahaks süües murtud peasid ja kehaosi näha...
reaalsest maailmast:
mina maadlen endiselt hispaania kirjandusega ja calderoniga. ja liivi pureb itaalia keelt. täna hommikul käisin jooksmas. ooo kui hea tunne oli. praegu on jalad natuke vedelad all, aga muidu on väga hea olla. sõin kuskusi ja nüüd on kõht ka ilusti täis. järgmisest nädalast pean hakkama tegelema oma ajaloo suure exposéga. jõudu mulle!!
sügis on siin vist kohal. hetkel vähemalt. joostes paistis küll päike lagipähe, aga praegu pole päikest üldse näha, on vaid sirge piir puhtvalgeid pilvi kuni silmapiirini. aga puud on juba värvilised ja suveriietega siin enam ringi käia ei saa...
calderon ei anna oodata. elagu hispaania kirjandus, retoorika ja kreeka tähestik...mis ma küll ilma nendeta teeksin????
paitan. hoidke tervis korras.
siin on puhuti juba esimesed külmetuse ohvrid.
raporteerib teie igavesti truu
tiiiiiiinaaaaaa
oleme nüüd kokku kolmes lossis käinud, aga seekord oli põhiline hoopis aedade imetlemine. Villandry loss on ise päris väike, see-eest tema kõrval, ees, ja taga laiuvad aiad on midagi maagilist. igal aiakesel on veel eraldi funktsioon, muster ja nimi nt jardin de l'eau või jardin du soleil, isegi labürint oli ja muidugi potager e juurviljaaed, ürtide aed ja veel palju muud põnevat. Juurviljaaed tuleb muide keskajast, kui mungad hakkasid kloostrite ümber eraldi tillukesi maalapikesi harima ja igasusuguseid võimatuid ja võimalikke taimi ja juurvilju kasvatama, eelkõige veel ürte. paljud praegu meile tuntud juurviljad ongi nii meie igapäeva söögilauale sattunud nt tomat ja kartul, mis algselt olid ilutaimed...Nii et nägime meiegi kõrvitsaid ja lavendlit ja piparmünti ja tomateid ja roose ja viinamarjaalleesid, kus oli eriti mugav sooje ja küpseid tumedaid ja heledaid viinamarju suhu pista. Oma kaitseks ütlen ma et kõik sõid. naljatlesime, et see on inclu dans le prix. selle peale muidugi marina parrain tegi kogu aeg Oh LA LA ja veel raputas nii lapsikult oma kätt!!! ja nii nagu ainult puhtast tõust prantslased oskavad seda teha... igastahes. väga põnev oli. ja muidugi need lillemustrid...ikka ahhetama panid, kusjuures need mustridki pole niisama mustrid vaid väljendavad nt piinarikkast või vastamata armastust, kirge, harmooniat jne. silmale ilus vaadata igatahes.
muide. kohe sissepääsu juures oli suursuur telk üles pandud: Compétition aux echecs. väga kultiveeriv. seal olid kõik üle 50 ja väga pidulikes pintsakutes soliidsed härrasmehed, nii et sinna ma küll oma jalga ei tõstnud, aga südame tegi soojaks küll.
ka lossi sees saime käia. üldiselt tekib jah selline tunne, et kui oled juba kolmes või neljas lossis siin regioonis käinud, siis oled pmt kõigis käinud. loomulikult on näotu niimoodi üldistada, ometi..ometi..nii just ongi. Sest interjöör nüüd küll jahmatama ei pannud, oli selline ilus ja hubane ja vaikne, pisut isegi liiga läikiv..nagu ikka. oli palju magamistube, kus minu meelest oli sisustus täpipealt samasugune. mis üllatama ja kiljuma pani oli hoopis trepp mis viis ülesüles platvormile, lossi kõige kõrgemasse torni. see trepp oli täiesti kõver. marina ei läinud platvormil reelingu ligigi, sest ta nii kardab kõrgust. seal me siis pildistasime ja naersime ja imetlesime. igati ärateenitud phkus, ütleksin ma selle kohta. ahjaaa...ja söögitoas on suur "elus" purskaev. ning ühes väikses saalis olid suure GOYA koolkonna paar tööd. need ei läinud interjööriga muidugi üldse kokku, sest Goya on SIISKI suht süngee ja noh..kes ikka tahaks süües murtud peasid ja kehaosi näha...
reaalsest maailmast:
mina maadlen endiselt hispaania kirjandusega ja calderoniga. ja liivi pureb itaalia keelt. täna hommikul käisin jooksmas. ooo kui hea tunne oli. praegu on jalad natuke vedelad all, aga muidu on väga hea olla. sõin kuskusi ja nüüd on kõht ka ilusti täis. järgmisest nädalast pean hakkama tegelema oma ajaloo suure exposéga. jõudu mulle!!
sügis on siin vist kohal. hetkel vähemalt. joostes paistis küll päike lagipähe, aga praegu pole päikest üldse näha, on vaid sirge piir puhtvalgeid pilvi kuni silmapiirini. aga puud on juba värvilised ja suveriietega siin enam ringi käia ei saa...
calderon ei anna oodata. elagu hispaania kirjandus, retoorika ja kreeka tähestik...mis ma küll ilma nendeta teeksin????
paitan. hoidke tervis korras.
siin on puhuti juba esimesed külmetuse ohvrid.
raporteerib teie igavesti truu
tiiiiiiinaaaaaa
Saturday, October 10, 2009
hetkel lemmik luuletus: (googeldage)
je suis allé au marché aux fleurs
et j'ai acheté des fleurs,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché aux oiseaux
et j´ai acheté des oiseaux,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché à la ferraille
et j´ai acheté des chaines, de lourdes chaines,
pour toi, mon amour.
et puis, je suis allé au marché aux esclaves,
et je t´ai cherché mais je ne t´ai pas trouvé,
mon amour.
eile oli siis Braimi suur sünnapidu: väga äge oli. F-i maja köök on muide palju suurem kui meil siin G majas..natukene nukker, aga nohhh...räägitakse, et G maja on jällegi kõige lahedam hehehe. siin on küll jah palju toredaid inimesi. saime isegi tantsida nii nagu nad seal kaugelkaugel tantsivad. lõpp mõnus igastahes.
üks lähedane inimene püstitas poleemika teemal "kas me ikka prantslastega ka suhtleme või ainult erasmuslastega"...mõlematega suhtleme: juba meie olukorra tõttu siin on muidugi teiste erasmuslastega lihtsam rääkida, samad mured ja rõõmud ja probleemid, samas suhtleme palju ka siiski prantslastega. näiteks on meil juba teatud seltskond kujunenud, kus nii erasmuslasi kui ka prantslasi, nii et ma ei ütleks, et me ainult teiste välismaalastega siin maadleks: kas või täna...pärastlõunal lähme marina ja cesca ja beatrice´i ja marina parrain´iga Villandry lossi avastama ja hoiame bussipiletite pealt kokku, sest marina parrain ja tema sõbrad viivad meid kokku 3 autoga:):):) c'est la vie, ütleks!!!
muidu kulgeb ikka õppides ja õppides. möödas on esimene kreeka keele tund, kus muide väga palju huvilisi, kellest vähemalt pool on üle 50 ja ma pakun, et tegu on ülikooli õppejõududega. päris võimas: huvi on siin ikka suur kreeka keele vastu. ja õppejõud ise on vapustava huumorimeelega ja lisaks sellele ta annab palju infot nt kreeka kultuuriloost st jumalate süsteem ja kõik see..huvitavhuvitav: mul on kreeka alfabeet juba peas!!!!!:) hommage mulle!
praegu tõlgin ja töötan energiliselt "La dama duende" kallal: oooo, milline teksti närimine sõna otseses mõttes, sest teg on vana hispaania keelega siiski. samas...Ana ja Siham pakkusid, et nad võivad koos minuga calderoni lugeda ja siis seletada, kui ma millestki aru ei saa, kusjuures kumbki neist hispaanlannadest pole konkreetselt seda teost lugenud hahaha. mõnus.
retoorika tund on vaikselt kujunemas üldiseks filosoofia kultuurilooks. väga huvitava, aga noh pr keeles mõnikord natuke ...liiga kiire.
ja käsisin ka lõpuks esimest korda hispaania kirjanduse kuldajastu tunnis, kus prof on ka hästi mõnus ja võtame XVI ja XVII saj hispa luulet... nämmnämm. see kestab ainult tund aega, ja on väga kultiveeriv, sets kõik on hispaania keeles. minu jaoks räägib õps väga erinevat keelt võrreldes ana ja sihamiga. naljakas...
olguolgu. tiina peab nüüd edasi tõlkima. see on pisuke kõrvalepõige.
aga oleme endiselt elus ja terved. ja isegi energilised. veel.
ilm on siin üllatuslikult tatine. aga mitte nii tatine kui eestis.jeeeee.
kallistan ja musitan.
t
je suis allé au marché aux fleurs
et j'ai acheté des fleurs,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché aux oiseaux
et j´ai acheté des oiseaux,
pour toi, mon amour.
je suis allé au marché à la ferraille
et j´ai acheté des chaines, de lourdes chaines,
pour toi, mon amour.
et puis, je suis allé au marché aux esclaves,
et je t´ai cherché mais je ne t´ai pas trouvé,
mon amour.
eile oli siis Braimi suur sünnapidu: väga äge oli. F-i maja köök on muide palju suurem kui meil siin G majas..natukene nukker, aga nohhh...räägitakse, et G maja on jällegi kõige lahedam hehehe. siin on küll jah palju toredaid inimesi. saime isegi tantsida nii nagu nad seal kaugelkaugel tantsivad. lõpp mõnus igastahes.
üks lähedane inimene püstitas poleemika teemal "kas me ikka prantslastega ka suhtleme või ainult erasmuslastega"...mõlematega suhtleme: juba meie olukorra tõttu siin on muidugi teiste erasmuslastega lihtsam rääkida, samad mured ja rõõmud ja probleemid, samas suhtleme palju ka siiski prantslastega. näiteks on meil juba teatud seltskond kujunenud, kus nii erasmuslasi kui ka prantslasi, nii et ma ei ütleks, et me ainult teiste välismaalastega siin maadleks: kas või täna...pärastlõunal lähme marina ja cesca ja beatrice´i ja marina parrain´iga Villandry lossi avastama ja hoiame bussipiletite pealt kokku, sest marina parrain ja tema sõbrad viivad meid kokku 3 autoga:):):) c'est la vie, ütleks!!!
muidu kulgeb ikka õppides ja õppides. möödas on esimene kreeka keele tund, kus muide väga palju huvilisi, kellest vähemalt pool on üle 50 ja ma pakun, et tegu on ülikooli õppejõududega. päris võimas: huvi on siin ikka suur kreeka keele vastu. ja õppejõud ise on vapustava huumorimeelega ja lisaks sellele ta annab palju infot nt kreeka kultuuriloost st jumalate süsteem ja kõik see..huvitavhuvitav: mul on kreeka alfabeet juba peas!!!!!:) hommage mulle!
praegu tõlgin ja töötan energiliselt "La dama duende" kallal: oooo, milline teksti närimine sõna otseses mõttes, sest teg on vana hispaania keelega siiski. samas...Ana ja Siham pakkusid, et nad võivad koos minuga calderoni lugeda ja siis seletada, kui ma millestki aru ei saa, kusjuures kumbki neist hispaanlannadest pole konkreetselt seda teost lugenud hahaha. mõnus.
retoorika tund on vaikselt kujunemas üldiseks filosoofia kultuurilooks. väga huvitava, aga noh pr keeles mõnikord natuke ...liiga kiire.
ja käsisin ka lõpuks esimest korda hispaania kirjanduse kuldajastu tunnis, kus prof on ka hästi mõnus ja võtame XVI ja XVII saj hispa luulet... nämmnämm. see kestab ainult tund aega, ja on väga kultiveeriv, sets kõik on hispaania keeles. minu jaoks räägib õps väga erinevat keelt võrreldes ana ja sihamiga. naljakas...
olguolgu. tiina peab nüüd edasi tõlkima. see on pisuke kõrvalepõige.
aga oleme endiselt elus ja terved. ja isegi energilised. veel.
ilm on siin üllatuslikult tatine. aga mitte nii tatine kui eestis.jeeeee.
kallistan ja musitan.
t
Wednesday, October 7, 2009
sünnipäevalaps, võta veel üks naps:)
joyeux anniversaire, chère Tiina:
MMMM: nii hea on selle peale toosti võtta. tegime eile hilisõhtul impro peo Loire´i oru kaldal, suliseva vee ääres mõnusate inimeste keskel: oli väga mahe olla: jõime, sõime, rääkisime, naersime, rääkisime veel ja naersime veel. pidu hakkaski keskööl nii et minu selle aasta sünnipäev on üks tõsiselt pikk päev.
OOO ma jumaldan ülivõrdes neid uusi sõpru, kes mõnes mõttes tunduvad nii vanad ja armsad juba...ühine keel ja ühine meel. see on ilus. Ei jõua ära tänada ilmselt kogu kupatuse initsiaatorit (ma olen sht kindel et see sõna ei eksisteeri sel kujul eesti keeles) LIIVIt. Olid seal siis itaallannad; Franci ja fra, Marina ja Silvia, Julia; Saksad David ja Anna, prantslased Pierre, Gregory, Vincent, Antoine, Ulvika, alzeerlased Petit ja braim, hispaanlased Ana ja Siham, nii et oli ikka palju...wow 18:
armas ja elu on lill.
Ja kinkisid kõik mulle ilusa õhtu ja ilusad mälestused ja veel ka raamatud pühendustega; kokku kohe 3: et siis lugema:):):).ja hunniku kaarte, üks värvilism kui teine
liivi karjub siin mul kõrva et me oleme õnnelikud-õnnelikud: pluss LIIVI SAI TASUTA KOHA PRANTSUSE SUuNA PEALE JEEEEEEEEEEEEEE....
ja jesss maksime ära selle kuu üüri ja ainult 126 euri. jeeeeeeeee . hommage CAFile.
jah: me olemegi õnnelikud. tuleb konstateerida fakte. ja fakt on see, et me kumbki pole oma elu jooksul nii palju naernud ja naeratanud, ausalt öeldes on see tõsine trenn meile eestlastele-jääkarudele. aga siin lihtsalt tuleb naerda. HOMMAGE.
Braim korraldab oma sünnapeo see reede, järgmine nädal on Franci ja Silvia kord: siin on ikka palju lõbu ja sotsiaalset keskustelu: ja see kõik aitab kaasa meil siin sisseelamisele. just mõtisklesime liiviga, et kas pikendada või ei: oo jumal: kuidas tahaks, aga reaalne elu kutsub korrale: tahame suvel töötada, pealegi võimalik et kevadel on mitme kuu vältel GRÈVE ja siis oleks siin täiesti mõttetu olla. oleme ikka töökad:) ei tea, ei tea, miks küll sellised otsused elus nii rasked on...
muidu, käisin täna hispaania kirjanduse tunnis: ohh; 16. ja 17. saj kuldajastu hispa luule, nii ilus nii ilus nii ilus. käisin ostsin ka teiseks hispa kirjanduse tunniks Calderon de la Barca "La Dama Duende", päris huvitavaks läheb siin siiski. :) eriti just kirjanduse mõttes. Põhimõtteliselt panime end kirja 17. oktiks et minna erasmuse grupiga Amboise'i lossi, aga praegu ei tea üldse, kas lähme või ei...pole nagu ammu käinud kuskil, et peaks vist minema...no vaatab. reisida, reisida, silmaringi avardada, rohkem naeratada.. oojess.
käisin ka eile toursi perede keskuses. hahaha. okei. see on väga lapsik tõlge, aga tegelikult just see ta ongi. nimelt andsin oma andmed ja kontaktid, ja rääkisin toreda prouakesega ta laua taga. mis siis eesmärk on? saada endale siin päris oma pere, kellelt prantsuse elu ja kööki õppida ja kellega kuhugi lõbutsema minna ja seda kusjuures nii, et tehakse välja hahaha. positiivne.
siinne ilm on muide ka...positiivne. tõsiselt. ei ole päris puhas päikesepaiste, aga ometi...20kraadi on vähemalt. ilusilusilus. säh teile lörtsi, tuult ja lund!!!
AAaaa muide: pakk tuli ära ja kaardid sain kätte ja aitäh paljupalju kordi veel kõigi sõnumite ja soovide ja õnnitluste eest, pärast eilset räägivad kõik siin, et nad tahaksid ka et saaksid siin oma sünnipäeva pidada: hahahahha. nii et exemple on seatud.
kalliskallistan ja musutan
t
MMMM: nii hea on selle peale toosti võtta. tegime eile hilisõhtul impro peo Loire´i oru kaldal, suliseva vee ääres mõnusate inimeste keskel: oli väga mahe olla: jõime, sõime, rääkisime, naersime, rääkisime veel ja naersime veel. pidu hakkaski keskööl nii et minu selle aasta sünnipäev on üks tõsiselt pikk päev.
OOO ma jumaldan ülivõrdes neid uusi sõpru, kes mõnes mõttes tunduvad nii vanad ja armsad juba...ühine keel ja ühine meel. see on ilus. Ei jõua ära tänada ilmselt kogu kupatuse initsiaatorit (ma olen sht kindel et see sõna ei eksisteeri sel kujul eesti keeles) LIIVIt. Olid seal siis itaallannad; Franci ja fra, Marina ja Silvia, Julia; Saksad David ja Anna, prantslased Pierre, Gregory, Vincent, Antoine, Ulvika, alzeerlased Petit ja braim, hispaanlased Ana ja Siham, nii et oli ikka palju...wow 18:
armas ja elu on lill.
Ja kinkisid kõik mulle ilusa õhtu ja ilusad mälestused ja veel ka raamatud pühendustega; kokku kohe 3: et siis lugema:):):).ja hunniku kaarte, üks värvilism kui teine
liivi karjub siin mul kõrva et me oleme õnnelikud-õnnelikud: pluss LIIVI SAI TASUTA KOHA PRANTSUSE SUuNA PEALE JEEEEEEEEEEEEEE....
ja jesss maksime ära selle kuu üüri ja ainult 126 euri. jeeeeeeeee . hommage CAFile.
jah: me olemegi õnnelikud. tuleb konstateerida fakte. ja fakt on see, et me kumbki pole oma elu jooksul nii palju naernud ja naeratanud, ausalt öeldes on see tõsine trenn meile eestlastele-jääkarudele. aga siin lihtsalt tuleb naerda. HOMMAGE.
Braim korraldab oma sünnapeo see reede, järgmine nädal on Franci ja Silvia kord: siin on ikka palju lõbu ja sotsiaalset keskustelu: ja see kõik aitab kaasa meil siin sisseelamisele. just mõtisklesime liiviga, et kas pikendada või ei: oo jumal: kuidas tahaks, aga reaalne elu kutsub korrale: tahame suvel töötada, pealegi võimalik et kevadel on mitme kuu vältel GRÈVE ja siis oleks siin täiesti mõttetu olla. oleme ikka töökad:) ei tea, ei tea, miks küll sellised otsused elus nii rasked on...
muidu, käisin täna hispaania kirjanduse tunnis: ohh; 16. ja 17. saj kuldajastu hispa luule, nii ilus nii ilus nii ilus. käisin ostsin ka teiseks hispa kirjanduse tunniks Calderon de la Barca "La Dama Duende", päris huvitavaks läheb siin siiski. :) eriti just kirjanduse mõttes. Põhimõtteliselt panime end kirja 17. oktiks et minna erasmuse grupiga Amboise'i lossi, aga praegu ei tea üldse, kas lähme või ei...pole nagu ammu käinud kuskil, et peaks vist minema...no vaatab. reisida, reisida, silmaringi avardada, rohkem naeratada.. oojess.
käisin ka eile toursi perede keskuses. hahaha. okei. see on väga lapsik tõlge, aga tegelikult just see ta ongi. nimelt andsin oma andmed ja kontaktid, ja rääkisin toreda prouakesega ta laua taga. mis siis eesmärk on? saada endale siin päris oma pere, kellelt prantsuse elu ja kööki õppida ja kellega kuhugi lõbutsema minna ja seda kusjuures nii, et tehakse välja hahaha. positiivne.
siinne ilm on muide ka...positiivne. tõsiselt. ei ole päris puhas päikesepaiste, aga ometi...20kraadi on vähemalt. ilusilusilus. säh teile lörtsi, tuult ja lund!!!
AAaaa muide: pakk tuli ära ja kaardid sain kätte ja aitäh paljupalju kordi veel kõigi sõnumite ja soovide ja õnnitluste eest, pärast eilset räägivad kõik siin, et nad tahaksid ka et saaksid siin oma sünnipäeva pidada: hahahahha. nii et exemple on seatud.
kalliskallistan ja musutan
t
Sunday, October 4, 2009
to eat cheese or not to eat cheese, that is the question?
MMMMM.
olin rõõmsalt Solene'i juures külas reede õhtul: mu ristiema siis. Käisime koos shoppingul carrefour'is ja siis sõitisime ta miniautoga tema juurde. ta elab u 10 mintsi kaugusel fakulteedist.
belglanna e ta teine eraasmuslane tuli hiljem, seega me mäkerdasime ise lõbusalt köögis süüa teha. õhtu hitttt oli loomulikult ehtprantslaslik sokolaadikoooook: oooo nämm. ma näen sellest koogist juba und: see oli lihtsalt imeline. ja tegime esimest korda veinikokteili: nad ei joo tihti veini puhtalt muide, st noored. alguses siis natuke siirupit, siis veini ja lõpuks limonaadi peale...oli täitsa hea, aga huvitav maitse. Vein oli igatahes roosa. toit ise oli lihtne, aga vägaväga maitsev: sampinionid, porgandid, pistaatsiapähklid, kastmed, kurgid, viineripirukad, jnejne. ja siis lõpuks ka kook.
viisin siis seekord solene'ile ka eesti komme ja sokolaadi ka, ja ta maitses kohe mõlemaid ja sõi ka hiljem nii et, ilmselt ikka maitses. tutvustasin siis ka mõlemale eestit ja eestlasi ja nii, tundus et nad olid isegi huvitatud. ega üldiselt siin muide saadakse aru, kui ütled et eestist...aga mõni muidugi ei jaga matsu väga ära. no pole hullu. venemaale saavad ikka pihta...
ja laupäeva õhtul läksime suurema grupiga solene´i ja ta sõpradega väljas. ja lõbutsesime ja rääkisime nii et oli fun igastahes. leppisin solene'iga kokku et varsti jälle söökijooki à la francaise.
muide, ta laenas mulle Charles Bukowski raamatu. tal on neid vägaväga palju. sotsioloogi asi. seda ta veel ei tea, kelleks saada tahab. aga ühe aasta tegi ta alguses arstindust, aga siis leidis, et see pole ikka tema thing. aga viiulit näitas ta mulle ka. see on 18. sajandist: ääääääää!!!!lahe!
veel mis uudist: meile saadeti meilike, et on võimalik ERASMUSLASTEL isegi töötada ja saada minimaalpalka: nimelt on tegu sellise tööga, et vaja rääkida ja nats õpetada prantslasi, kes huvituvad teistest võõrkeeltest. no ma saatsin meili, et oleme liiviga huvitatud, aga millegipärast ma kahtlen, kas keegi siin väga eesti keelt ikkagi õppida tahaks. kahju, et ma vene keelt super tasemel ei oska. siin on ikka mitmeid, kes seda keelt õpivad...prantslased siis. oleks huvitav kogemus igastahes, usun.
see kolmapäev siis...olime Louis-Sebastieni juures. küll ta ikka on viisakas inimene, et viitsib meiega jännata, nii toretore.!! Liivi nõuab siin filosoofilis-analüüsivat üllitist noorte prantslaste elust. no olgu!Nimelt: siin on noorte jaoks ükskõik, mis auto sul on, riided, või mööbel, aga köök: liha, vein, salat peavad tulema eraldi lihunikult, istandustest ja maalt mullast. siit ka väiksed odavad autod, pohhuistlik ja mugav riietus... teiselt poolt raha kulutamine reisimisele ja quality time'ile sõpradega söögitoas. mis on omamoodi siiski naljakas, meie mõistes. nad on siin ikka teistmoodi. Sebastien ja ta sõbrad ikka küsisid kogu aeg, et kuidas meil siin läheb sisseelamine ja nii, et kas on ka probleeme või muresid. armas muidu. ilmselt saame veel millalgi kokku see nädal, et miskit toredat teha või mis veel tähtsam, SÜÜA:) mannavaht on unustatud!
Et ikka rahustada kõiki maha ja tõestamaks, et ma tegelen õppetööga, siis mõned näited:
olen tõlkinud suures mahus prantsuse farssi, mis on muide väga libertiinliku sisuga. battle of the sexes, üldiselt. sokeeriv.
siis veel ajaloo tõlkimine ja kirjandusteaduse konspekti ülevaatamine ja siis veel loomulikult tõlge ja hispaania keel. peab minema veel raamatid ostma AIJEE!
olgu aitab nüüd juba kah. varsti jälle. tahaks minna kuhugi järgmine nädalalõpp, aga ei tea, mis sellest tuleb. olime liiviga terve nädalavahetuse päeva ajal tema toas ja lihtsalt õppisime ja lugesime. millinee elu, milline rütm.
musid põhjalasse.
mu kurk valutab ja liivil on nohu.
muidu on korras nagu norras.
bisous.
olin rõõmsalt Solene'i juures külas reede õhtul: mu ristiema siis. Käisime koos shoppingul carrefour'is ja siis sõitisime ta miniautoga tema juurde. ta elab u 10 mintsi kaugusel fakulteedist.
belglanna e ta teine eraasmuslane tuli hiljem, seega me mäkerdasime ise lõbusalt köögis süüa teha. õhtu hitttt oli loomulikult ehtprantslaslik sokolaadikoooook: oooo nämm. ma näen sellest koogist juba und: see oli lihtsalt imeline. ja tegime esimest korda veinikokteili: nad ei joo tihti veini puhtalt muide, st noored. alguses siis natuke siirupit, siis veini ja lõpuks limonaadi peale...oli täitsa hea, aga huvitav maitse. Vein oli igatahes roosa. toit ise oli lihtne, aga vägaväga maitsev: sampinionid, porgandid, pistaatsiapähklid, kastmed, kurgid, viineripirukad, jnejne. ja siis lõpuks ka kook.
viisin siis seekord solene'ile ka eesti komme ja sokolaadi ka, ja ta maitses kohe mõlemaid ja sõi ka hiljem nii et, ilmselt ikka maitses. tutvustasin siis ka mõlemale eestit ja eestlasi ja nii, tundus et nad olid isegi huvitatud. ega üldiselt siin muide saadakse aru, kui ütled et eestist...aga mõni muidugi ei jaga matsu väga ära. no pole hullu. venemaale saavad ikka pihta...
ja laupäeva õhtul läksime suurema grupiga solene´i ja ta sõpradega väljas. ja lõbutsesime ja rääkisime nii et oli fun igastahes. leppisin solene'iga kokku et varsti jälle söökijooki à la francaise.
muide, ta laenas mulle Charles Bukowski raamatu. tal on neid vägaväga palju. sotsioloogi asi. seda ta veel ei tea, kelleks saada tahab. aga ühe aasta tegi ta alguses arstindust, aga siis leidis, et see pole ikka tema thing. aga viiulit näitas ta mulle ka. see on 18. sajandist: ääääääää!!!!lahe!
veel mis uudist: meile saadeti meilike, et on võimalik ERASMUSLASTEL isegi töötada ja saada minimaalpalka: nimelt on tegu sellise tööga, et vaja rääkida ja nats õpetada prantslasi, kes huvituvad teistest võõrkeeltest. no ma saatsin meili, et oleme liiviga huvitatud, aga millegipärast ma kahtlen, kas keegi siin väga eesti keelt ikkagi õppida tahaks. kahju, et ma vene keelt super tasemel ei oska. siin on ikka mitmeid, kes seda keelt õpivad...prantslased siis. oleks huvitav kogemus igastahes, usun.
see kolmapäev siis...olime Louis-Sebastieni juures. küll ta ikka on viisakas inimene, et viitsib meiega jännata, nii toretore.!! Liivi nõuab siin filosoofilis-analüüsivat üllitist noorte prantslaste elust. no olgu!Nimelt: siin on noorte jaoks ükskõik, mis auto sul on, riided, või mööbel, aga köök: liha, vein, salat peavad tulema eraldi lihunikult, istandustest ja maalt mullast. siit ka väiksed odavad autod, pohhuistlik ja mugav riietus... teiselt poolt raha kulutamine reisimisele ja quality time'ile sõpradega söögitoas. mis on omamoodi siiski naljakas, meie mõistes. nad on siin ikka teistmoodi. Sebastien ja ta sõbrad ikka küsisid kogu aeg, et kuidas meil siin läheb sisseelamine ja nii, et kas on ka probleeme või muresid. armas muidu. ilmselt saame veel millalgi kokku see nädal, et miskit toredat teha või mis veel tähtsam, SÜÜA:) mannavaht on unustatud!
Et ikka rahustada kõiki maha ja tõestamaks, et ma tegelen õppetööga, siis mõned näited:
olen tõlkinud suures mahus prantsuse farssi, mis on muide väga libertiinliku sisuga. battle of the sexes, üldiselt. sokeeriv.
siis veel ajaloo tõlkimine ja kirjandusteaduse konspekti ülevaatamine ja siis veel loomulikult tõlge ja hispaania keel. peab minema veel raamatid ostma AIJEE!
olgu aitab nüüd juba kah. varsti jälle. tahaks minna kuhugi järgmine nädalalõpp, aga ei tea, mis sellest tuleb. olime liiviga terve nädalavahetuse päeva ajal tema toas ja lihtsalt õppisime ja lugesime. millinee elu, milline rütm.
musid põhjalasse.
mu kurk valutab ja liivil on nohu.
muidu on korras nagu norras.
bisous.
Wednesday, September 30, 2009
ooo vabandust liivi ees::)
ta palus öelda, et ta huvitub ka väga kunstist ja läheb ka sinna näitusele, kus ma juba käisin.:)
ja üleüldse, elu läheb siin kultuurselt.
liivi ütleb, et on väsinud täna.
aga ta ka mõtles eile eksamitele. oojaaaa...nendega saab veel nalja. ta lasi muide oma itaalia kodutöö meie tuttavatel itaallannadel üle vaadata, aga tunnis selgus, et ikka olid tal töös vead sees. säh siis hahahahahhaha!!!
liivi on meister muide. ta käis juba pangas. HOMMAGE liivile:) mina lähen ka varsti vist. peab ju...äääääää ei taha.
liivi tervitab kõiki kalleid inimesi, kes seda ortograafiliste vigadega teksti siin loevad.
P.S interneti koodikaart ei eksisteeri prantsusmaa pinnal. inimesed vahivad siin neid kaarte suurte hirvesilmadega...
tsutsuvreiiii!
ta palus öelda, et ta huvitub ka väga kunstist ja läheb ka sinna näitusele, kus ma juba käisin.:)
ja üleüldse, elu läheb siin kultuurselt.
liivi ütleb, et on väsinud täna.
aga ta ka mõtles eile eksamitele. oojaaaa...nendega saab veel nalja. ta lasi muide oma itaalia kodutöö meie tuttavatel itaallannadel üle vaadata, aga tunnis selgus, et ikka olid tal töös vead sees. säh siis hahahahahhaha!!!
liivi on meister muide. ta käis juba pangas. HOMMAGE liivile:) mina lähen ka varsti vist. peab ju...äääääää ei taha.
liivi tervitab kõiki kalleid inimesi, kes seda ortograafiliste vigadega teksti siin loevad.
P.S interneti koodikaart ei eksisteeri prantsusmaa pinnal. inimesed vahivad siin neid kaarte suurte hirvesilmadega...
tsutsuvreiiii!
Subscribe to:
Posts (Atom)
